Lasteaiaõpetaja abide muutunud roll

27. veebr. 2015 Tiina Vapper Õpetajate Leht - 30 kommentaari

Lasteaedades toimub praegu põlvkondade vahetus. Lasteaiajuhtide ühine mure on personali nappus, kusjuures keeruline on leida mitte ainult õpetajaid, vaid ka õpetaja abisid, kelle töö on viimasel ajal kõige rohkem muutunud. Söögi- ja koristajatädist on saanud sõna otseses mõttes õpetaja abi, kes lisaks rühma puhtuse, korra ja toidu eest vastutamisele osaleb ka õppekasvatustöös. Selline suund sai alguse juba kakskümmend aastat tagasi hea alguse metoodika jõudmisega Eestisse.

Tööd ja vastutust on palju juurde tulnud, ometi ei ole sellel ametikohal töötamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, riigi finantseeritud pedagoogilised koolitused õpetaja abidele praktiliselt puuduvad ning palk on neil väga väike. Enamasti saab õpetaja abi miinimumpalka või pisut üle selle, kuigi leidub ka omavalitsusi, kus nende töötasu on 500 euro ringis. Kui maapiirkondades, kus töökohti on vähe, on õpetaja abi ametikohale soovijaid veel võimalik leida, siis Tallinnas ja teistes suuremates linnades on see suur probleem. Staažikad töötajad lähevad järjest pensionile, noori aga praegused töötingimused ei rahulda.

Oma tööst olid nõus kõnelema kaks õpetaja abi, kes hiljuti ameti maha panid. Siiski ei soovinud kumbki teha seda oma nime all. Mõlemad töötasid lasteaias üle kahekümne aasta ja tegid oma tööd südamega.

Õpetaja abi Maarika lugu

Maarika õppis müüjaks ja töötas ühes väikelinnas õpitud erialal 1991. aastani, kuni ta koondati. Peale seda kandideeris Maarika lasteaia majandusjuhatajaks, kellena ta töötas 15 aastat. Selle aja jooksul tuli tal korduvalt asendada nii õpetajaid kui ka õpetaja abisid. Maarika sai lastega nii hästi hakkama, et kolleegid ütlesid talle tihti, et ta on vale elukutse valinud – oleks pidanud hoopis õpetajaks hakkama.

2006. aastal kolis Maarika Tallinna, et laste peredele lähemal olla. Ehkki talle pakuti ühes lasteaias õpetajakohta, otsustas ta väiksema vastutusega õpetaja abi ameti kasuks.

Tema töökohaks sai äärelinna väikese lasteaia kolmeaastaste rühm. Kuna selles majas õpetaja abi ametijuhend puudus, hakkas Maarika oma tööd tegema täpselt samuti, nagu oli seda tehtud eelmises kohas, kus õppetöös osalemine kuulus õpetaja abi ülesannete hulka. Ainsal koolitusel, kus tal selle aja jooksul võimalus käia oli, sai Maarika kinnitust, et tema põhimõtted on õiged, ning ta tundis end väga hästi.

„Hommikul tulin poole üheksaks tööle, katsin laua, tõstsin toidu taldrikutele, õpetasin, kuidas lusikat hoida, ja abistasin söömise juures neid lapsi, keda vaja. Siis pesin käsitsi nõud ära, jõudsin sellega valmis just tegevuste alguseks ja läksin õpetajale appi,” kirjeldab Maarika oma päeva. Siis aitas ta lapsed õueminekuks riidesse panna, vaatas, et kõigil oleks sallid kaelas, mütsid peas ja kindad käes. Laste õuesoleku ajal tuulutas toad, võttis tolmu ja pesi põrandad. Kui lapsed õuest tuppa tulid, abistas neid lahtiriietumisel ja hoolitses selle eest, et kõik märjad asjad saaksid sooja kappi kuivama. Edasi tuli lõunasöök ja uuesti nõudepesu. Lõunaune ajaks olid Maarikal nõud pestud ja ta sai magamistoas riietumise juures abiks olla, samuti pärast õhtuoodet, kui lapsed uuesti õue läksid. Kui keegi mudilastest püksi tegi, mida tuli ette peaaegu iga päev, võttis just tema lapse kaenlasse, viis pesuruumi ja pesi puhtaks, sest õpetajad ei nõustunud seda tegema.

