Eesti Vabariigi 97. aastapäev Kadaka lasteaias
Riigikaitse ja mõiste „militarism” jäävad eelkooliealisele lapsele pigem abstraktseks. Reaalne kokkupuude päris riigikaitsjatega aitab paremini lahti mõtestada Eesti kaitseorganisatsioonide tööd ja tutvustada vabatahtliku riigikaitsja argipäeva.
Kaitseliit määratleb väärtusena usaldust ja koostöötahet riigi erinevate struktuuride vahel. Ka Kadaka lasteaia pere määratleb väärtuskasvatuse valdkonnana isamaa-armastust ja aatelisust. Kadaka lasteaed on kakskeelne ja -kultuuriline ning sellest johtuvalt peame oluliseks rahvuste integreerimist ja inimestevahelist üksteisemõistmist ning sallivust.
Teatavasti ei jookse kaitseväelane ööde-päevade kaupa, relv seljas, mööda metsi ringi, vaid tema ülesannetering on tunduvalt laiem. Missugune on kaitseliitlase päev ja olme? Kuidas ta õppuste ajal tegutseb, magab ja mida sööb? Missugust varustust ta selleks vajab? Kuidas tähistab riigikaitsja vabariigi pidupäeva? Parim viis nii lastele kui täiskasvanutele millegi õpetamiseks/tutvustamiseks on õppimine läbi praktilise kogemuse ehk kogemusõppe.
Kaitseliitlased sooja teed pakkumas.
Kadaka lasteaed soovib, et tema kasvandikud oleksid koduhoidvad ning armastaksid oma pere ja kodumaad. Selleks ongi oluline erinevate eluvaldkondade esindajate koostöö riiklikul tasandil.
Teisipäeval, 17. veebruaril toimusid Kadaka lasteaias Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud paraad ja pidustused. Aastapäeva olid tähistamas esindajad Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonnast ja Eesti Kaitseväe vahipataljonist. Lasteaia direktor Marianne Liiv ütles avasõnad, kus ta rõhutas isamaalise kasvatuse olulisust juba rohujuuretasandil. Seejärel süütas ta pidupäeva lõkketule ja üheskoos lauldi hümni. Võimsa tunde jättis, kui kitarri saatel laulsid 230 last ühiselt „Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule…”.
Toimus paraad, kus marssisid 230 last, kogu lasteaia personal, lapsevanemad ja haridusameti esindajad. Vahipataljoni orkestriliikmed ilmestasid rongkäiku marsimuusikaga. Paraadi ees astus laste esindajana seitsmeaastane Sebastian, kes kandis paraadi vappi. Sebastian sooritas oma ülesande täie tõsiduse ja uhkustundega. Meie eludes on palju esialgu väikesena tunduvaid ülesandeid, mida hiljem ehk mäletame. Aga selline vastutusrikas ülesanne – juhtida tervet paraadi – võib väikeses lapses idanema panna suurte saavutuste pisiku.
Vahipataljoni orkester
Paraadi läbiviimise korda ja reeglistikku ei ole võimalik igapäevaselt kogeda. Kaitseliidu vabatahtlikud näitasid lasteaiaperele praktiliselt ette, missugune on paraadi ülesehitus ja kuidas kohaselt käituda. Paraadi kombestikku täites tutvustasid kaitseliitlased muu hulgas sõjaväelist hierarhiat. Tavainimesegi elus toimib paralleelselt militaarsete struktuuridega teatav hierarhia ja süsteemsus. Kui inimesed tegutseksid täpselt nii, nagu pähe tuleb, tekiks ühiskonnas kaos. Sellepärast ongi vaja, et laps kuulaks vanemat, alluv ülemust, sportlane treenerit…
Paraadi lõppedes jagunesid lapsed tegevuskeskustesse. Riigikaitsjad tutvustasid viies tegevuskeskuses oma varustust, sõiduvahendeid ja muusikainstrumente. Kadaka küla sisekvartali õuealal tehti lastele proovisõitu Unimog maastikuveokiga, et lastel tekiks ettekujutus, milliste vahenditega riigikaitsjad autokolonnidena tänapäeval ühest punktist teise liiguvad. Lasterühma saatsid autokastis rühmaõpetaja ja kaitseliitlane, kes hoolitsesid selle eest, et lapsed istuksid nõuetekohaselt ja ohutult.
Niimoodi toimub kaitseväelaste transport
Kuigi kaitseliitlased laagrivarustuse tutvustamisel ei rõhutanud relvastuse osa, seostus see lastel laigulises vormis meestega üpris tugevalt. Sellest tulenes ka hulk laste küsimusi. Relvatemaatikat lahkasid laste silmis tugevad autoriteedid, kes selgitasid relva kui sellise vajalikkust üleüldse ja relva omamisest ning kandmisest tulenevat vastutustunnet. Sõja- ja tagaajamise mängud on nii poiste kui tüdrukute arengu loomulik osa ja nende mängimise täielikult ärakeelamine ei ole mõttekas. Siinkohal ei püüa me esitada loosungeid „Püssid igasse lasteaeda!”, vaid pigem loome võimalusi, et relvatemaatikat tutvustaks lastele oma ala spetsialistid selleks sobivas keskkonnas ja temaatikas. Igal asjal on oma aeg ja koht ning oskus seda lastele mõistetavaks teha on oluline.
Nõmme malevkonna seeniorid keetsid lasteaia õuel suures katlas sooja teed, millega lapsi kostitati. Liigutav oli näha nelja põlvkonda koos tegutsemas.
Kaitseliitlase šokolaad
Lisaks Kaitseliidu pakutud tegevuskeskustele olid õpetajad ette valmistanud praktilis-mängulisi teemakohaseid õppetegevusi. Päev kulmineerus ühise lõunasöögiga õues, kus pika laua taga istusid kõrvuti lapsed ja kaitseliitlased. Aeti sõdurijuttu, söödi katelokkidest hernesuppi ja vastlakukleid.
Lasteaia direktor Marianne Liiv kandis piduliku sündmuse puhul rariteetset kaelarätti, mis pärines aastast 1938 ja oli välja antud Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Rätti peideti okupatsiooniperioodil kodutalu laastukatuse vahel plekk-karbis. Sellise žestiga andis Kadaka pere märku, kuivõrd hindame oma isamaad ja selle järjepidevust.
Järjepidev koostöö riigistruktuuridega ning nende lähem tutvustamine aitab hoida rahvustevahelisi sõprussuhteid ja kasvatada inimesteülest üksteisemõistmist.