Suri kasvatusteadlane Maria Tilk

12. jaan. 2015 TLÜ kasvatusteaduste instituut - 1 Kommentaar

7. jaanuaril, pisut enne oma 67. sünnipäeva lahkus pärast rasket haigust elavate kirjast armastatud õppejõud ja kasvatuskultuuri ajaloo uurija dotsent Maria Tilk (sündinud Aarma).

Maria Tilk sündis Siberis väljasaadetud intellektuaali ja hilisema piiriteaduste uurija Gunnar Aarma perekonnas ühena kaksikutest lastest. Läbi üliraskete olude õnnestus perekonnal jääda ellu ning tulla tagasi Eestisse.

Maria lapsepõlvekodu kujunes tollaste haritlaste kokkusaamise kohaks, kättesaadav oli ka parim tollane venekeelne kirjandus ning sidemed Peterburi intelligentsiga. Kodus musitseeriti, loeti luulet, arutleti inimese eksistentsiga seotud teemadel. Siberi üheks pärandiks oli ka laitmatu vene keel, millest tõusis kasu teadustöös. Need kõnelused ja kokkupuuted suunasid tema huvi ajaloo radadele ning Peterburist leitud juhendaja toel valmis kandidaadiväitekiri Tallinna vanemast ajaloost.

Hilisem elutee kulges vaheldumisi Pärnus ja Tallinnas. Tööelu algas õpetajana ning jätkus teadurina Teaduste akadeemia ajaloo instituudis. Alates 1988. aastast töötas Maria Tilk õppejõuna toonases Tallinna pedagoogilises instituudis, millest kujunes välja Tallinna ülikool. 1990. aastast kuni viimaste aegadeni töötas Maria Tilk dotsendi ametikohal. Ta oli ühtaegu ka kasvatusteaduse osakonna juhataja ja kuulus toonase teaduskonna, nüüdseks instituudi nõukogusse.

Uuringutes, reisides ja arhiivides töötamise tulemusel valmis kolmeköiteline raamat „Kasvatus eri kultuurides I–III”, milles on esmakordsena meie emakeeles leidnud detailset kirjeldamist kasvatuskultuur alates antiigieelsest ajast, läbi antiigipärandi, keskaja ja idamaise konteksti. Sellest kujunes üliõpilastele köitev ja valgustav lugemisvara kasvatuse kui fenomeni olemuse ja olemisviiside mõistmisel. Valmimata jäi raamatu IV osa, millega oleks kasvatuskultuuri ajalooline vaatlus jõudnud Euroopa 17. sajandisse, millest pärinevad esimesed uusaja mõtlejate ka kasvatust puudutavad tööd. Korduvalt oli jutuks tema eriline huvi aristokraatse eliidi kasvatustraditsioonide vastu, mida siinmail veel keegi uurinud ei ole.

Maria Tilk luges paljudele üliõpilaspõlvkondadele nii kasvatuse ajaloo, eesti pedagoogilise mõtte ajaloo kui ka pedagoogilise eetikaga seotud kursusi. Ühtaegu võttis ta kasvatuse ajatule loomule viitavatel teemadel sõna avalikus meedias ja oli rohkesti kutsutud esinema nii õpetajate täiendõppe kursustele kui ka koolidesse ja konverentsidele.

Rahvusvahelise mõõtme sai tema tegevus seoses kujunenud toimetuskolleegiumiga Baltimaade ühistöös, et anda välja Baltimaade kasvatuskultuuri ajaloo köiteid. Ta oli koostöös mõlema Balti riigi ja ka Soome ülikoolidega.

Maria Tilk on pälvinud riiklikku tunnustust kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil ning valitud kasvatusteaduste instituudi üliõpilaste poolt viiel korral instituudi parimaks õppejõuks.

Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituut mäletab tänulikult tema korraldatud erakordselt harivaid ja elamuslikke reise Iisraeli, millest said osa nii üliõpilased kui ka õppejõud. Mäletame tema vaikset, rahustavat, taktitundelist kõneviisi, oskust sujuvalt ja vastasseisudeta lahendada keerulisi probleeme. Vaikselt ja sitkelt järgis tema oma missiooni kasvatusproblemaatika valgustustegevuses nii läbi ajaloo kui loodusläheduse, ja tahaks küll temale lubada seal teispoolsuse teedel, et see ei jää siin pooleli.

Maria Tilga ärasaatmine algab laupäeval, 17. jaanuaril kell 14 Kaarli kirikus ning jätkub kell 15.30 mälestussündmusega Tallinna ülikooli aulas.