Uuring: Õpetajad ootavad praktilisemat täiendusõpet

28. jaan. 2015 - Kommenteeri artiklit

Eesti õpetajad on aktiivsed täienduskoolitustel osalejad ja tugevad aineõpetajad, kuid peavad koolitusi liiga teoreetiliseks, et õpitut praktikas rakendada, teatas haridus- ja teadusministeerium kolmapäeval avalikustatud õpetajate täiendusõppe vajaduste uuringu põhjal.

Uuring „Õpetajate täiendusõppe vajadused” kinnitas ministeeriumi teatel, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusena toovad õpetajad ja koolijuhid välja täienduskoolituste liigset keskendumist teooriale, kooli füüsilist õppekeskkonda ja vajalike õppevahendite puudumist ning suurt töökoormust, mis ei jäta aega koolitustel õpitu rakendamiseks.

Uuringust ilmnes, et õpetajad eelistavad üldpedagoogiliste oskuste arendamise asemel ainealaseid koolitusi. Samas leiab ligi kolmandik koolijuhte, et just õpetajate üldpedagoogiliste pädevuste puudumine on takistanud kaasaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis. Hea täienduskoolitus koosneb õpetajate ja koolijuhtide hinnangul nii teoreetilisest kui praktilisest osast, kus üheks komponendiks on ka õpitu praktiseerimine klassis.

Uuringu tulemused näitasid, et mida pikem on koolitus ning mida rohkem on koolitusel vaja teha iseseisvat tööd ja eneseanalüüsi, seda väiksem on õpetajate huvi neis osaleda. Samuti selgus, et õpetajad pole muutunud õpikäsitust enda jaoks veel piisavalt lahti mõtestanud.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul on ministeerium ümber kujundamas ja täiustamas õpetajate täiendusõppe süsteemi, et tagada koolides kaasaegse õpikäsituse rakendamine ning täna tutvustatud uuring annab selle jaoks olulist teavet. „Meie eesmärk on asendada tänane killustatud üksikute koolituste praktika täiendusõppesüsteemiga, mis toetab terviklikult õpetajate ja koolijuhtide professionaalset arengut. See on ühine siht täiendusõppe erinevatele osapooletele,“ ütles Kristi Mikiver.

Uuringus on esitatud soovitusi õpetajate täiendusõppesüsteemi kujundamiseks. Näiteks leitakse, et riigil peab olema suurem roll koolituste tellijana ja täiendusõppe sisu kujundajana. Samuti peavad koolitused enam sisaldama üldpedagoogiliste ja ainealaste teadmiste integreeritust. Tähelepanu on vaja pöörata rahvusvaheliste koolitajate kasutamise suurendamisele, täiendusõppe vormid peavad muutuma mitmekesisemaks ja praktilisemaks jpm.

„Uuring kinnitab, et osapoolte vastutus ja ülesanded peavad olema selgemad, koolidele tuleb luua tööriistu, mis võimaldaks täiendusõppe vajadusi paremini välja selgitada. Hea meel on tõdeda, et nende tegevuste osas oleme esimesi samme juba astunud,“ lisas õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver.

Õpetajate täiendusõppe vajaduste uuring on esimene omalaadne kõiki seotud osapooli kaasav analüüs õpetajate täiendusõppe olukorrast ja hetkeseisust.

Uuringu eesmärk oli saada tagasisidet üldhariduskoolide õpetajate täiendusõppele, analüüsida õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid õpetajate pädevusele, hoiakuid ja ettepanekuid täiendusõppesüsteemi kohta ning selgitada välja õpetajate vajadus täiendusõppe järele.

Andmete kogumiseks rakendati erinevaid meetodeid: intervjueeriti õpetajate täiendusõppe valdkonnaeksperte, täiendusõppe korralduse eest vastutavaid osapooli ning täiendusõppe pakkujaid; viidi läbi üle-eestiline õpetajate ja koolijuhtide veebipõhine küsitlus, milles osales 901 õpetajat ja 200 koolijuhti; toimusid fookusgrupi intervjuud koolijuhtide ja õpetajatega ning aruteluseminar, kus tutvustati uuringu esialgseid tulemusi, arutati koos osalejatega läbi peamised järeldused ning formuleeriti soovitused.

Ministeeriumi tellitud uuringu viis läbi Balti uuringute instituut.

Uuringu infograafika leiab siit lühikokkuvõtte siit ja lõpparuande siit.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!