Jätkusuutlik areng Jaapani koolis

Nädal Jaapanis, millest osa sain ning mille muljeid siin jagan, oli nagu lumehelves suurest sajust. Külastasin tütarlaste kolledžit, algkooli ning noortekonverentsi. Kõigi nende ühisnimetaja oli keskkonnahoid ja säästev areng.

UNESCO Läänemere projekt (the Baltic Sea Project – BSP) on ka Jaapanis tuntud ning selle võrgustiku tugevust ning jätkusuutlikkust võetakse seal eeskujuks. Kuna UNESCO lõpetab säästva arengu hariduse kümnendi (2005–2014), kutsuti kaks BSP esindajat (Søren Levring Taanist ning Kersti Sõgel Eestist) tutvuma Jaapani tegevusega ning osalema vaatlejana noortekonverentsil Okayamas.

Mitteformaalne keskkonnaharidus ei ole Jaapanis laialt levinud. Sellised loodusmajad ja -keskused nagu meil on seal tundmatud. Põhiline on formaalharidus ning siin esitatavate näidete puhul on Jaapani hariduses tegu pigem erandi kui reegliga.

Tütarlaste kolledžis University of Sacred Heart osalesime ESD (säästva arengu hariduse) näidistunnis. Väikeses erakoolis on klassis 12–14 õpilast alates 18. eluaastast. Säästva arengu hariduse tunni ülesehitus kolledžis oli järgmine.

1) Isiklik kogemus ESD-ga. Õpilane saatis klassis ringi käima pildid oma pere ajaloost. Igaüks pidi leidma seose, kuidas võivad need olla olulised säästva arengu seisukohalt. Jaapani haridussüsteem kasutab palju iseseisvat analüüsi. Igaüks sai oma mõtteid jagada, nt rääkida, kuidas pere traditsioonid on teda mõjutanud.

2) Lühike loeng „Mis juhtub, kui maailma kliima soojeneb kahe kraadi võrra?”.

3) Teema kajastus meedias ja koduse lugemise andmine.

4) Rühmatööna pidid õpilased tooma välja kliima soojenemise head, halvad ja neutraalsed mõjud ning koostama mõistekaardi seostest.

Õpetaja oli loonud väga lihtsa ja mõnusa grupitöö vahendi, milleks oli umbes meetrise läbimõõduga ketas (selle valmistamiseks võib kasutada nt pappi, plasti, vineeri). Rühmas istus kuni viis õpilast, kes hoidsid ketast põlvedel, moodustades nõnda ühise ümmarguse laua. Nii oli vastutus jaotatud – kui üks enam ei hoia, siis peavad teised tegema rohkem tööd. Sellele ringile on hea joonistada mõistekaarte ning teha teisi ülestähendusi. Ringis istudes edeneb paremini ka omavaheline arutelu.

Kui kiirematel tunnitöö valmis, anti neile lisaülesanne: kirjutada tabelisse, mida nemad saavad teha ühe aasta, viie aasta ja pikema aja jooksul üksikisiku, organisatsiooni, ühiskonna, riigi ja globaalsel tasandil. Tabeli lõpetamine jäi koduseks ülesandeks.

5) Esitlused. Iga rühm esitles oma arutelu tulemusi. Õpilased tõid välja olulised punktid ning vajadusel täiendasid mõistekaarti.

6) Kodune ülesanne. Kõikidele õpilastele anti paljundatud koopiad inglis- ja jaapanikeelsetest artiklitest, mis rääkisid maailmas toimuvast. Inglise keele tase Jaapani koolis ei ole väga kõrge. Need artiklid tuli kodus läbi lugeda.

Keskkonnasäästlik Yanagava algkool

Yanagava algkoolis on keskkond ja säästev areng õppekavas läbiv teema. Kooli eesmärk on kasvatada õpilasi, kes oskavad mõelda, tegutseda ja õppida endale; õppida teistega arvestama; hoida oma keha tervena ja austada elu. Vanemad ja kogukond on olulised, nendega tehakse koostööd. Õpetaja ei ole seal üksnes teadmiste jagaja, vaid haridustegevuse koordinaator.

