Soome-ugri kultuuripealinn Obinitsa

23. jaan. 2015 Eve Ellermäe Obinitsa muuseumi juhataja - Kommenteeri artiklit

Kuidas leida kaardilt 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinnaks valitud Obinitsa küla?

Üks võimalus on tõmmata Obi jõe suudmest joon Vahemere äärde Nizzasse, siis jääbki pea poolele teele Obinitsa küla Setomaal Kagu-Eestis. Just sellise üllatusliku tõdemuse kinnituse saab külastaja Seto ateljees-galeriis Obinitsa külas, mis oma piiripealse olekuga ühendab ida ja lääne kultuuriruumi.

Nii nagu on mõttelise joone abil võimalik ühendada obiugrilaste asuala Lõuna-Euroopaga, ei pea mõtteviis sõltuma kogukonna suurusest. Julgelt ja suurelt mõtlemine on osa seto kogukonnale omasest endaks­olemisest, hindätiidmisest. See on ilmselt üks põhjusi, miks selleks aastaks on kunagisest Tallinna-Obinitsa bussiliini lõpp-peatusest saanud 25 miljoni elanikuga soome-ugri maailma pealinn.

Mida tähendab soome-ugri kultuuripealinnaks olemine?

Soome-ugri kultuuripealinn on eelkõige ajalooline kultuurisüda, kus hoitakse ja arendatakse omakultuuri ja hõimusidemeid. Soome-ugri kultuuripealinnade idee pakuti välja 2011. aastal rahvusvahelisel soome-ugri kuvandikonverentsil ning selle programmi edasise vedamise võttis enda kanda soome-ugri rahvaste noorteliit MAFUN. Kultuuripealinna idee alus on vajadus suurendada soome-ugri rahvaste tuntust ning kujundada tugevat ühist soome-ugri identiteeti. Soome-ugri kultuuripealinnade programmi eestvedaja Oliver Loode sõnul saavad tiitlit taotleda vaid väikelinnad, alevid ja külad, sest seal on soome-ugri põlisrahvas enamuses ning traditsiooniline kultuur paremini säilinud. Seega osutab kultuuripealinna staatus eelkõige koha kesksele ja ühendavale tähendusele. Nii saigi 2014. aastal esimeseks soome-ugri kultuuripealinnaks Bõgõ küla Udmurtias ning 2015. aastal on see roll kanda Obinitsal (Oliver Loode. Soome-ugri kultuuripealinnadest seto küladiplomaatiani. Sirp, 19.12.2014).

Obinitsa küla on juba aastaid teinud koostööd teiste soomeugrilastega. Tihedaimad kontaktid on udmurtide, ersade, komide, maride, liivlaste ja saamidega. „Udmurtide juurde külla minnes on selline tunne, nagu oleks koju jõudnud,” ütleb Rieka Hõrn, 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna programmijuht.

Soome-ugri kultuuripealinna aasta Obinitsas ja Setomaal

„Soome-ugri kultuuripealinna tiitel ei hõlma üksnes Obinitsa küla, vaid laiemalt kogu Setomaad ja ka Eestit tervikuna,” kinnitab peakorraldaja Aare Hõrn. „Meie eesmärk on teha seto ja soome-ugri kultuur maailmas rohkem nähtavaks. Kõige tähtsam on perede ja kogukondade vaheliste suhete tugevdamine ja vastastikune õppimine, elu rõõmuga põnevamaks muutmine.”

Kultuuripealinna programmi põhiosa moodustavad Setomaa traditsioonilised üritused, kuhu kaasatakse võimalikult palju soomeugrilasi ning kus tutvustatakse nende kultuuri. Suuremad üritused selles võtmes on soome-ugri eeposte päevad, mitmeosalisena toimuv etnofuturismi konverents, Seto folk, soome-ugri filmifestival ja Setomaa ühepäevakohvikute päev – Kostipäiv.

Soome-ugri kultuuripealinna tipp­ürituseks saab 1. augustil Obinitsa külas toimuv Seto Kuningriik, kuhu on tulemas ka teiste soomeugrilaste esindused. Omakultuuriüritustest on paljude jaoks erinäoline seto lihavõtete tähistamine. Kulatamisõ päiv aga toob külavahele leelokooride liikmed traditsioonilisel viisil kõndima ja laulma. Koostamisel on paketid, millega tutvustatakse soovijatele aasta vältel seto ja soome-ugri kultuuri.

Toetus, abi ja üksteiselt õppimine

Soome-ugri liikumisel pole aga ainuüksi helge pool. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles 7. jaanuaril Obinitsas oma soome-ugri kultuuripealinna aasta avamiskõnes: „Et erinevad soome-ugri rahvad elaksid soomeugrilastena üle aegade, tuleb meil mõelda, kuidas ajaga kaasas käies oma keeli ja kultuure edendada, kuidas kõnetada enamaid inimesi, tõmmata kaasa noori. Meie peame aitama oma soome-ugri hõimlasi ja sõpru. Neid, kes ei ela vabas ühiskonnas, kes tunnevad seda sama survet, mida meie tundsime siin läbi okupatsiooniaastate.”

Soome-ugri ühisosa?

Lisaks keelesugulusele arvatakse soomeugrilasi ühendavat ka maailmamõistmise viis. Kuidas seda aga tajuda ja ellu viia, sõltub igast kultuurikandjast endast. Hasso Krull on öelnud: „Soome-ugri müüt ei peaks kartma suuri sümboleid, lennukaid seoseid, loovat fantaasiat ja healoomulisi utoopiaid – ta ei peaks olema paratamatu unistus, vaid unistus teostunud ja teostumata võimalustest. See müüt peaks olema kergejalgne nagu metskits, lõbus nagu linavästrik ja uudishimulik kui rebane.”

Elagem siis igaüks oma soome-ugri maailmas ja olgem julged oma mõtteid ja unistusi teoks tegema.

Olõt oodõt Obinitsah!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!