Maarika tunnistab, et ei olnud lihtne end paljude kohustuste vahel jagada, kuid ta sai hakkama, sest on alati olnud kiire tegutseja. Aeglasemad kolleegid kippusid ajahätta jääma ega jõudnud kõiki ülesandeid võrdselt hästi täita. Sellest tekkis neil oma rühma õpetajatega aeg-ajalt ka pingeid. Maarika ütleb, et väga palju olenebki selles töös inimeste omavahelisest klapist ja ellusuhtumisest. Tema on püüdnud alati näha asjade häid külgi ja see on teda aidanud.

Maarika töötas lasteaias õpetaja abina seitse aastat. Kõrvalrühmas vahetus samal ajal kümme õpetaja abi. Mõni noor pidas selles ametis vastu ainult mõne kuu. „Seda tööd teha ei saa, kui lapsed ei meeldi,” kinnitab Maarika. „Mind motiveerisidki kõige rohkem lapsed. Nad andsid mulle energiat ja mina ilmselt ka neile, sest nad tulid rõõmsal meelel lasteaeda ja tahtsid seal olla. Üks õpetaja lausa küsis minult, mida ma lastega teen, et nad nii minu järele on. Eks õpetajad olid minu peale vahel isegi armukadedad, aga ma ütlesin neile, et ei maksa olla. Mina olin ju lastega iga päev koos, see oligi põhjus. Ja mõni õpetaja hakkas tänu sellele paremini töötama ka,” naerab Maarika, kes sai kolleegidegagi hästi läbi. „Ma ei ole kunagi töö pärast riidu läinud ega kellegi peale kaebamas käinud, kuigi vahel oleks põhjust olnud.” Maarika meenutab õpetajat, kes lastega teisiti hakkama ei saanud kui neid karistades. Mõne lapse pani vahel päevaks otsaks seina ääres seisma, teisele andis vastu kätt laksu. Siis ma küll sekkusin ja ütlesin, et ta teeb lastele liiga, ja ta võttis mind kuulda. Ega ta kaua meil töötanud ka. Aga osa asju, mis mulle ei meeldinud, tuli lihtsalt alla neelata. Riidu on lihtne minna, aga pärast peab koos edasi töötama.”

Et palk oli ülekohtuselt väike, sellele püüdis Maarika mitte mõelda. „Kaheksatunnise tööpäeva eest sain kuus kätte 309 eurot. Umbes 160 eurot kulus kommunaalmaksudele, ülejäänu jäi elamiseks.”

Ometi polnud Maarika sõnul väike palk peamine põhjus, miks ta kohe, kui pensioniiga kätte jõudis, otsustas lasteaiast lahkuda. „Tervist ja energiat oleks jätkunud, aga kui õpetaja abidele pandi ka koridori koristamise kohustus, mille eest polnud lisatasu ette nähtud, tundus see väga ülekohtune. See oli põhjus, miks ma ära tulin.”

Õpetaja abi Riina lugu

Riina töötas õpetaja abina kakskümmend aastat. Kõigepealt 13 aastat Jõgeva maakonnas, siis kuus aastat Läänemaal, viimase aasta Tallinnas. Riina on õppinud küll Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis lasteaiaõpetajaks, aga kuna viimasel kursusel käies sündis tema esimene laps ning varsti ka kaks järgmist, jäi diplomitöö tegemata ja kool lõpetamata.

Lasteaeda tööle läks Riina siis, kui noorim lastest oli kaheaastane. Paar aastat asendas ta lapsepuhkusele läinud õpetajat, põhiamet oli siiski õpetaja abi. Töö selles Jõgevamaa lasteaias meeldis Riinale, sest töökorraldus oli täpselt paigas ja nädala sees oli ka üks vaba päev. Kuna lasteaias oli kasutusel hea alguse metoodika, sai ta ka mitmel huvitaval kursusel ja koolitusel osaleda.

