Teaduste akadeemia sai uue presidendi

28. jaan. 2015 - Kommenteeri artiklit

Kolmapäeval, 28. jaanuaril peeti Tallinnas Toompeal Eesti teaduste akadeemia saalis akadeemia presidendi Tarmo Soomere inauguratsioon, mille käigus pani akadeemia vastsele presidendile ametiketi kaela Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Teaduste akadeemia teatel märkis Ilves oma tervituses, et tänases ühiskonnas on peamine küsimus noorte toomine teadusesse, et meil jätkuks ka edaspidi tarku inimesi. Ilvese meelest peaksid teadlased olema ühiskonnas kuuldavamad ja usutavad. „Usutavad haritlased teavad, et Martin Luther ei ole Martin Luther King ja „keskmine” ei ole sama, mis „mediaan”,” ütles Ilves.

„Meie teaduste akadeemia esimene president Karl Schlossmann ütles 1938. aastal ametisse astudes, et ükski rahvas ega riik ei tohi rajada oma elu muinasjuttudele ja unistustele, sest reaalne elu on palju kordi keerulisem. See peaaegu 80 aastat tagasi öeldud mõte on oluline meeles pidada ka praegu. Isegi rohkem, sest tänapäeval teame rohkem kui tollal. Unistama peab, kuid eksitavate muinasjuttude ja ebareaalsete unelmate uinutava mõju vastu saame vaid hariduse ning teaduse väärtustamisega. Mis tähendab, et päris elus me langetame otsuseid teadusele, numbritele ja empiiriliselt tõestatud faktidele toetudes,” kõneles Ilves.

„Eestis on meie rahvuslikust ärkamisest saati hinnatud haridust, see on justkui osa meie rahvausust. Selles nähti, ja loodetavasti nähakse ka edaspidi, võimalust enese ja enda laste elu paremaks teha. Meil on tugevad ülikoolid ning rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased. Täna on peamine küsimus see, kas me suudame tuua enam noori teaduse juurde, et meil jätkuks ka edaspidi tarku inimesi, kes tahavad teadusega tegeleda? Kas teadust hinnatakse ja väärtustatakse? Kas suudetakse eristada pseudoteadust päristeadusest?”

Ilves ütles, et tõstmaks teadus avalikkuses aukohale, mida ta väärib, peavad nii kodanikud valijatena kui poliitikud rahajagajatena teadma ja mõistma, mida kõike teaduse vallas korda saadetakse. „Mitte ainult siin, vaid kogu maailmas, sest iga tunnustatud teadlane tegeleb a priori millegagi, mille sisu ja väärtust mõistavad vaid teised sama eriala inimesed – kolleegid, kes pahatihti võivad asuda ja oma tööd teha hoopis kusagil maailma teises otsas.”

Teadust rahastades on Ilvese sõnul oluline leida tasakaal ja piisav paindlikkus, et käia ajaga kaasas ning ühtlasi säilitada seda, mis on ajatu ja püsiv. „Peame tagama, et uued ideed ja valdkonnad ei jääks kõrvale, hoides samal ajal meile olulisi, pidevat rahastust vajavaid teadusalasid kestvate ning edukatena./…/ Teaduse ja tehnoloogia areng muudab tööelu lähiaastail sama põhjalikult nagu seda tegi omal ajal tööstuslik revolutsioon./…/ Me peame selleks valmis olema – ka hariduse vallas,” ütles vabariigi president.

Ta lisas, et ajaloolise ja poliitilise surve all, rahvusvahelise olukorra pingestudes, fakte eiravas eskaleeruvas propagandasõjas, kus on löögi alla seatud isegi tõe kui sellise võimalikkus, peame seda enam peame väärtustama vabadust: inimeste vabadust ja teaduse vabadust, vabadust otsida tõde.

Akadeemia presidendi Tarmo Soomere inauguratsioonikõne „Teaduste akadeemia: minevikule toetudes tulevikku vaatamas” keskendus akadeemia teatel dünaamiliste ühiskondlike murrangute keskel asuva akadeemia rollimuutustele nii teadusmaastikul kui ka kogu riigis.

Soomere kõneles akadeemiast, mis on kujunenud endisest teadusministeeriumi analoogist väljapaistvaid teadlasi ja loomeinimesi ühendavaks institutsiooniks, mille suurim tugevus on arvamuste paljusus ning tolerantsus eriarvamuste suhtes. Akadeemia president näeb akadeemiat osana sellisest Eesti ideaalpildist, kus teadmised on väärtus ja teadmispõhisus ühiskonna eesmärk. Akadeemia püüab olla sillaks kultuurikeskkondade vahel. Tuleviku ehitamisel on keskne roll loovuspõhisusel, suutlikkusel astuda olemasolevatest raamidest välja.

„See tähendab akadeemikute jaoks mugavustsoonist väljumist, vastutuse võtmist ‒ vajadust asuda aktiivsele, vahel proaktiivsele ja miks mitte ka provokatiivsele positsioonile,” ütles president Soomere.

Inauguratsiooni tseremoonia avas akadeemia eelmine president Richard Villems. Tervitussõnad laususid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja Rektorite Nõukogu esimees Volli Kalm. Eesti teaduste akadeemia liige Arvo Pärt esitas muusikalise tervituse klaveril. Esines ka tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori kammerkoosseis dirigent Peeter Perensi juhatusel.

Akadeemik Tarmo Soomere valiti akadeemia presidendiks 15. oktoobril 2014.

Inauguratsioon on järelvaadeldav akadeemia kodulehel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!