Õpilaste põlvedel on lihtne ja mõjus grupitöö vahend – meetrise läbimõõduga ketas. Nii on vastutus jaotatud – kui üks enam ei hoia, siis peavad kõik teised tegema rohkem tööd.

Pärast tunde olid 6. klasside õpilased kogunenud võimlasse, et valmistada ette järgmise päeva esitlusi. Teemaks oli elu ja kultuuri ajalooline areng selles piirkonnas. Esitlused olid nagu näidendid, olulisel kohal olid laste meisterdatud dekoratsioonid. Näiteks kirjeldamaks traditsioonilist Jaapani maja, olid õpilased valmistanud pappkastidest maja mudeli koos olulisemate mööblitükkidega. Publikut kaasati esitlustesse küsimuste abil ning õpilased olid rõõmsalt elevil. Tundus, et tähtis oli kogu protsess, mitte ainult tulemus.

Noortekonverents Okayamas

UNESCO säästva arengu hariduse noorte konverentsil Okayamas osales ligi 200 inimest 32 riigist. Eesti esindajaid nende hulgas polnud. Konverentsil osaleda soovisid väga paljud, laekus 5000 sooviavaldust. Igale noorele delegaadile oli määratud kohalik saatja. Kogu konverentsi juhtisid noored ise, tehes vabatahtliku tööd.

Kuna konverentsi vedavad noored suhtlesid jaapani keeles, oli väga oluline professionaalse tõlke olemasolu. Õpilaste koostatud ja ekraanidele kuvatud kokkuvõtete kvaliteet ei olnud kuigi kõrge ning see tekitas segadust, sest tõlkimisel ilmnesid keeleprobleemid. Jaapani keel on väga viisakas ning tõlkimisel inglise keelde ei pruugi tulla esile teksti mõte.

Esmalt tegi iga õpilasgrupp seitsmeminutilise esitluse, mis jäi selgelt liiga lühikeseks. Selles tutvustasid õpilased oma riiki, selle peamisi keskkonnaprobleeme ja lahendusi, tegevust koolis ning rääkisid, mida saavad õpilased säästva arengu heaks ära teha. Järgnes rühmaarutelu. Arvamusavaldused olid suhteliselt üldsõnalised. Oli näha suuri erinevusi riikide vahel – kellele on oluline vähendada toidujäätmeid, kellele sõdu.

6. klasside õpilaste esitlused oma kodukoha elust ja kultuurist olid kui näidendid. Kui üks õpilane rääkis traditsioonilisest majast, olid teised ehitanud kõrvale pappkastidest näidismaja.

Järgmisel päeval toimus suur arutelu: mis peaks olema meie kui UNESCO koolide võrgustiku õpilaste eesmärk, et saavutada jätkusuutlik areng ühiskonnas ja kindlustada meie planeedi tulevik. Kahe päeva mõtete põhjal formeeriti deklaratsioon, kus toodi välja üldised suunad, kuidas liikuda edasi. Õpilased ise oleksid soovinud leppida kokku konkreetsemas sõnumis, mida nad saaksid levitada, kuid selleni ei jõutud.

Õpetajate seminaril oli kaks teemat: mida on igas riigis tehtud säästva arengu heaks ning milline on õpetaja roll säästva arengu hariduse edendamisel. Aruteluks ja kõnedeks oli aega kolm tundi. Õpetajad olid ringis ümber laudade, arutlesid ning tegid grupitöö esitluse.

Konverentsi eesmärk oli luua suhetevõrgustik, leida võimalus mõista üksteise sarnasusi ja erinevusi, vajadusi ja võimalusi ning aidata kaasa õpetajate ja õpilaste globaalse maailmapildi täiendamisele. Konverents oli oluline, et säästva arengu haridus areneks ning tegevus jätkuks ka pärast säästva arengu kümnendi lõppu.