Muuseum on kool

23. jaan. 2015 Mariann Raisma TÜ muuseumi direktor, Eesti muuseumiühingu juhatuse liige - Muuseum on kool kommenteerimine on välja lülitatud

Minu hea kolleeg Suurbritanniast rääkis muuseumijuhiks saades, et saab koos töötada ainult nendega, kes näevad muuseumi kui haridusasutust. Ma ei mäleta, kui paljudele tähendas see uute tööalaste väljakutsete otsinguid, kuid asutuse jaoks tõi see kaasa üsna kardinaalseid muutusi.

Mina olen oma kolleegiga sama usku, kuigi ei väljenda seda nii ühemõtteliselt. Muuseum peab olema haridusasutus, kuid võib olla meelelahutusasutus, ükskõik mis valdkonnaga ta parasjagu tegeleb – olgu selleks kogud, teadus või näitusetegevus. See peegeldab viimastel aastakümnetel muuseumides toimunud põhimõttelist muutust: muuseumi keskmes ei ole kogud, vaid külastajad. Just seetõttu määratletakse muuseumides järjest enam külastajate rolli.

Külastajate resp. noorte roll

Muuseum on oma põhiolemuselt kool. Koolis ja koolina on Eesti vanimad muuseumid sündinudki – oli ju ülikoolimuuseumide eesmärk õpetada ja toetada haridustegevust. See põhimõte pole muutunud ka hiljem, kuigi rõhuasetused on eri aegadel erinenud. Praegu on muuseumi kui kooli uus kuldaeg – muuseumid teadvustavad, et kui nad pole tähenduslikud noortele, on neil väga raske olla edukas.

Milline peaks olema külastajate (resp. noorte) roll – seegi on uue kontseptsiooni valguses oluliselt muutunud. Muuseumid on inimeste jaoks ja lähtuda tuleb põhimõttest, et inimestel oleks neist kasu. Kasu all mõtlemegi õpetada võimet maailma avaramalt mõista. Siin on meil kooliga sama eesmärk. Ja see on põhjus, miks tänapäeval tegeldakse muuseumides palju sellega, kuidas sõnumit edastada, milliseid meetodeid kasutada. Seepärast räägime ka pidevalt interaktiivsusest, osalusest, uurimisõppest jms.

Kuidas haridustegevust muuseumis edendada? Kindlasti on üks põhjus, miks Eesti riik ning paljud asutused muuseume üleval peavad, koolihariduse toetamine. Isegi enam, enamiku muuseumide huvi on olla koolide oluline partner. Muuseum võiks olla üks tähtsamaid formaalõppe kohti väljaspool klassiruume. Eesmärgiks, et teatud teemad saaksid selgeks väljaspool kooli, kus keskkond aitab kiiremini ja efektiivsemalt õppida. Olgu selleks kunst või astronoomia, keele- või loodusõpe.

Paraku see kõikide muuseumide puhul veel ei kehti. Pakume küll toredaid programme, ent millegipärast koolid muuseumi ei jõua. Vähemalt nii palju, kui seda sooviksime. Milles on põhjus? Kas õpetajad pole programmidega rahul? Miks ei saa õpetajad ja muuseumid kokku, et olla üksteisele kasulikud? Küsimus ei ole ju alati rahas (või vähemalt ei alga probleemid sealt), vaid pigem hüves. Kuidas luua hüve, millest saavad kasu nii õpilased, õpetajad kui ka muuseumid? Et õpilased saaksid loomingulises keskkonnas teha midagi huvitavat, õpetajad teemakäsitluse oma valdkonna spetsialistilt ning muuseumitöötajad võimaluse jagada oma teadmisi ja kogemusi.

Partnerkoolide ja -muuseumide koostöö

Et muuseumis saaks programmi raames teha võimalikult palju ning koolis peaks tegema võimalikult vähe, on vaja otseseid kontakte ning võimalusel õpetaja abi programmide koostamisel. Sageli on olemasolevasse haridusprogrammi vaja vaid väikest muudatust või lisamaterjali (nt enne ja pärast programmi vajalikud õppematerjalid ning testid). Kuigi alguses lisatöö, toob see hiljem kaasa kasu nii õpetajale kui ka õpilasele.

Järgmine tasand on partnerkoolide ja -muuseumide koostöö, mille suunas astub meie muuseum esimesi samme. Üks olulisimaid aspekte on, kuidas integreerida programmid võimalikult hästi õppekavadesse ning muuta õpe kaasavaks. Olgu selle vormiks uurimis- või avastusõpe või mõni muu nüüdisaegne õppevorm. Üks võimalus on korraldada muuseumis loovuspäevi. See eeldab mõlemapoolset panust, mistõttu on hea, kui seda saab läbi viia oma partnerkoolidega. Enam võiks rakendada muuseumipakette, kus koolid saavad suuri gruppe/klasse programmide ja teemade vahel ära jaotada ning seejärel vahetada. Ülikoolimuuseumi puhul toimib see väga hästi, kuna siin on koos valdkonnad antiigist kosmonautikani.

Kui õpilased muuseumi ei jõua, saab kutsuda muuseumi kooli. Tartu ülikooli muuseumi loominguline liider, nooremale kooliastmele suunatud teaduse populariseerija Hull Teadlane või tähetargad Tartu tähetornist käivad Eesti koolides ning tundub, et see töötab päris hästi.

Soovin, et õpetajad leiaksid kiire töö kõrval endale muuseumist head partnerid ning jõuaksid ühiselt koolile vajalike programmide loomiseni – see oleks kasulik eelkõige noortele, kellele me seda kõike ju teeme.

Kasutagem muuseume paremini ära!