Arno paneb Tartus koolijütsid paika

27. veebr. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Tartu esimese klassi jütsid käivad esmalt läbi Arno valvsa pilgu alt – haridusosakond määrab juba teist aastat igale lapsele kooli e-keskkonna Arno abil, lähtudes koolitee pikkusest ja koolihoonete mahutavusest.

Rahvastikuregistrist imporditakse 10. märtsiks Arnosse kõigi Tartus elavate kooliminevate laste andmed. Programm rehkendab välja iga lapse kodu kauguse kõigist koolidest. Lapsele määratud kooli saavad emad-isad e-keskkonnas näha 15. märtsist ja pärast seda saab minna juba kohale avaldust esitama.

„Varem kehtinud piirkonnakoolide süsteem, kus iga tänava lastel oli kindel kool, jäi ajale jalgu, sest koolihoonete mahutavus on erinev,” räägib Tartu linnavalitsuse statistilise analüüsi peaspetsialist Katrin Parm. Tekkis olukord, kus osa koole olid üle- ja teised alatäitunud. Ülerahvastatud koolid töötasid kahes vahetuses, samal ajal kui mõne teise kooli klassides oli lapsi alla normi.

Arno läheneb asjale paindlikult ja paigutab kooli täpselt nii palju lapsi, kui on õppekohti. Kui kooli läheduses elab rohkem lapsi, kui seal on õppekohti, valib arvutisüsteem välja läheduselt järgmise kooli. Nagu näitavad testid ja tasemetööd, on Tartu põhikoolide tase enam-vähem võrdne ja vanemal pole põhjust eelistada ühte kooli teisele.

Kui aga vanemal on siiski soov elukohajärgset kooli muuta, saab ta esitada haridusosakonnale 15. märtsist kuni 15. aprillini uue kooli määramise taotluse.

Haridusosakonna finantsspetsialisti Sigrid Sibula sõnul oli eelmisel aastal, mil Arno esimest korda lapsi koolidesse paigutas, teise kooli taotlejaid 120, umbes 10% kooliminejate üldarvust.

„Suurema osa taotlustest suutsime rahuldada,” lausub Sibul. Umbes 15 avaldust jäi rahuldamata, need puudutasid Kesklinna kooli ja Kivilinna kooli piirkonda, kus elab väga palju lapsi. Peamiseks koolivahetuse põhjuseks oli, et sama pere teine laps käib teises koolis. Aga oli neidki, kel elukoht muutus või kus sooviti panna laps oma töökoha lähedasse kooli. Mõned vanemad soovisid kooli hoopis vanavanemate elukoha lähedal.

Kooliminejate arv kasvab

„Vastavalt õiguskantsleri seadusetõlgendusele peame tagama kooli minevale lapsele koha õe-vennaga samas koolis,” ütleb haridusosakonna jurist Kairit Peekman. „Ülejäänud muudatuse taotlemise põhjused on meie jaoks võrdse kaaluga ja vaatame koolimajade mahutavust. Peame valima mitme hüve vahel: vanema soov valida lapsele kooli, meie võimalus pakkuda kohti koolides, koolide majandamine – klass peab olema piisavalt suur, et kulud on rahastatud.”

Kuni eelmise aastani rahastas riik põhimõttel, et 17 õpilasega on klassi tegevuskulud kaetud 100%. Nüüd peab olema 24 õpilast.

Eelmisel aastal astus Tartus esimesse klassi 1200 last, tänavu on neid saja võrra enam ja järgmisel aastal koguni 1400. Seetõttu ei saa linn garanteerida, et teist vahetust ei tule üheski koolis. Praegu töötab teine vahetus Miina Härma gümnaasiumis.

„Kui eelmisel aastal oleksid kõik soovijad läinud Kivilinna kooli, oleks ka seal tulnud teine vahetus teha. Kuid Arnoga hoidsime selle ära ja jaotasime lapsed koolide vahel paindlikult,” sõnab Peekman. „Aga kui õpilaste arv suureneb, siis ei päästa teisest vahetusest ka Arno.”

Märtsi alguseks on uued õpilased välja valitud ka ülelinnalise vastuvõtuga koolides (Härma gümnaasium, Annelinna gümnaasium, Tartu Vene lütseum ja Karlova kooli kooriklass) ning nad kantakse Arnosse sisse. Ka enamik erakoole on selleks ajaks vastuvõtu lõpetanud.

Koolivahetuse taotlejad, kes kohe soovitud kooli ei mahu, jäävad ootenimekirja, kuniks tekib vaba koht. Kui koolil koht vabaneb, ei saa ta ise n-ö näo järgi valida, vaid peab järgima reegleid ja võtma kõigepealt vastu need, kel õed-vennad samas kohas õppimas.

Pärast 1. maid on vanemal võimalik pöörduda otse kooli ja taotleda lapse vastuvõtmist. Maikuust võivad koolid vabale õppekohale võtta ka neid lapsi, kes ei ela Tartu linnas.