2006. aastal kolis Riina Läänemaale ja läks tööle väikesesse lasteaeda, kus oli üksainus liitrühm ja lapsi ligi 30. „Minu töö hulka kuulus ka see, et võtsin hommikul valla lapsed bussi pealt vastu ja tõin nad lasteaeda,” meenutab Riina. „Aitasin õpetajal tunde ette valmistada ja läbi viia, muidugi pidi ka minu põhitöö olema korralikult tehtud. Lisaks anti mulle veel kaks suurt saali koristada. Tööd oli sel ajal hästi palju, sest käisin kahe kohaga tööl, õhtuti läksin veel vallamaja koristama ja jõudsin õhtuti koju alles kella kümne paiku.”

Lastega sai Riina hästi läbi, lapsed hoidsid teda ja tema neid. Ka õpetajatega polnud pahandusi, ehkki Riina tajus, et kolleegid alati ei mõistnud, et tal tuleb tundides osalemisele lisaks ka ruumid puhtad hoida ja muidki kohustusi täita. Juhtus ka see, et tema heatahtlikkust hakati ära kasutama – palve „ole sina laste juures, ma käin korra ära” – kordus üha sagedamini ja Riina ei osanud end kaitsta.

Ka selles Tallinna lasteaias, kuhu Riina 2013. aastal õpetaja abiks tuli, oli sama lugu. „Leiti, et minu kohus on ka lõunaune ajal lapsi valvata, nii et mul puhkehetke polnudki. Tundsin, et ma ei sulandunud sellesse kollektiivi, mind ei võetud kui võrdset, ja otsustasin eelmisel suvel lasteaiast ära tulla. Väsisin ära, tahtsin lasteaiast puhata. Hiljem kuulsin, et lasteaed otsis minu asemele inimest tükk aega. Kes see ikka tuleb sellise palga eest! Mina sain kätte 320 eurot, tean, et eelmisest sügisest palk natuke tõusis. Seda on äraelamiseks kohutavalt vähe, aga tööd on kohati vaata ehk rohkem kui õpetajal. Nii spordipäevadel kui ka kõigil ühistel käikudel ja väljasõitudel pidin alati kaasas olema.”

Praegu töötab Riina puhastusteenindajana ja teenib tunduvalt rohkem. Samas tunnistab ta, et ehkki talle meeldib olla iseenda peremees, igatseb ta lastaeda tagasi. Ja pole välistatud, et mõne aasta pärast ka läheb. Lootusega, et selleks ajaks on töötingimused teised.

• • •

Arusaam, et alushariduses töötavaid pedagooge peaks praegusest rohkem väärtustama, on juba poliitikuteni jõudnud. Kõik riigikokku pürgivad erakonnad on lubanud võimule saades tõsta nii lasteaiaõpetajate kui ka nende abide palka. Loodetavasti täitub ka lasteaednike ammune soov, et kõikidele pedagoogidele kehtestatakse ühesugune alampalk.

Oluline valdkond, mis tuleb üle vaadata, on täiendkoolituse süsteem. Praegu tuleb lasteaiaõpetaja abide koolitamiseks raha omavalitsustelt, lastaiajuhtide üksmeelne arvamus on, et riigi osa peaks olema suurem. Kuna praegune õpikäsitus näeb õpetaja abisid meeskonna liikmetena, on oluline, et neile kehtiksid kvalifikatsiooninõuded ja nad oleks pedagoogiliselt koolitatud.

Arve ja fakte

Selle kohta, kui vanad, millise hariduse ja töökogemusega õpetaja abid lasteaedades töötavad ning millised on nende koolitusvõimalused, praegu ülevaade puudub. Neli aastat tagasi korraldasid Eesti alushariduse juhtide ühenduse liikmed Marga Napp ja Margot Fjuk selle kohta väikese küsitluse, millele vastas 141 lasteaeda.

2011. aastal oli pilt järgmine.

