Kaasa oma kooli vabatahtlik välismaalt!

20. veebr. 2015 Evelin Koppel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kommunikatsioonispetsialist - 1 Kommentaar

Eesti koolid võiksid kutsuda julgemalt endale appi vabatahtlikke välismaalt.

Peamiselt võtavad vabatahtlikke sotsiaalhoolekande asutused, lasteaiad ja noortekeskused, kuid Euroopa Noored Eesti büroo vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets ärgitab ka koole endale vabatahtlike hulgast abilisi võtma. „Vabatahtlik saab anda suure panuse ennekõike kooli huvitegevustesse, sest otseselt õppekavas ettenähtud tundide andmine pole lubatud. Näiteks saab välisvabatahtlik aidata koolil läbi viia pikapäevarühma ja huviringide tegevusi ja korraldada üritusi, milleks koolil muidu ehk mahti ei oleks,” soovitab Mets.

Hiljuti valminud uuringu „Euroopa vabatahtliku teenistuse mõju haridusasutustele” põhjal selgub, et vabatahtliku kaasamine haridusasutuses arendab nii lapsi, õpetajaid kui ka kogu organisatsiooni tervikuna. Näiteks suureneb õpetajate ja laste võõrkeeleoskus ning huvi teisi keeli ja kultuure tundma õppida, kasvab sallivus teist keelt kõnelevate ja teisest kultuurist pärit inimeste suhtes ning üleüldine kultuuriteadlikkus. Lisaks täheldati, et tihtipeale lisandus vabatahtliku kaasamisega organisatsioonile mõni uus tegevus, töövahend või meetod. Vastanute sõnul aitas vabatahtlik muuta asutuse igapäevaelu mitmekülgsemaks ning laste vaba aega arendavamaks ja õpetlikumaks.

Laagna lasteaed-põhikooli kogemus

Tallinna Laagna lasteaed-põhikool on kaasanud välisvabatahtlikke juba kaheksa aastat, harilikult üheks õppeaastaks korraga kolm inimest, kes viivad lastele läbi huvitegevusi ning juhivad pikapäevarühma.

„Pärast keskkooli lõppu ma ei teadnud, mida edasi õppida,” ütleb Prantsusmaalt pärit ja praegu Laagna koolis tegutsev 19-aastane vabatahtlik Hugo Treuil-Dussouet „Tahtsin uusi kogemusi saada ning näha asju uue nurga alt. Kuna soovisin aidata ka teisi, valisin vabatahtliku teenistuse. Mul oli kindel soov tulla just mõnele külmemale maale, et näha, kuidas seal elatakse ja kuidas ise jahedas kliimas hakkama saan,” kirjeldab noormees, miks valik langes just Eestile.

Hommikuti töötab ta mõned tunnid lasteaias, aidates õueminekuks lastel end riidesse panna. Pärast lõunat on ta pikapäevarühmas, kus tegeleb vanemate lastega. Ta on õpetanud lastele valgusmaalimise tehnikat, mänginud nendega aaretejahti, kus lapsed tema tehtud kaardi järgi peidetud asjad üles otsima peavad. „Õpetan neid ka potitaimi kasvatama. Panime hiljuti mõned seemned mulda ja ootame, mis sealt tuleb,” muheleb Hugo.

Laagna kooli direktori kohusetäitja Maarika Vorsmann on vabatahtlikega väga rahul. „Valime oma vabatahtlikud erinevatest riikidest. Nii on koolikeskkond multikultuurne ning nii lastel kui õpetajatel õppimist ja avastamist rohkem. Vabatahtlikke oleme kaasanud näiteks Saksamaalt, Ukrainast, Armeeniast, Ungarist, Prantsusmaalt,” loetleb Vorsmann. „Proovime alati võtta ka mehi, et lastel oleks eeskujuks mõni meesterahvas. Meie kogemus näitab, et noored mehed on väga leidlikud, optimistlikud ja tegusad.”

