Kuidas saab õpetaja kaasata ettevõtet kooliellu
Koolide ja ettevõtete koostööd aitab tugevdada võidan-võidad-mõtteviis.
Eelmise aasta aprillist novembrini viidi „Tagasi kooli” algatuse eestvedamisel läbi uuring, millega selgitati ettevõtete võimalusi teha koostööd haridusasutustega. Valimisse kuulus 30 ettevõtet, mis panustavad juba praegu haridusse, nende hulgas on nii keskmise suurusega, suur- kui ka väikeettevõtteid, nii tootmis- kui ka teenuseid pakkuvaid, nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke.
Iga ettevõtte esindajaga viidi läbi internetipõhine eelküsitlus ja ligi poolteist tundi kestnud individuaalne intervjuu. Intervjueeritute seas oli ettevõtete tegevjuhte, personali- ja kommunikatsioonijuhte, müügi-, turundus- ja arendusjuhte. Esile kerkis viis mõtet, millest koolid ettevõtetega koostöö arendamisel lähtuda võiksid.
1. Võtke aktiivne roll – pakkuge ettevõtetele välja ideid ning kirjeldage oma vajadusi.
Paljud ettevõtjad märkisid, et kujundavad oma tegevust vastavalt koolide pakutud projektidele ja ettepanekutele. „Koolid võiksid rohkem märku anda, mille järele on vajadus,” ütles üks uuringus osalenud ettevõtte esindaja.
2. Mõelge lahendustele, mis oleksid kasuks nii koolile kui ka ettevõttele.
„Oleme avatud kõigile, kelle hea idee haakub meie huvidega.” „Kui tuleb meid huvitav pakkumine, ei välista ühtegi sihtgruppi.” Selliseid mõtteid ütlesid ettevõtjad välja tihti. Nemad ise soovivad kõige rohkem anda uuele põlvkonnale edasi neid teadmisi, oskusi, hoiakuid, mida peetakse ettevõttes oluliseks, kuid mille puhul nähakse, et neid jääb tänases haridussüsteemis vajaka. Näiteks finantskirjaoskus, reaalainete teadmiste kasutamine praktikas, aga ka ettevõtlikkus, keskkonnahoidlikkus jms. Õppurites nähakse tulevasi töötajaid ning soovitakse suurendada nende teadlikkust töövõimalustest ning tööks vajalikest oskustest. Ettevõtjatel on missioonitunnet: soovitakse anda ühiskonnale midagi tagasi ja aidata kaasa ühiskonna arengule. Tallinnast väljaspool tegutsevates ettevõtetes peeti lisaks oluliseks panustada lähiümbruse arengusse – oma kogukonda ja piirkonda.
Teisalt on väärtuslik teadmine koolile see, et uuringu põhjal soovib valdav osa ettevõtetest haridusse panustada eelkõige oma töötajate oskuste, teadmiste ja kontaktidega. Siin saab mõelda kõikvõimalikele ettevõtete töötajaid kaasavatele koostöövormidele, ka konsultatsioonidele, koolitustele, juhendamistele jne.
3. Aidake ettevõtetel näha koostööst sündinud kasu.
Parim tagasiside on, kui ettevõtja näeb, et noored õpivad midagi uut. „Kui näeme rõõmsaid ja uudishimulikke lapsi, on ju selge, et see koostöö pole mahavisatud aeg,” ütles üks küsitluses osalenu.
4. Kutsuge ettevõtete esindajaid tundi õpilastega kohtuma.
„Meie ettevõttes on 190 ametipositsiooni, kõik võivad õpilastega oma kogemusi jagada,” märkis üks ettevõtte esindaja.
5. Koostööd ettevõtetega tasub võimalusel laiendada.
Ettevõtjad usuvad, et saavad kooli väljakutsete lahendamisel aidata. Koostööd takistavaid müüte (nt „ettevõtted on ainult kasumi peal väljas”, „igaüks tahab rühkida oma suunas”) soovivad ettevõtjad murda. Kõik nad soovivad haridusse panustada ning enamik tahab seda teha senisest rohkem ja süsteemsemalt.
Uuringu raport on kättesaadav aadressil www.tagasikooli.ee/koostoo-uuring.
Uuringus osalenud ettevõtted: Aru Grupp, BCS Koolitus, Danske Bank, DHL, DNB Eesti, Eesti Energia, Eesti Pandipakend, EMT, Enics Eesti, ERGO kindlustus, Ericsson Eesti, G4S, ISS Eesti, Meiren Engineering, Microsoft, Omniva / Eesti Post, Ragn-Sells, Realister, Rimi Eesti Food, Samsung Eesti, Sarkop, SEB, Selver, Silberauto, Swedbank, Tallink Grupp, Uptime, Uuskasutuskeskus, Vestman Grupp ja Äripäev.