  • Õpetaja abide keskmine vanus oli 47,9 aastat. Alla 30-aastasi õpetaja abisid töötas lasteaedades vaid 6,7%, pea pooled (49,2%) olid üle 50 aasta vanad.
  • Kõige rohkem oli keskharidusega (48,5%) ja kesk-eriharidusega õpetaja abisid (30,1%). Põhiharidus oli 11,4%-l. Pedagoogilise koolituse oli läbinud 38,6% õpetaja abidest.
  • Tervelt 36% õpetaja abide töökogemus jäi alla viie aasta. Rohkem kui 15-aastase staažiga õpetaja abisid oli 24%.
  • Õpetaja abide täiendkoolituste võimalused olid väga erinevad. Põhirõhk oli toiduhügieeni, puhastusvahendite ja tuleohutuse koolitustel, kuid osaleti ka lasteaiasisestel koolitustel koos pedagoogidega, hea alguse metoodika ja suhtlemiskoolitustel.

30 kommentaari teemale “Lasteaiaõpetaja abide muutunud roll”

  1. Evelin Tamm ütleb:

    Tänan! Suurepärane, et lõpuks ometi on õpetajate abide probleeme hakatud Õpetajate Lehes kriitiliselt kajastama. Eriline tänu julgetele abiõpetajatele, kes võtsid vaevaks oma lugusid meiega jagada!

    Probleem on tõsine ja vajab avalikkuse teravdatud tähelepanu, eriti kui nii õpetajate kui ka abiõpetajate töökohustused on lasteaedade pingelises majanduslikus seisus järjest kasvanud, palganumbrid aga paremuse suunas ei liigu. Kuigi sõnades räägitakse, et iga laps on tähtis, siis hariduspoliitilisel väljal varajases kasvatuses igapäevaselt tehtavaid otsuseid jälgides, seda tunnet küll ei teki.

    Mind paneb hämmastama nende naiste kannatlikkus, kes miinimum palga eest vaikides igal hommikul kümned tuhanded lapsed vanematelt vastu võtavad, tatised ninad pühivad ja toidu ette kannavad. Ilmselt lõppebki see miinimumpalgaliste epohh Eesti haridusajaloos koos nende vaikivate naiste tööturult pensionile lahkumisega…

  2. nõus ütleb:

    Riik võiks aru saada, et paljukiidetud liitrühmas on õppetöö võimatu, kui õpetaja abi ei aita. Täita nii paljusid olulisi töökohustusi sellisse plaga eest on alandav.

  3. Õpetaja abi Pärnust ütleb:

    Lõpuks ometi näen, et keegi kajastab seda. Olen ise alles mõned aastad õpetaja abina töötanud. Palganumber on lausa nutma panev. Töö on nii meeltmööda(loe: lapsed meeldivad), et ei taha kuskile Maxima kassasse ka minna. Kuid üha enam kasutatakse meid, õpetaja abisid alatult ära. Meil on samuti ette tulnud olukordi, kus üldkoristaja haigestumisel jagatakse kogu maja koristus õpetaja abide vahel ära ning selle eest keegi lisatasu ei saa. Alguses olin ma aktiivsem ise õppetöös osalemisel, kuid tekkisid pinged meeskonnas (minu suurest soovist osaleda tegevustes ehk kaasatus). Nüüd olen teadlikult veidi tagasihoidnud ja tegelenud rohkem koristustööga. Väga raske on jagada end. Tervishoiutöötaja käib kontrollib rühma piinliku puhtuseni, arvestamata kas on olnud rühmal ühistegevusi, õppekäike jne. Üks ajab ühe koha pealt järge, teine teise. Õppealajuhataja väidab, et me ei ole ainult koristaja vaid ikka õpetaja abi, kes abistab õpetajaid nende õppetöös.Koolituste osas tõesti nigel olukord taas. Olen küsinud juhtkonnalt kas saaksin valitud koolitusest osas võtta. Vastuseks ikka üks- tasulistel koolitustel osaleda ei ole võimalik. Üleüldse on õpetajatelgi väga raske pääseda koolitustele, kuna juhtkond ei luba minna. Erandjuhtudel vaid tasuta koolitustele.

    Ma loodan, et lõpuks nähakse meie muret. Mulle väga meeldib see töö ja sooviksin end täiendada kohe kindlasti.

