Uuring: vanemate välismaal töötamine on vastuoluline
Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE uuringu kohaselt on lapsevanemate välismaal töötamine kui kahe teraga mõõk, mis perele parema elujärje tagamise kõrval võib viia kodumaale üksi jäetud lapsed halba seltskonda ja õigusrikkumiste ning langenud õppeedukuseni.
„Uuringud näitavad, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad,” ütles uuringu „Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud” üks läbiviija, TÜ RAKE juhataja Kerly Espenberg.
Espenbergi sõnul on üha enam selliseid peresid, kus üksikvanem või vanemad töötab/töötavad välismaal, samal ajal kui laps elab ja õpib Eestis. Ta rõhutas, et taoline peremudel võib tuua kaasa mitmesuguseid probleeme.
„Peamisteks probleemideks on lapse seisukohalt üksijäetuse tunne ning igatsus vanemate järele. Vanemate eemalolek ning seega järelevalve puudumine võib suurendada koolist puudumist ja mõjutada seeläbi lapse õpiedukust. Samuti võib see tekitada või süvendada tervise-, käitumis- ja sõltuvusprobleeme,” rääkis Espenberg.
Uuringu tellinud sotsiaalministeeriumi hinnangul on pikaajaliselt välismaale tööle läinud vanemate laste jätmine Eestisse ilma järelevalveta üha tõsisem probleem, millega tuleb tegelda. Seetõttu on vanemate teadlikkuse tõstmine ning käitumisjuhiste koostamine peredele, sotsiaaltöötajatele, klassijuhatajatele ja teistele võrgustikuliikmetele väga oluline.
Suurima kitsaskohana näevad uuringu autorid seda, et vanemad ei pea välismaale minemisest ühtki ametkonda teavitama, seega puudub ülevaade, kui palju on Eestis selliseid peresid. Sageli ei anta sellisest elukorraldusest teada ka ei koolile ega lasteaiale, kuigi teavitamine on eelkõige vanema ja lapse huvides. „Kui kool teab, et lapse mõlemad vanemad töötavad välismaal, siis oskab ta varakult pöörata tähelepanu sellele, kui lapsel tekivad raskused. Nii saab ennetada seda, et probleemid kuhjuvad nõnda suureks, et käivad perele üle jõu,” ütles Espenberg.
Uuringust selgus, et vanemad ja inimesed, kes hoolitsevad vanemate äraoleku ajal laste eest, ei oska sageli ette näha raskusi, mida selline elukorralduse muutus kaasa toob. „Need probleemid on praktilised,” selgitas Espenberg, tuues näite, et eestkosteõiguseta inimesel pole võimalik võtta lapse haigestumisel haiguspuhkust ega õigust otsustada, kas laps läheb klassiekskursioonile.
Positiivse poolena võib vanemate äraolek suurendada lapse iseseisvust ja vastutustunnet. Vanemate välismaal töötamist ja laste koduriigis elamist seostatakse ka lapse maailmapildi avardumisega – seda siis tänu võimalusele reisida.