Samm aastakümnete tagusest ajast tänapäeva

30. jaan. 2015 Signe Sillasoo ajakirjanik - Kommenteeri artiklit

Viimase kuue aasta jooksul on kutsehariduses toimunud tõeline revolutsioon – kui veel aastatel 2006–2007 õpiti mitmel erialal 1970- või 1980-ndatest pärit õppematerjalide järgi, siis viimase kuue aasta jooksul on ilmunud 68 uut ja nüüdisaegset õppematerjali.

Euroopa sotsiaalfondi programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” käigus hakati 2008. aastal toonase eksamikeskuse (toim – praegune SA Innove) eestvedamisel kirjeldama vajadust õppematerjali järele. Kokkuvõtte hetkeseisust tegi rohkem kui 70 kutseõpetajat. „Sellest kokkuvõttest oleme lähtunud. Saime teada, et uus ja kaasaegne õppekirjandus kutseõppes Eestis suures osas puudub,” sõnas SA Innove kutsehariduse õppekavakeskuse programmijuht Lii Topaasia, kes on juhtinud uue õppematerjali väljaandmist.

Eri organisatsioonid õppematerjalide loomisel abiks

Praeguseks on täienenud näiteks õmblemise, pagaritöö, logistika, keraamika, kiviraiumise, turismi, muusika, metsanduse, metallitöötluse, elektroonika ja paljude teiste erialade õppematerjal, millest suur osa on tasuta elektroonselt kättesaadav. „Oleme kasvatanud uue põlvkonna õppekirjanduse loojaid,” tõi Topaasia välja suure plussi, mis on programmis 68 õppematerjali väljaandmisega saavutatud. „Meil on nüüd kutseõpetajad, kes on valmis seda materjali edasi arendama,” toonitas ta, sest mitme eriala puhul on tänased õpikud kümne aasta pärast juba aegunud.

Teine pluss on, et lisaks kutseõpetajatele on uue õppematerjali loomisesse palju panustanud erafirmad ja erialaliidud. „Tööandjad tahavad saada ju ikkagi pädevaid kutseõppeasutuste lõpetanuid. Kui õppematerjal, mille järgi õpetatakse, ei ole kõige parem ning tööandjad kirjutavad koostöös uuema ja parema, siis mida veel tahta,” rõõmustas Topaasia. Nii on kutseõpetajate, ülikooli õppejõudude ja IMECC Engineering OÜ koostööna sündinud 7-osaline mehaanika ja metallitööde õpikusari. Lisaks mainitud firmale on õpikuid luua aidanud paljud erafirmad, nagu AS Benefit, AS AlphaGIS, Virgomusic OÜ, PAC Training OÜ, kõiki ei jõuagi nimetada. Rääkimata erialaliitudest, nagu MTÜ Gemma Frisiuse ühing, Eesti piimaliit, autokutseõppe liit, Eesti leivaliit, Eesti elektritööde ettevõtjate liit, Eesti külmaliit ja Eesti trükitööstuseliit. „Oleme väga rõõmsad, et meil on nii head koostööpartnerid,” sõnas Topaasia.

Mitme eriala õpikute koostamiseks pole autoreid olnud aga lihtne leida. Nii on tehnilistel erialadel, nagu autondus, ehitus või elektroonika, mis arenevad väga kiiresti, leitud hoopis põhjalikud tõlkeõpikud, mis on kohandatud Eesti oludele. Üks sellistest on „Autonduse käsiraamat”. Topaasia sõnul ei saa see sarnaselt teiste tõlkeõpikutega kahjuks kunagi elektrooniliselt ilmuda, sest ükski välismaa kirjastus ei ole olnud sellega nõus. Küll aga on saadud osta osa tiraažist trükitud õpikuid, mis on saadaval kutsekoolides ja raamatukogudes.

Juuksuritöö õppimisel nüüd ühtne õppematerjal

Hiljuti nägi ilmavalgust Eesti autorite loodud „Juuksuritöö alusõppe õpikeskkond”. Umbes aasta tagasi tunti juuksuri eriala ümarlaual muret, et puudub õppematerjal ja ühtne terminoloogia. Sealt hakkas idee Kaja Seppeli ja Kertti Viru peas arenema. „Mõte koostada juuksurite õpik veebis tundus parim võimalus, et kasutada ära õppija huvi veeta aega suheldes, proovides ja katsetades,” sõnas õpiku üks autoritest Kaja Seppel. Veebikeskkonna pluss on seegi, et sinna saab pidevalt lisada täiendusi ja kustutada aegunud infot.