  4. Tiina ütleb:

    Probleemile tähelepanu pööramine on tänuväärt. Jääme riigi poolset sekkumist ootama. Ja asjaosaliste kõva häält.
    Olen lapsevanemana kogu aeg mõelnud, et abiõpetaja ametinimetus= endise söögitädiga. Ainult, et kohustusi on lisandund veelgi……

  5. Laili Jõgiaas ütleb:

    Probleem on selles, et alusharidust finantseeritakse kohalike omavalitsuste rahakotist aga see rahakott on jäänud valitsuse vastuseisu tõttu 2009.aasta tasemele. Enne valimist võivad kõik rääkida ja lubada aga hiljem unustatakse ära. Mäletate mis sai lasteaedade pedagoogide võrdsustamisest koolide pedagoogidega ( Kelle palgaraha tuleb riigilt)? Haridusministeerium oli selle kava vastu. Valitsus on pannud omavalitsustele kaela järjest suuremad kohustused samas vahendeid nende kohustuste täitmiseks ei Anna. Nii kannatabki alusharidus, kultuur, noorsootöö jne.

  6. Aili ütleb:

    Õpetaja-abide palk on tõesti häbi – ja haletsusväärne. Kohati tundub, et tegemist on pigem nagu mingi heategevusprojektiga mitte täiskohaga tööga. Minu arvates on nii, et häbi ei pea olema nendel, kes saavad väikest palka, vaid nendel, kes maksavad väikest palka.
    Mina arvan, et oleks normaalne , kui õpetaja-abid saaksid sellist palka nagu õpetajad praegu õpetajad saaksid riigi keskmist.
    Mida teie arvate ?

  7. Õpetaja abi Pärnust ütleb:

    abiõpetaja on siiski midagi muud kui õpetaja abi 🙂

  8. Tuuli ütleb:

    Jah, olen täiesti nõus. Õpetajaabi on momendil tasuta töötaja. Selle palgaga ei ela ära ükski inimene, eriti veel siis kui sul kaaslast kõrval pole. Üsna pea on need ametikohad täitmata. Mina õnneks töötan sellises valla lasteaias, kus saan palka 525 bruto ja lisaks puhkust 35 päeva ( enamik saab ainult 28 päeva ). See palk on ka väga väike, kuid teistega võrreldes siiski veidike suurem.

  9. Luule ütleb:

    Jah,kui õpetajaabid on tasuta töölised,siis kes on lasteaia kokad – orjad?!Abide ja kokkade palgavahe on imeväike,kuid kokk on tööl 6.00- abi 8.30,kokk on jalgadel ja jookseb terve päeva köögis,ilma puhkeajata või istumata,abi (meie lasteaias)ei pese nõusid,ega kata lauda..tuleb sööklasse ja laob vaid toidu taldrikusse..kui tõuseb õpetaja palk – tõuseb ka abil,kokk ei puutu asjasse,tema palk ei tõuse…kokk pole inimene…

  10. Aili ütleb:

    Tuuli, julgen arvata, et töötad Rae vallas. Ise töötan Anija vallas õpetaja-abina ja minu palk on 415 bruto. Elan üksinda, kaaslast kõrval pole. Elan ja loodan ja ootan… palgatõusu.

  11. Helina ütleb:

    On hea meel ,et lõpuks ometi on õpetaja abid ka heas mõttes tähele pandud ja nende panust laste ja õpetajate abistamisel märgatud!
    Olen ise aastaid seda tööd teinud ja julgen väita,et ilma meieta ei toimi meeskonna töö.Soovin,et meie tööd ka sisuliselt väärtustatakse,mitte ainult õpetajate tööd(palga suurusest rääkimata).
    Arvestades,meie,kui vananevat kontsentratsiooni(statistika järgi)oleme siiski olnud lojaalsed ja kannatlikud.Tunnen puudust koolitustest,et olla väärikas abi õpetajatele!

  12. Kadri Järv-Mändoja ütleb:

    3 lapse emana saan öelda, et ei minu ega ka laste jaoks ei ole vahet, kas on õpetaja abi või õpetaja. Kõigi töö on äärmiselt vastutusrikas. On väga kurb, et see vastutus palganumbrites ei kajastu!