Arno jagab ka lasteaiakohti

Haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul oli e-keskkonna Arno loomise üks eesmärk, et vanemal oleks võimalikult vähe tegemist haldusorganiga, kuna see on ajamahukas tegevus. Haridusosakond tahab arendada Arnot edasi, et vanem ei peaks enam ka avalduse esitamiseks kooli kohale minema, vaid saaks seda teha arvuti taga.

Tartu Raatuse kooli direktor Too­mas Kink on Arnoga väga rahul, sest see lihtsustab töökorraldust märgatavalt. Enam ei pea koolijuhid muretsema klasside täitumuse pärast ja saab pikemaajalisi plaane teha. Raatuse kool osales ka Arno testimisel ning nii said praktikud lasta programmeerijatel vead kohe ära parandada.

Tartu haridusosakond on tutvustanud oma „lapsukest” Tallinna ja Pärnu haridusametitele, kes tõid headest külgedest välja, et Arnol on otseside rahvastikuregistriga ja kasutada värsked andmed. Tallinnas-Pärnus tehakse registrist väljavõte ühe kuupäeva seisuga, aga andmed ju muutuvad.

Tartlased on Arnot arendades as­tu­nud juba järgmise sammu, märtsi lõpust hakatakse ka lasteaiakohti ja­ga­ma e-keskkonnas.

„Kõik uued kohad 1,5–3-aastastele lastele õppeaastaks 2015/2016 jaotatakse ära arvutipõhiselt,” ütleb alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe. Lasteaiakohti ei jaotata siiski rahvastikuregistri alusel, vaid vanemate sooviavalduste järgi. Arno võtab vanema esimese eelistuse piirkonnast esimese lasteaia ja vaatab, kas seal on vaba koht. Kui ei ole, siis kontrollib arvuti järgmise eelistuse piirkonna lasteaeda. Kui ka seal pole, vaatab elukohajärgset piirkonda. Ühe koha saab igaüks ikka.

Registrite peaspetsialist Riina Voore, kes on lasteaiakohtade pakkumisi seni käsitsi teinud, ootab, et e-keskkonna abil muutub järjekord objektiivsemaks. Aga Voorel on veel suur soov: vanemad peaksid näitama üles suuremat aktiivsust oma algselt esitatud taotluse menetlemisel. Laps pannakse enamasti järjekorda sünni järel, vahepeal tuleb muudatusi, leitakse lapsele juba hoiukoht, aga haridusosakonda sellest ei teavitata. Nii juhtubki, et järjekorras olijatest pooled on kuskil hoitud.

E-keskkonnas tekib võimalus teha koostööd ka eralastehoidudega.

„Arno kaudu üritame viia ka haridusteenused digimaailma, et käiksime ajaga kaasas,” lausub Kairit Peekman. „Järgmisena on meil plaanis viia kõik põhikoolid Arnosse, avalikustame vabad kohad eri klassides. Et kui pere kolib Tartusse, näeb kohe, kus koolis on vabad kohad. Arendasime Arnole ka koolitoetuse väljamaksmise mehhanismi. Alustasime 1. klassist, järgnevad 1.–3. klass. Digitaliseerime ka gümnaasiumide andmed ja toome õpilaspileti andmed Arnosse. Ees on lai tööpõld Arno parendamiseks. Kui jõuame lõpule, saame öelda, et kõik Tartu haridusteenused on vanematele ühe sisselogimise kaugusel.”

Tallinnas teeb e-kool õpilaste eeljaotuse

Tallinna lapsevanemail tuleb esitada taotlus lapsele elukohajärgse kooli määramiseks 1.–15. märtsini kas e-kooli kaudu või haridusametis paberil. Haridusamet määrab elukohajärgse kooli, arvestades esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust ja õdede-vendade õppimist samas koolis. Võimalusel arvestatakse vanemate soove. Hiljemalt 25. mail teavitab haridusamet vanemaid määratud koolist ja 10. juuniks tuleb vanemail koolikoht kinnitada või sellest loobuda.

3kondKui palju lapsi läheb tänavu 1. klassi Tallinnas?

Tallinna haridusameti haridus­korralduse osakonna juhataja Meelis Kond (pildil):

Koolikoht määratakse Tallinnas sel aastal ca 5000 lapsele, sealhulgas on rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavad kooliealiseks saanud lapsed ja eelmisel aastal koolipikenduse saanud. Lisanduvad kuueaastased, kelle vanemad soovivad lapsed varem kooli panna. Samas lahutatakse hiljem maha need, kes sel aastal koolipikendust taotlevad. 5000-st ca 600 last asub õppima kas era- või riigikoolis või on Tallinnasse sisse kirjutatud fiktiivselt ning elab tegelikult välismaal (eelmisel aastal oli viimaseid ligi 300).

