Luksemburgis päästetööd kaemas

16. jaan. 2015 Roland Jefremov Lilleküla komando päästja - Kommenteeri artiklit

Sisekaitseakadeemia kadetina sain Luksemburgis päästetöö praktikal näha, kuidas selles väikses riigis alustavad vabatahtliku päästja ametit juba kaheksa-aastased lapsed.

Sisekaitseakadeemia viimasel kursusel õppides sain meili, mis kirjeldas võimalust minna välismaale praktikale. Pakutud programmi tegi eriliseks tõsiasi, et kadett võis ise valida endale sobiva praktikavaldkonna (tuleohutusjärelevalve, päästetööd, ennetus ja kriisireguleerimine).

Kahjuks selgus, et päästeteenistuse eriala kadetid saavad programmi raames minna praktikale ainult Poola või Bulgaariasse. Mina aga soovisin näha, kuidas tehakse päästetööd mõnes Eesti-suuruses riigis – minu eelistused olid Taani ja Luksemburg. Kuna koolil neis riikides kontakte polnud, pidin praktikakoha ise välja otsima. Mind olid valmis vastu võtma nii Taani kui ka Luksemburg, kuid minu valik langes viimasele, kuna Taani ei saanud tagada ingliskeelset tuge. Lisaks sain Luxembourgi linnalt toetust. Praktikaaeg kestis kaks kuud.

Minu praktikakoht oli ennetusbüroo, mis sarnanes meie päästeameti tuleohutuskontrolli bürooga. Büroo ülesanded on korraldada objektide tuleohutusülevaatusi, protokollida rikkumisi ning pidada nõu arhitektide ja inseneridega. Minu peamised tööülesanded büroos olid täiendada olemasolevat tulekahjuriski hindamise meetodit, töötada välja alusnorm puithoonete jaoks ning osaleda tuleohutusinspektsioonidel. Praktikante oli kaks, peale minu kohalik noormees Ben, kes õpib Saksamaal Kölni ülikoolis päästeinseneri erialal ja on olnud juba kaheksandast eluaastast vabatahtlik päästja.

Riski hinnatakse maatriksi abil

Praktika käigus kontrollis eesti tudeng ka Luksemburgi filharmoonia kontserdisaali tuleohutust.

Praktika käigus kontrollis eesti tudeng ka Luksemburgi filharmoonia kontserdisaali tuleohutust.

Tuleohutusinspekteerimise käigus külastasime ühiselamuid, baare, koole, hotelle, muuseume, laohooneid ning muuhulgas filharmoonia kontserdisaali. Kui objektil toimus tuleohutusalane inspektsioon, tutvustas vastutav isik järelevalveametnikule hoonet jooniste abil üksikasjalikult ning tõi välja selle eripärad. Järgnes objekti ülevaatus ning kui tuvastati rikkumine, siis ka selgitused. Huvitaval kombel ei koostatud protokolli ning tähtaeg, mis ajaks rikkumised tuli korda teha, määrati suuliselt.

Luksemburgi ennetusbüroos koostavad järelevalveametnikud pärast hoonete ülevaatust tulekahjuriski maatriksid, mida on kasutatud juba kaks aastat. Riske hinnatakse hoones esinevate ohtude järgi (juurdepääs, elektrisüsteemid, põlemiskoormus, evakuatsiooniteed) ning riski suurus pannakse kirja raskuse ning tõenäosuse maatriksile. Lisaks büroole asuvad kokkuvõtted ka Luksemburgi pealinna keskkomandos. Väljakutsele minnes võtab tuletõrjuja mapi kaasa ning saab juba sündmuskohale sõites ülevaate hoonest ja selle riskidest.

Paraku polnud antud maatriks kuigi efektiivne, kuna tõenäosust hinnati subjektiivsete, mitte statistiliste andmete põhjal. Tõhusamaks riski hindamise meetodiks oli F.R.A.M.E. Exceli programmi on võimalik sisestada hoone andmed ning vastusena saad riski taseme vastavas sektsioonis. Lisaks riskile pakub programm välja riskile vastava kaitsetaseme.

Mul oli harukordne võimalus kohtuda Luxembourgi linnapeaga, kellele esitlesime artiklit suitsuanduritest. Juttu oli ka sellest, et Eestis on kasutusel koolituspõhine ennetussüsteem, mis on aidanud vähendada tulesurmade arvu.

Päästjate kolm medalit

Suurimaks erinevuseks Luksemburgi ning Eesti päästeameti ennetustegevuse vahel on, et Luksemburgi ennetusbüroo tegeleb tuleohutusjärelevalve ning insenertehniliste ülesannetega, nagu objektide tuleohutusülevaatuste läbiviimine, rikkumiste protokollimine ning nõupidamised arhitektide ja inseneridega. Koolitamise, nõustamise ning teavitamisega büroos ei tegelda, samas koolitavad Luksemburgis vabatahtlikud tulevasi vabatahtlikke.

Luksemburgi ennetusbüroo.

Luksemburgi ennetusbüroo.

Kui Eestis saab vabatahtlikuks alles 18-aastaselt, siis Luksemburgis on võimalik vabatahtlikku päästeteenistusse astuda juba siis, kui oled kaheksa aastat vana. Vanemad vabatahtlikud korraldavad tulevastele vabatahtlikele koolitusi ning eksameid, mis kestavad, kuni tulevane vabatahtlik on saanud täisealiseks. Koolitused ei ole paika pandud nii nagu koolis, kus käiakse esmaspäevast reedeni, vaid on ära jaotatud pikema aja peale.

Vabatahtlikel on kolme medali süsteem: pronks, hõbe ja kuld. Kui tulevane vabatahtlik on edukalt sooritanud eksamid ning osalenud aktiivselt vabatahtlikus töös, saab ta vastava medali ning tunnistuse. Hõbemedali saanud on üldjuhul 16-aastased ning seadus näeb ette, et nad võivad õnnetuskohale kaasa sõita ning teha seal väiksemaid töid. Kuldmedali omanikud on tavaliselt 18 aastat vanad ning täisväärtuslikud vabatahtlikud.

Roland Jefremov.

Roland Jefremov.

Mulle meeldis, et meie juhendaja ei olnud jäigalt kinni töö raamistikus, vaid oli avatud uutele ideedele ja nüüdisaegsetele tõhusatele lahendustele.

Silmaringi avardamine, teadmiste omandamine ja ka enda esitlemine rahvusvahelisel tasandil on akadeemia lõpetanud kadettide jaoks eelis. Kogemus oli huvitav, sain töötada võõrriigis soovitud erialal ning tutvuda sealsete programmide ja seadustega. Omandasin palju uusi teadmisi ning sain uusi tuttavaid ja sõpru.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!