Õppekeskkonnas on võimalik la­­hen­dada interaktiivseid harjutusi, kat­se­tada eri soenguid ja lõikusi erinevate näokujude peal, vaadata videoid ning kinnistada kordamisküsimuste abil oma teadmisi. „Tööandjate soov oli, et kõikidest juuksuri eriala õpetavatest koolidest tuleksid tööle noored juuksurid, kes kasutavad juuksuritöös samu mõisteid ja väljendeid, mida igapäevatöös kasutatakse. Kliendi käest ei saa küsida, kas teha talle kõrge või madal lõikus, lõigata Viktoria või Diana – tuleb lähtuda ikka olemasolevast juuksematerjalist ning kliendi tüübi eripäradest,” selgitas Seppel.

Enne õpimaterjali valmimist koostasid õppematerjale õpetajad ise, võttes abiks välismaised allikad. Nii tegi ka Seppel, kui ta neli aastat tagasi õpetajana tööle asus. Uus õppekeskkond võimaldab aga Eesti koolidel ühtlustada terminoloogiat ja kasutada ühtset õppematerjali.

Õppematerjal peab kutsuma end kasutama

Õppematerjali koostamine võttis aega seitse kuud ja selle loomisel olid autoritele abiks kutseliste juuksurite vabariiklik ühendus (KJVÜ) ja ilusalong Intersalon. „Mina ja Kertti Viru oleme ühtlasi KJVÜ juhatuse liikmed ning saime seeläbi otsida kontakte ja kaastöötajaid, kes meid õppematerjali koostamisel abistasid,” selgitas Seppel. Panuse andsid ka juuksuri eriala õpetavate koolide erialajuhid.

„Oleme astunud suure sammu huvitava ja uuendusliku õppematerjali loomise suunas,” lausus Seppel erialase õppekirjanduse arengusuundadest rääkides. „Olen arvamusel, et õppematerjal peab olema huvitav: see peab olema lihtne, kutsuma kasutama ja pakkuma avastusrõõmu.”

KOMMENTAAR

Õmbluse erialade õppekirjanduses nüüd lünk täidetud

Kaja Kuiv

Tallinna tööstusharidus­keskuse rõiva- ja kaubandus­valdkonna juht, õpetaja

Meie kasutame õppetöös „Rõivaste piltsõnastikku”. See on kompaktselt ja hästi kirjutatud, oluline on detailideni lahti seletatud, kirjutatud ja näidatud. Seda mitte ainult tekstina, vaid just pildilise näitlikustamise poolest.

Raamatut saab kasutada näiteks stiili­õpetuses, et saada aru, kellele milline rõivas sobib. Samuti on sellest abi, kui õpetatakse rõivaid valmistama või lõikeid tegema – sealt on võimalik tegumoode võtta, ise proovida ja katsetada. Seni otsis iga õpetaja ise materjali. Raamat võtab kokku suure osa valdkonna olulistest teadmistest.

Oleme õpetajatena ka ise õppematerjali koostanud ja e-õppe keskkondi loonud. Koostöös kolleegidega andsime tänavu välja näiteks „Õmblusseadmete õpiku”, mida samuti varem ei olnud. Viimane eestikeelne variant oli aastast 1972, õpetati soomekeelse põhjal, mis pärines aastast 1984. Seadmed on aga aastatega palju arenenud. Põhitõed on endiselt kasutatavad, aga neile tuleb tänapäevane võti lisada.

 

KASULIK TEADA

  • Programmis „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” on viimase kuue aasta jooksul ilmunud 68 nüüdisaegset õppe­materjali.
  • Õppematerjali on loodud nii e-keskkonna, raamatute kui ka DVD-na.
  • Suur osa õppematerjali on leitav elektroonsel kujul SA Innove veebilehelt www.innove.ee/kutseharidus/materjalid.
  • SA Innovel on kohustus hoida õppekeskkondi ja õpikute elektroonilisi faile kättesaadavana järgmised viis aastat.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!