  13. A.Varnik ütleb:

    Olen töötanud koolis õpetajana ja ka lasteaias. Siin on ikka vaja asjad sügavuti üle vaadata.Kooli õpetaja tunni pikkus on 45 minutit. Mitu sellise pikkusega tundi annab lasteaia õpetaja? Kas ka päevas 4-7 samapikkusega tundi? Mina arvan, et lasteaedades tuleks kehtestada
    järgmised kohad:* lasteaiaõpetaja-viib läbi tundi; kasvataja- mängud jne.; õpetaja abi – rühma korrashoid + toidu jagamine (see toimub erinevates lasteaedades erinevalt). Vastutusala on kindlamalt paigas.

  14. Elle ütleb:

    Olen töötanud lasteaias söögitädi-,kasvataja abi, õpetaja abi-ja nüüd abiõpetajana kokku 20 aastat.Selle ajaga on ametinimetused muutunud ja tõesti-kohustused on kasvanud aasta-aastalt suuremaks,aga palk ajab tõesti naerma.Palk võiks olla lasteaiaõpetajaga võrdne.Minu kohustused on ka koristamine,laste toitmine,(õnneks on meil nõudepesumasin,muidu jääkski neid toidunõusid küürima käsitsi),voodipesu pesemine, õpetaja abistamine tundide läbiviimisel,õppekäikudel,väljasõitudel kaasas käimine.Minu ülesandeks on veel laste kokku kogumine hommikuti bussi peale ja õhtul nende bussile viimine ja peatustes maha aitamine.Palk on selle kõige eest ainult 320.
    Õnneks on meil väga hea meeskond ja kui vaja, abistavad õpetajad mind ka minu töös.
    Minu soov on läbida lasteaiaõpetaja koolitus.Arvan,et see on ka õpetaja abidele ja abiõpetajatele veel eriti vajalik. Millegipärast ei eraldatud lasteaiale üldse selleks õppeaastaks koolituse rahasid,justkui polekski vaja töötajatel uusi teadmisi oma töö kohta.Kõik ju muutub pidevalt ja lapsed on ajaga väga palju muutunud.

  15. Aili ütleb:

    Elle, miks sa voodipesu pesed ? Kas teil siis pesutädi ei olegi ? Kas su palk 320 on ikka neto ?

  16. Elle ütleb:

    Pesutädi meil ei ole ja palk on neto.

  17. Tuuli ütleb:

    Jah, töötan Rae vallas.

  18. Tuuli ütleb:

    Elan ka Anija vallas ja käin tööl Rae vallas. Olen töötanud Anija vallas 10, 5 aastat lasteaiaõpetajana ja ei ole mul mingit usku , et seal kunagi allasutuste palgad elamisväärseks muutuvad.

  19. Tuuli ütleb:

    Minu palk on 444 neto ja pesupesijad on meil majas olemas (ametikohad). Täitsa üle mõistuse, kuidas inimene suudab 320 euro eest sellist töö ülekoormust taluda.

  20. Elle ütleb:

    Kui järjekord ukse taga ja Soome minna ei taha, siis muud võimalust ei ole ju.

  21. Tuuli ütleb:

    Täitsa masendav mis siin riigis toimub.

  22. 31 a. lasteaias ütleb:

    Lasteaias ei ole tunde! No hea küll, koolieelses rühmas vast on juba sedamoodi tegevused, aga… Lasteaias õpetatakse ja kasvatatakse last. Õpetatakse sööma, potile, üksteisega arvestamist, mängimist jne. Läbi mängu pannakse alus elule, ka kooliks valmisolekule. Kuidas siis mõõta nüüd lasteaiaõpetaja tööpäeva? Pool minu tööpäevast kulub niisama lapsega tegelemisele, st ma püüan ikka igale lapsele anda oma tähelepanu, kas sülle võttes, kallistades, igati abistades, rääkides. Kuidas ma seda tunnina teen? Et 45 min õpime ja siis tuleb teine inimene ja teeb mängu ja siis me jälle õpime ja jälle tuleb mäng? Lasteaiaelu on küll natuke teistmoodi ja lasteaias töötanud inimene ei saa sellist juttu küll ajada.