Eelnevat arvesse võttes ennustame esimesse klassi minevate laste arvuks umbes 4400. Viimastel aastatel on esimestesse klassidesse tulijate arv pidevalt kasvanud, sel aastal tuleb kooli ca 150 õpilast enam kui eelmisel aastal. Viie aasta lõikes ehk võrreldes 2010/2011. õppeaastaga on Tallinnas esimese klassi õpilaste arv suurenenud ligi tuhande võrra.

Kui palju neist läheb mitteelu­kohajärgsetesse koolidesse?

Ligikaudu 400 last.

Kuidas arvestab haridusamet elukohalähedust?  

E-kooli moodul, mida kasutame elukohajärgse kooli määramisel, sisaldab kaardirakendust, mis näitab ära kodu ja lähimate koolide vahemaa. Seda põhimõtteliselt linnulennult, sest ei ole võimalik ette arvata, mis teid pidi ja mil viisil üks või teine inimene punktist A punkti B liigub.

Mida tehakse sellisel juhul, kui laps elab kahe või enama kooli läheduses? Kuivõrd arvestatakse sel juhul vanema soovi?  

Üldjuhul määratakse elukohale lähim kool, kui vanem ei soovi teisiti. Võimalusel arvestatakse vanema soove, kuid see sõltub ka asjaolust, kuivõrd üks või teine kool täitub.

Mida toovad lapsevanemad taotlust täites kõige enam põhjustena välja, miks tahetakse last just konkreetsesse kooli panna?

Kool jääb lapsevanema teele kodunt tööle, on lähedal elukohale, pere teised liikmed on käinud või käivad selles koolis jms.

Kuidas leitakse lahendus, kui määratud kool ei sobi vanemale?

Pärast 10. juunit saab lapsevanem valida koha kooli, kus on vabu kohti. Tihtipeale on lapsevanema põhjendused paljasõnalised: kool lihtsalt ei meeldi. Linna ülesanne on tagada ennekõike koolikoht ja sellest lähtumegi.

Kas Tallinn plaanib kunagi rakendada Tartuga sarnast arvutisüsteemi?

Tallinnas on juba viiendat aastat kasutusel e-kooli moodul, mille keskkonnas taotlused esitatakse, kool määratakse ja lastevanemaid teavitatakse. Samuti teeb moodul ära eeljaotuse, millega saab teada teatud proportsioonid kooliti. Kuna aga elukohajärgne kool määratakse kaalutlusotsuse alusel, ei saa ükski arvutiprogramm lõpuni määramistööd ära teha.

Mooduli eeltöö on küll tänuväärne, kuid lapsevanema taotluseta ei ole võimalik täpselt määrata lapse õppekeelt (Tallinnas läheb üle 30% lastest vene õppekeelega koolidesse) ega arvestada õdede-vendade õppimist samas koolis, samuti lapsevanema soovi, mida võimalusel saab arvestada. See kõik selgub pärast taotluse esitamist. Ehk siis nende asjaolude arvestamist, mida põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab.

Loomulikult määratakse kool ka neile, kes taotlust ei esita, aga meie ei saa vastutada, et õppekeele valik läheb siis vanema sooviga kokku.

Rocca al Mares kolmas aasta loosiga

Rocca al Mare kool võtab vastu eeskätt koolikogukonnaga seotud lapsed, kuhu kuuluvad praeguste õpilaste õed ja vennad, õpetajate, kooli loojate ja toetajate ja vilistlaste lapsed ning mõõdukate erivajadustega lapsed. Ülejäänud kohad esimestes klassides täidetakse loosimise teel.

ROCCA AL MARE KOOLRocca al Mare kooli direktori Kaido Kreintaali (pildil) sõnul on esimesse klassi vastuvõtt alati kahetine. Ühelt poolt on tore, et kooli astuda soovijaid on palju – see näitab, et kooli usaldatakse. Teisalt tuleb paljudele toredatele lastele ja peredele öelda ei. Laste arv, kes soovivad kooli astuda, on viimastel aastatel olnud üpris sarnane, umbes kakssada. Vastu saab võtta neist 72.

„Kuna teeme eelise oma peredele, on uute tulijate seas konkurss sellevõrra suurem,” ütleb Kreintaal. „Kolmel viimasel aastal oleme otsustanud sissesaajad loosi teel. Me ei pea oluliseks laste drillimist, tähtsam on sotsiaalne küpsus. Ja selles vanuses kedagi teadmiste järgi ritta panna on samuti loos: milline on lapse tuju, kuidas ta öösel magas, kuidas on tervis, millised on küsimused katsetel.

Kõike ära õpetada pole ju võimalik. Tegemist on kuueaastaste inimestega. Olgu siis juba päris loos. Küllap on lastevanemate seas nii loosi pooldajaid kui ka vastaseid. Meile tundub, et parem on saada teada, et ei vedanud loosiga, kui teadmine, et minu lapse teadmised on teiste omadest viletsamad.”