Linnade liit ei ole rahul gümnaasiumivõrgu korrastamisega
Eesti Linnade Liit saatis neljapäeval välja avaliku teate, milles küsitakse, kas gümnaasiumivõrgu korrastamine on hariduse kättesaadavuse kokkutõmbamise kava ja munitsipaalkoolide väljasuretamine.
Linnade liidu teatel on gümnaasiumivõrgu korrastamise kava, mis soovitakse ellu viia struktuurivahendite abil, haridus- ja teadusministeerium koolivõrgu uuendamise meetme määruse eelnõuga suunatud vaid riigigümnaasiumidele.
„Sellest võib järeldada, et munitsipaalkoolid soovitakse lasta hääbuda investeerimisvõimaluste puudumise tõttu. Tõsiasi on, et riigigümnaasiumid, mis loodud ja luuakse, ei kata aastaks 2020 vajadust gümnaasiumiharidusele. Siinkohal peaks ministeerium selgitama, kas rahalise meetme abil soovitakse gümnaasiumiharidusele juurdepääsu vähendada. Kui see on eesmärgiks, siis on mõistetav perioodi 2014–2020 struktuurivahendite planeerimine vaid 25 riigigümnaasiumi tarbeks, kuid see oleks sõnamurdlik,” nendib linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.
Võigemasti sõnul on hariduspoliitika üheks regionaalpoliitika nurgakiviks, ning hariduse kättesaadavus peab olema prognoositav ja arusaadav nii lapsevanematele kui ka kohalikule omavalitsusele. „Kuna riigigümnaasiume soovitakse luua eelkõige linnade liidu liikmete haldusterritooriumidele, oleks liidu kaasamine otsustusprotsessi igati põhjendatud ja vajalik. Haridus- ja teadusministeeriumi vastupidist käitumist peame sobimatuks,” lisas Võigemast.
Linnade liit juhib tähelepanu, et üleriigilisi omavalitsusliite esindava koostöökogu ja valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis on investeeringutoetuse taastamise küsimuses valitsuskomisjoni seisukoht, et investeeringutoetus jääb 2014. aasta tasemele ja jaotatakse õpilaste proportsioonist lähtudes. Samuti, et riik planeerib suuremahulised investeeringud koolide taristute korrastamiseks ja Euroopa Liidu vahenditest on planeeritud aastatel 2014–2020 ca 240 miljonit. Seega oli läbirääkimistel jutt koolide taristust laiemalt, mitte ainult riigigümnaasiumite investeeringutest, rõhutab liit.
Linnade liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2015. aasta seisuga 28 Eesti linna, 15 valda ja üks alev, mis hõlmab kokku 913 732 elanikku, s.t 67,5% Eesti elanikkonnast.