  23. Meri ütleb:

    Pika staažiga õpetajaabina tooksin välja veel ühe tahu, mis lisaks ebaõiglaselt madalale palgale tundub ülekohtune. See on asenduste eest saadav tasu. Seadus ei luba maksta õpetaja kõrgemat palka abile asenduste eest, kuigi tehtav töö pole viletsam. Omavalitsus hoiab küünte ja hammastega kinni väikesest palgast, et “väike inimene” ikka tunneks oma kohta hoolimata sellest, et on igatepidi koolitatud ja pädev.
    Tore, et leidus julgeid inimesi, kes teema üles tõstsid.

  24. Malle ütleb:

    Seda saan kogeda väga sageli, kuid veidi aega tagasi keeldusin asendamast ja oligi kõik. Tuli leida asendusõpetaja ja leitigi.

  25. Ülalpeetav ütleb:

    Nii kahju on meie riigis lasteaias töötavatest inimestest, kui võrrelda, mis palgad on mujal. Inimesed on alamakstud ja üle töötanud. Ainult üks ja sama jutt aastast aastasse, et raha ei ole selleks ega tolleks. Kohustusi tuleb nagu luuavarrest koguaeg juurde. Meie riik “tapab” me inimesed nn tasuta töö tegemisega ära. Mida saab inimene, kui ta maksud ära maksab, endale lubada? Selline palk ei motiveeri ja paljudel puudub töötahe. See on MÕNITAMINE!!!

  26. Astra ütleb:

    Ei ole sellega absoluutselt nõus! Lasteaiaõpetaja on midagi muud kui kooliõpetaja. Ei anna õpetaja lasteaias tunde nagu koolis. Ning mäng ja õppetegevus ei saa kohe kuidagi olla lasteaias eraldiseisvad nähtused! Kahju, et sellise vaatega inimene on lasteaeda tööle sattunud. Ilmselgelt on eelkoolipedagoogikast väga suur puudujääk.
    Lisaks on lasteaias oluline lapse jälgimine kogu päeva vältel ja erinevates situatsioonides. Mäng ei ole kindlasti mingi suvaline tegevus, vaid väga oluline arengunäitaja, samuti ka lapse suhtlemine teistega.

  27. Tiia ütleb:

    Täiesti õige!

  28. üks õp. abiks soovija ütleb:

    Valgustav lugemine oli. Eks igas lasteasutuses on tööjaotus ja palk erinev. On lasteaedasid, kus õpetaja abi peab osalema õppetöös, teises tegeleb tavapäraste ajadega(toit, koristamine). Ise töötan hetkel lapsehoidjana. See töö ei erine õpetaja abi omast. Samamoodi pead koristama, toidu serveerima, lapsi potitama riietama ja uuest õppeaastast on ka õppetöö. Lisaks veel suhtlemine lapsevanematega. Palganumber on sama mis õpetaja abil. Erinevus on see, et õpetaja abil pole vaja lapsehoidja kutset, aga lapsehoidjatel on see vajalik.Ja see koolitus ei ole sugugi odav.

  29. Riita Mäerand ütleb:

    Olen sellise ettepanekuga täiesti nõus. Kuigi riigipalgal olevatest inimestest pole keegi rikas siis õpetajad,abiõpetajad ja õpetaja abid on eriti kehvas seisus.

  30. lea ütleb:

    Mina soovitaksin , et õpetaja abid saaks koolitusi kuidas väikse sõime lapsega suhelda mitte karjuda ja sikutada. Teine asi õpetaja abid võiks iga aasta vahetada rühma. Siis ei teki võimu tunned kui oled ühes rühmas ja hoiab ka õpetajaid natuke kontrolli all. Olen ise märganud kuidas kaks töötajat õpetaja ja õpetaja abi teevad koostööd nii nagu neile meeldib teevad oma elu võimalikult mugavaks ja lapsed on nagu malenupud, karjutakse ja röögitakse laste peale. Kuidas mõjub see lapse arengule. Kui laps tahab vett siis ei anta. kohati tundub et praegugi on lasteaedasid kus töötavad 70-80 aastased tädid kes on väsinud ja närvilised. ja kellel oleks aeg kodus olla. Direktor võiks käia rühmas kontrollimas pisteliselt.see looks ka väikestes inimestes turvatunde.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!