Välisvabatahtlik aitab võõrkeeli õppida

Kuna vabatahtlikud suhtlevad peamiselt inglise, saksa või vene keeles, siis õpivad keelt nii lapsed kui õpetajad ja tihtipeale motiveerib vabatahtlikuga suhtlemine ka edasisele keeleõppele. „Usun, et vabatahtliku kaasamine aitaks lahendada näiteks maapiirkondade koolides huviringide ja keelepraktika väljakutseid,” arutleb Vorsmann.

Hugo ise ütleb, et vabatatlikuna töötamise kogemus on muutnud teda iseseisvamaks ning avatumaks. „Mulle meeldib, et saan pikapäevarühma tegevused ise välja mõelda ning kogu tunni planeerida ja sisustada. Kuna elan koos kuue vabatahtlikuga ühes korteris ning me oleme kõik erinevatest riikidest, olen kindlasti muutunud sallivamaks ja õppinud endast erinevatega arvestama. Koju naasen kahtlemata täisväärtuslikuma ühiskonnaliikmena.”

Vabatahtlike kaasamise negatiivseid külgi Vorsmann välja tuua ei oska, küll aga mainib juhtumit, mil vabatahtlik ei kohanenud ning katkestas teenistuse. „Vahel tuleb neil koduigatsus peale, aga siis tuleb palju tegevust anda. Abiks on, kui nad väljaspool kooli endale rakendust leiavad. Näiteks avastas üks Ukraina tüdruk enda jaoks mitmeid huvitavaid trenne. Mõned meie Saksa vabatahtlikud hakkasid laulukooris käima ning jõudsid isegi laulupeole välja,” räägib Vorsmann. „Aga kindlasti peab toetama ka kool. Kui pakutav töö mingil põhjusel ei sobi, saab juhendaja ja teiste vabatahtlikega läbi rääkida ning tegevused ümber korraldada,” rõhutab Vorsmann.

Teistel koolidel soovitab Vorsmann vabatahtlikke julgelt kaasata, mainides, et vabatahtliku juhendamisele kuluv aeg ei ole suur. Sealjuures märgib Vorsmann, et kindlasti peab olema vabatahtlikule pakkuda piisavalt tööd.

Nele Mets möönab, et seni ei ole Eesti koolid aktiivselt vabatahtlikke kaasanud, kuid see on tingitud pigem infonappusest. „Eesti on selles mõttes unikaalne riik, et meil on väga paljudes koolides huvijuhid. Mujal maailmas see enamasti nii ei ole. Näen koolide ja vabatahtlike koostööd väga perspektiivikana ning usun, et see annaks huvitegevuste arengusse suure panuse.”

Kuidas võtta vabatahtlik

  • Kaasa välisvabatahtlik juhul, kui soovid lastele ja noortele pakkuda rohkem ja mitmekülgsemaid huvitegevusi, kuid selleks ei jätku piisavalt innustunud tegijaid.
  • Välisvabatahtlik kaasatakse üldjuhul kaheks kuni kaheteistkümneks kuuks.
  • Üldiselt on ühes organisatsioonis korraga 1–2 vabatahtlikku.
  • Välisvabatahtliku kaasamiseks taotle SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroolt akrediteering ning seejärel projektitoetus, mis katab vabatahtliku elamise, toitlustamise, transpordi, keeleõppe, tegevuste, materjalide ja muu sellisega seotud kulud.
  • Välista vabatahtliku kasutamine õpetaja või mõne muu töötaja asendajana.
  • Paku välisvabatahtlikule tööd 30–38 tunniks nädalas.
  • Paku vabatahtlikule iga­külgset toetust ning juhen­damist nii tööl kui kogu­konnas.

Lisainfo: http://euroopa.noored.ee/


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kaasa oma kooli vabatahtlik välismaalt!”

  1. […] võtta. Üks võimalus enda elu mitmekesisemaks muuta, on töötada vabatahtlikuna välismaal. Vabatahtlikuna töötamine pakub suurt rahulolu, eriti kui valida endale südamelähedane valdkond. Vabatahtlikuna välismaal töötamine ei pea […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!