Tartu TULUKE otsib kuut kooli ja kaht lasteaeda

30. jaan. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Tartu kolmes koolis on juba pool aastat harjutatud, kuidas leida klassiruumis tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes kolleegidega. Esimeste tulemustega rahul tartlased kutsuvad nüüd teisigi koole-lasteaedu rakendama Norrast pärit koolikultuuri parandavat LP-mudelit ja projektiga ühinema.

Projektiga liituma „mahub” veel kuus kooli ja kaks lasteaeda. Veebiaadressilt www.tartu.ee/tuluke leiab LP-mudeli tutvustuse. Tasub sirvida ka Õpetajate Lehe artikleid sel teemal (29.08, 19.12 2014).

Olgu innustuseks mainitud, et LP-mudelit (learning environment and pedagogical analysis) kasutatakse lisaks kolmele Tartu Annelinna koolile ka 800 Taani ja 500 Norra koolis. See mudel peaks innustama õpetajaid koostööle ja ühiste eesmärkide-õpetamistavade suunas liikuma ning märkama probleemide tekkepõhjusi inimese ja keskkonna koostoimes. Õpetajad on jagunenud rühmadesse ning saavad kaks korda kuus kokku, et koos arutledes muredele lahendusi leida.

LP-mudeli kasutuselevõtt on üks osa projektist „Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis (TULUKE)”. Tartu linnavalitsuse algatatud projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.

Koolid-lasteaiad, kes tunnevad, et tahavad asuda 1. septembrist koos tartlaste ja Norra koolitajatega kooliarenduse rännakule, peaksid koostama vabas vormis oma organisatsiooni CV ja kirjutama, miks LP-mudel võiks neile sobida.

Sooviavaldusi oodatakse 23. veebruariks Tartu linnavalitsuse haridusosakonna meiliaadressil ho@raad.tartu.ee.

„Võtame ühendust kõigi soovijatega ja tutvume nendega lähemalt. Kui oleme kaasteelised leidnud, ootame neid 19. märtsil esimesele infopäevale, kus Norra partner annab juhiseid,” räägib TULUKE-se juht, Tartu linna haridusosakonna jurist Kairit Peekman. „Projektiga liitumine ei too koolile suuri lisaressursse. Pakume võimalust saada osa rahvusvahelistel uuringutel baseeruvast kooliarendustööst, mis annab palju uusi teadmisi.”

LP-mudeliga kaasneb hulk koolitusi ja uus vaade oma kooli arendamisele. Peab olema valmis panustama kogu meeskonnaga ka tööaja ümberkorraldusse, et leida aega rühmade kooskäimiseks.

Mudelit õppides ja kasutades paraneb ka õpetajate üldine analüüsioskus. Projektis osalevad õpetajad on juba täheldanud, et kasutavad nüüd mudeliväliseltki sama analüüsimeetodit, sest see õpetab nägema probleemi kõiki tahke ja leidma laiema vaatenurgaga lahendusi, kui oleme iga päev harjunud.

Mudel ei anna siiski valmislahendusi. See on töökorraldusviis, milles pole täpseid juhiseid probleemi lahendamiseks. Ka kiirele tulemusele ei tasu loota. Nagu näitab Norra ja Taani kogemus, kulub suurema mõju nägemiseks umbes aasta. Aga nagu Tartuski näha, kogevad õpetajad esimesi positiivseid märke juba varem.

„Ootame kõiki seiklusele, rännakule. Tiibu ei anna, tähtedeni ei vii. Tulemus sõltub ainult oma panusest. Tahaksime, et uusi partnereid tuleks ka väljastpoolt Tartut, et uus mõtteviis leviks terves Eestis,” kutsub Kairit Peekman.

KÜSIMUS JA VASTUS

Miks liituda LP-koolide võrgustikuga?

 

Liina Karolin-Salu

Tartu Hansa kooli direktor

1. Õpetajate regulaarne ja sisukas suhtlemine.

