Riik panustab vene emakeelega noortele eesti keele õpetamisse ligi kaks miljonit eurot aastas

Haridus- ja teadusminister tutvustas kolmapäeval ulatuslikku  plaani vene emakeelega noorte eesti keele oskuse ja hariduse parandamiseks, mis maksab viie aasta jooksul ligi 11 miljonit eurot ning mille eesmärk on, et noored saaksid eesti keele selgeks juba põhikoolis. Muu hulgas on alustatud õpetajate täiendava koolitamise, spetsiaalsete õppematerjalide loomise ning eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuse programmidega.

„Eesti keel on sotsiaalne oskus, mille peavad omandama kõik õpilased juba põhikooli lõpuks. See on vajalik selleks, et tagada noorte konkurentsivõime tööturul ja laialdased võimalused edasi õppimiseks,” ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Parema hariduse ja parema keeleoskuse plaan on üles ehitatud just seda eesmärki silmas pidades.”

Põhikooli lõpetajate ebapiisav eesti keele oskus on koolijuhtide hinnangul peamine takistus eestikeelse õppe rakendamisel. Gümnaasiumis heaks edasijõudmiseks peavad koolijuhid vajalikuks, et õpilased saavutavad B2 taseme. Sama kinnitavad töörühma koolivisiidid, seisab keeleõppe tõhustamiseks tehtud analüüsi ja ettepanekute kokkuvõttes. Tõsiseid probleeme on kolmandikus koolides, kus õpib neljandik kõigist venekeelsete koolide lõpetajatest. Viimastel aastatel on tugevamate koolide tulemus paranenud, kuid nõrgemate oma mitte.

Minister lisas, et suur hulk praegu gümnaasiumis õppivaid lapsi ei suuda ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ka aineteadmisi omandada. „On hariduslikult vastutustundetu panna lapsed õppima keeles, millest nad tegelikult aru ei saa, kusjuures tihti on ka eesti keeles õpetavate õpetajate riigikeele oskus ebapiisav,” ütles minister.

Haridus- ja teadusministeerium on vene emakeelega noorte keeleõppe kvaliteedi tõstmiseks algatanud järgmised projektid:

• Õpetajate individuaalne ja süsteemne eesti keele õpe keeleõppemetoodiku kaasabil. Aastaks 2020 koolitatakse 350 lasteaia- ja põhikooliõpetajat;
• Koolimeeskondade koolitused kõige nõrgemate eesti keele tulemustega koolidele. Aastaks 2020 peaks iga vene emakeelega põhikooliõpilane õppima vähemalt üht ainet statsionaarselt eesti keeles.
• Õppematerjalide uuendamine, sh digitaalse õppevara loomine tõhusamaks eesti keele õppeks.
• Innovaatiliste keeleõppevõtete tutvustamine ning õpetajate nõustamine koolides praktikute poolt.
• Eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuse rahastamine (teaduslaagrid, muuseumikülastused jm). 2015. aastaks on planeeritud 2000 noore osalemine programmis.
• Eestisisese nädala-paarise õpilasvahetuse programmi laiendamine. 2015. aastal peaks vahetuses osalema 400 õpilast.
• Keelekümblusprogrammi laiendamine igal aastal veel vähemalt nelja lasteaia ja kahe kooli võrra ning neile igakülgse toe tagamine. Aastaks 2020 peaks 29% eesti keelest erineva emakeelega lastest osalema lasteaia või põhikooli keelekümblusprogrammis.
• Eesti keele kui teise keele ainekavade uuendamine, et need soodustaksid aktiivõppe meetodite rakendamist ja suurendaksid nõudlikkust koolide suhtes. Grammatikapõhine eesti keele õpe peab asenduma kommunikatiivse õppimisega ehk keele reaalse kasutamisega.
• Kiire lahenduse pakkumiseks tänastele nõrgema keeleoskusega gümnaasiumisse astujatele anname võimaluse suviseks enesetäiendamiseks eesti keeles. Täiendus toimub kahenädalases laagris, mis viiakse läbi keskkonnas, kus saab külastada eestikeelseid üritusi, muuseume jm. 2015. aasta suvel osaleb laagrites vähemalt 300 õpilast, kelle eesti keele oskus on alla B1 taseme.
• Olemasolevate koolide liitmise teel või eestikeele põhikooli baasil luuakse mitmekultuurilisi põhikoole, millel on selge strateegia mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse arendamiseks ning tugev valmisolek eesmärki teostada. 2015. aastal luuakse mitmekultuurilise kooli kontseptsioon ning 2016/2017. õppeaastal alustab neljas pilootkoolis vähemalt 25 eesti keelest erineva kodukeelega last mitmekultuurilises õppes. Aastaks 2020 osaleb 22% eesti keelest erineva emakeelega last eestikeelses õppes.

Kõigi meetmete kogumaksumus aastatel 2015–2020 on ligi 11 miljonit eurot, aastas keskmiselt 1,8 miljonit eurot.