Keeni kooli õpetaja sai doktorikraadi
Valgamaa Keeni põhikooli õpetaja Pilve Kängsepp kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritööd „Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust”.
„Esimene mõte oli, et kas tõesti tegin ära ja kõik sai läbi ega pea enam pingutama,” meenutab Pilve Kängsepp jaanuari viimast päeva, mil ta seisis Tartu ülikooli haridusvaldkonna kaitsmisnõukogu ees ja sai teada, et on oma tööga edukalt maha saanud. Töö valmimiseks kulus kümme aastat, sellest kaks aastat võtsid doktorieksamid, katsete tegemine, artikkel eelretsenseeritavas välismaises ajakirjas ja monograafia kirjutamine.
„Jõudu andis tahe alustatut lõpule viia,” mõtiskleb Kängsepp. „Vahepeal oli küll väga raske. Ja kui jõud otsa lõppes, toetasid lapsed, kolleegid ja kooli juhtkond. Kui tuligi hetki, kus mõtlesin, et enam ei suuda, ütlesid lapsed: sina ja ei suuda, ära jäta, sa saad hakkama. Ja muidugi mõtlesin, kuidas öelda õpilastele, et jätsin kooli pooleli. Tugev õlatunne oli ka kaitsmise ajal. Suured tänusõnad juhendajale Edgar Krullile, kes julgustas ikka edasi minema.”
Ülikoolis tundis Pilve Kängsepp end algul pisut võõrana, kuna teised doktorandid töötasid sealsamas, tema tuli aga väljastpoolt ja maakoolist. Kui ta aga pöördus kellegi poole nõu või abi saamiseks, olid kõik nõus hea meelega aitama. Ja ka ühiskondlikus pedagoogika uurimise instituudis (ÜPUI) küsiti alati, kui kaugel ta on, ja aidati koolides katseid läbi viia.
Õpioskusi oli Kängsepp uurinud ÜPUI-s juba aastaid. Funktsionaalse lugemise teema hakkas teda üha enam huvitama, kui ta nägi, kuidas see probleeme tekitas. Ja kui kätte sattus van den Broeki artikkel küsimuste teemal, oli otsus selge: vaadata, kuidas mõjutavad küsimused loetust arusaamist Eesti oludes, ja kas küsimuste esitamine ja nendele vastamine võib osutuda üheks vahendiks, millega loetust arusaamist toetada.
„Samas teadsin, et oleks ideaalne, kui õpilased hakkaksid ise loetu kohta küsimusi esitama. Kõigest sellest lähtudes valisingi teema „Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust”,” räägib Kängsepp.
Kaasaegne infoühiskond kehtestab funktsionaalsele lugemisele kõrgemad nõuded. Sellest tulenevalt peab ka arusaamisega lugemisele kui funktsionaalse lugemise osaoskusele lähenema uue nurga alt.
„Koolis võib märgata huvi kadumist lugemise vastu. Eriti ilmneb see poiste hulgas. Õpilaste sõnavara on ahenenud. Hulgaliselt on lapsi, kes teksti ei mõista ja kellele tuleb teksti mõistmist õpetada. Samuti ilmnevad raskused oma mõtete väljendamisel. See omakorda nõuab individuaalset lähenemist,” räägib Kängsepp. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neljanda klassi õpilastele, kuna algklassides on tegemist suuremalt jaolt jutustavate tekstidega, neljandas klassis aga muutuvad tekstid teaduslikumaks. Funktsionaalset lugemist ei peaks õpetama ainult eesti keele tundides, sellega peaksid tegelema kõik aineõpetajad. Aineprogrammid on aga mahukad, funktsionaalset lugemisoskust õpetada ei jää aega.
Pilve Kängsepp jõudis oma doktoritöö valmis 65. sünnipäeva künnisel. Ta ütleb, et ÜPUI-s uurivad kõik koolielu probleeme, kirjutavad artikleid ja osalevad konverentsidel, olenemata east. Kui töötad koolis ja näed, kuidas õpilased on raskustes, tekib ikka küsimus, kas siis miski ei aita, ning asud lahendust otsima.
„Ja mulle lihtsalt meeldib õppida, olen seda kogu elu teinud. Huvitav on suhelda inimestega ja saada uusi teadmisi,” kinnitab vastne teadusdoktor, kel jääb aega veel hobidegagi tegelda. Nii ei kujuta ta elu ette ilma muusikata. Huvitab ka psühholoogia, meeldib lugeda ja teha igal suvel üks pikem reis. Peale selle pereelu – Pilve Kängsepal on kolm last ja seitse lapselast.
„Mulle meeldib väga minu töö koolis. Elukutset ei vahetaks, kui peaksin uuesti valima,” ütleb Kängsepp ja lubab jätkata ka sama teadusteemaga.