LP-rühmad moodustakse võimalikult erinevatest inimestest, tekivad täiesti uued suhtlusgrupid. Kui alguses tundub suhtlemine rühmaliikmetele sunnitud, siis küllalt kiiresti märkavad nad, kui palju toredaid uusi sõpru-tuttavaid on tekkinud. Grupi liikmete vanus, kogemus, õppeained ja ka kooliastmed erinevad. Arutatavad teemad on sageli sellised, millega paljud grupiliikmed pole varem kokku puutunud, seeläbi avardub õpetajate kooli kui terviku tajumine. Koolis toimuvat hakatakse hindama hoopis uutest vaatenurkadest, mis suurendab vastastikust mõistmist.

2. Organisatsiooni juhtimise töövahend.

Kooli kui organisatsiooni seisukohalt tuleb välja tuua ühtsete probleemilahenduse võtete omandamine. Probleemolukordades kasutatakse sama keelt ja mõistetakse palju kiiremini, millest on jutt ja kuidas tegutseda. Teine hea asi on koosolekute regulaarsus ja see, et neil osalevad kõik kollektiivi liikmed, see annab hea võimaluse leida väljakutsetele lahendusi. Kiiresti on korraldatavad rühmade arutelud, mis võimaldavad leida konsensuslikke lahendusi või teha ühiseid otsuseid. Kõik kollektiivi liikmed on informeeritud ja kaasatud.

3. Koolide koostöö

Sama mudelit rakendavad koolid läbivad ühiskoolitusi ja vastastikku käiakse ka konsultantideks. Lisaks suhtlemisele kooli sees on elavnenud ka kolleegidevaheline suhtlus koolide vahel.

 

7 norra 4045Hiie Asser

Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor

Projektis osalemine peaks suurendama õpetajate leidlikkust ja paindlikkust koolisituatsioonides ettetulevatele probleemidele lahenduste leidmisel. Isegi kui inimeste professionaalsuse kasv ei ole kohe kaugele näha-tunda, on pool aastat arutelurühmades kooskäimist loonud õpetajate vahel uusi suhtlusliine, tõstnud tähelepanu keskpunkti õpilasi, kes pole varem oma koolielule nii palju kaasa mõelnud, ning nähtusi ja olukordi, mille arutamist on kas välditud või edasi lükatud.

Mõnel juhul on õpetajad avastanud, et nad on suutelised õpilasi ja koolielu palju rohkem mõjutama, kui varem on arvatud. Teiste koolide inimeste ja kooli partnerite, nt keelekümbluskeskuse tähelepanu ja uudishimulikud küsimused LP-protsessi kohta on samuti aidanud projekti eesmärgil fookuses püsida. Püsivamate muutuste saavutamiseks on aga enam aega ja suurt järjekindlust vaja.

 

Karin_Lukk_23jaan2015Karin Lukk

Tartu Kivilinna kooli direktor

Meie õpetajate hinnangul seisneb LP-mudeli kasulikkus suuresti selles, et see toob ühte gruppi kokku eri ainete ja kooliastmete õpetajad. Selline teist tüüpi kooslus võimaldab leida probleemidele uudseid lahendusi, mida tavapäraselt koos olevad ühe aine õpetajad ei märka. Mudeli rakendamine on suurendanud õpetajate oskust probleeme süstemaatiliselt (ja rahulikumalt!) lahendada, mudel sunnib õpetajat ennast senisest enam analüüsima, tõstab enesekindlust ja suurendab austust kolleegi töö suhtes.

Nooremad õpetajad leiavad LP-rühmast tuge, sest saavad usalduslikus õhkkonnas sundimatult ja kartmata oma muredega välja tulla. Kuigi algul kaasneb LP-mudeli rakendamisega tunne, et koosolekutele kulub liiga palju aega, ja kohe ei tajuta mudeli erinevust teistest probleemi lahendamise viisidest, on poole aasta pärast mudeli mõju juba nähtav – koostöö mõiste saab uue tähenduse.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!