E-kool kui õpetaja igapäevane kaaslane
E-kooli rajamisest on möödunud 13 aastat. Kuhu oleme jõudnud?
Kuna meie tegutsemisaeg on olnud piisavalt pikk, on just õige aeg e-kooli arengu üle arutleda ning mõelda, mida peaks tulevikus veelgi parema teenuse nimel ette võtma. Vestlesin sellega seoses Eesti üldhariduskooli esindajate ja meie tiimi liikmetega fookusega eelkõige õpetajatel, sest üks peamisi eesmärke on meil just õpetaja igapäevatöö lihtsamaks muuta.
E-kooli suhtutakse erinevalt
Meie meeskond on tihtipeale märganud, et õpetajate suhtumine e-kooli on erinev – mis ühele sobib, võib teise jaoks olla hoopis vastupidine.
„See on paljuski tingitud õpetaja arvutioskusest, tekkinud harjumusest ja sellest, kas kool on e-kooli kasutamiseks töötingimused taganud,” põhjendab Gustav Adolfi gümnaasiumi arendusjuht Kerli Koppel õpetajate vaatepunkti.
Tabasalu ühisgümnaasiumi arendusjuht Kersti Vana ja IT-tugiisik Siret Piir on veendunud, et hea suhtumise taga on infotehnoloogiaalane kompetentsus, IKT-oskused, avatus muutustele ning kohanemisvõime.
„Päris tihti oleme näinud, kuidas õpetaja selgitab oma kolleegile e-kooli kasutamise nippe. See isikliku kogemuse jagamine teistega on hästi tore vaatepilt,” märgivad Tabasalu gümnaasiumi esindajad.
„Kui arvuti kasutamise võimalus on õpetajatele igal ajal probleemideta tagatud, siis on õpetajad e-kooliga rahul – nad on harjunud,” kommenteerib GAG-i arendusjuht. Tema sõnul tekivad mured siis, kui õpetaja pole jõudnud õigel ajal tunde, kodutöid, hindeid, märkamisi või teateid e-kooli sisse kanda. Aga ka olukorras, kus edastatav info pole piisav. „Vanemate ja õpilaste ootused e-koolile on kõrged,” teab Koppel.
Tõepoolest, e-kool on kahtlemata õpetaja ja teiste koolitöötajate tähtis teavet edastav abimees. „E-kool distsiplineerib õpetajat täitma e-päevikut järjepidevalt, kuna nii õpilased kui ka lapsevanemad tahavad saada just kõige värskemat infot,” sõnab arendusjuht Kersti Vana.
Kerli Koppel lisab omalt poolt, et Gustav Adolfi gümnaasiumis on e-kooli kasutamisel tehtud koostöös õpetajatega ühised kokkulepped hindamise, puudumiste ja hilinemiste märkimise kohta. „E-koolist on saanud õpetajatele ka mugav vahend, millega nad planeerivad üheskoos suuremate kontrolltööde aegu, nii et õpilased ei oleks ülekoormatud. Info paremaks edastamiseks vanematele oleme suunanud õpetajad aktiivselt kasutama e-koolis märkamiste fikseerimist,” selgitab arendusjuht Koppel.
Uued võimalused
Tänaseks on e-koolil uusi võimalusi, mis on alles lähiminevikus, arenduste käigus kasutajateni toodud.
Kerli Koppel märgib, et e-kooli arendused kergendavad klassijuhataja tööd. „Oleme loobunud hinnetelehtede ja tunnistuste trükkimisest õppeaasta jooksul. Lihtsamaks on muutunud puudumiste ja hilinemiste käsitlemine ning arenguvestluste korraldus nii lapsevanematele kui ka klassijuhatajale,” räägib Koppel.
Ka Tabasalu ühisgümnaasiumi arendusjuht Kersti Vana näeb e-kooli ühe uue plussina arenguvestluste platvormi. „Meie õpetajatele meeldib selle käepärasus. Alguses võis natukene tõrkeid tekitada see, et õpilasel peab olema oma e-aadress, ent alates põhikooli teisest astmest saadakse päris hästi hakkama.”
Tabasalu ühisgümnaasium ei ole seda küll õpetajatele kohustuslikuks teinud, aga üheskoos leitakse, et on paari lähiaasta küsimus, mil kõik e-kooli arenguvestluse funktsiooni kasutama hakkavad.
Mis on veel plaanis?
Käesolev aasta ongi planeeritud veeta arendustähe all ja eeskätt keskendutakse e-kooli platvormi kasutajaliidese ja -mugavuse täiendamisele. Värskendatud pilootversiooni plaanitakse kasutajatele tutvustada juba suvel.
Veel on meil valmimas uue kujundusega koduleht, mille beetaversioon sai avalikuks juba 2015. aasta alguses. Plaanitava arenduse juures teeme tihedalt koostööd eri partnerite, koolide ja haridusega seotud organisatsioonidega.
Gustav Adolfi gümnaasiumi arendusjuht Kerli Koppel sõnab, et koostöös eKooliga soovitakse välja arendada õpilase kohaloleku registreerimine ID abil – eesmärgiga vähendada õpetaja töökoormust. Peale selle ootame e-kooli arenduses laiemaid kasutusvõimalusi kujundava hindamise läbiviimisel ning paindlikumaid alternatiive koolitunnistuse kujundamisel, mis lubab arvestada iga kooli ja ka kooliastme eripära.
„Tulevikus näeme e-kooli veelgi lihtsama süsteemina, kus peab sissekannete tegemisel vajutama võimalikult vähe klikke – õpetaja tahab ju oma töö kiirelt ning mugavalt ära teha,” räägivad Tabasalu ühisgümnaasiumi esindajad Kersti Vana ja Siret Piir ootustest e-kooli suhtes.
„Edasised arendustööd võiksid võimaldada õpilastel koduseid töid või muid õppetöömaterjale õpetajaga jagada. E-kooli vahendusel oleks mugav viia läbi huvigruppide rahuloluküsitlusi, kuvada seisukohtade kokkuvõtteid ning koostada õpetajate eneseanalüüsi,” täiendab Kerli Koppel.
Kokkuvõtteks arvab Tabasalu ühisgümnaasiumi arendusjuht, et Eesti kool ei kujuta ennast enam ilma e-kooli või sarnase süsteemita ette. „E-kool on olnud ikkagi koolihaldussüsteemi teerajaja ja me usume selle olulisusesse,” kinnitab ta.
Miks te ei pane juurde, et tegemist on reklaamartikliga, mitte tegeliku eluga?