Millisena näevad erakonnad uuenevat kooli?
Riigikogu valimiste eel uuris Õpetajate Leht erakondadelt, mida nad peavad esmatähtsaks Eesti kooliuuenduses, esitades kõigile erakondadele kaks küsimust:
1. Millised on kolm kõige tähtsamat kooliuuenduse ülesannet, mida teie erakond tahaks lähiaastatel ellu viia?
2. Kui palju nõuab iga tegevus raha ja millised on kolm allikat, kust seda saada?
Jaak Aaviksoo
riigikogu liige,
Isamaa ja Res Publica Liit
1. Hariduselu peamised väljakutsed on kirjas haridusavalikkusega koostöös valminud „Elukestva õppe strateegia” dokumendis. See strateegia tuleb ellu viia! Kolm olulisimat on üleminek uuele õppijakesksele õpikäsitusele, pädevate ja motiveeritud õpetajate ja koolijuhtide olemasolu ning õppe ja töömaailma vajaduste ühitamine. Konkreetsed sammud: 1) Huvitava Kooli algatuse raames vähendame sihikindlalt formaalset õppekoormust ning suurendame elukeskse ja praktikale tugineva õppe osakaalu, sh kutseoskusteta töötajate täiendkoolituses, 2) suurendame oluliselt direktorite ja õpetajate palka koos ametialaste nõudmiste kasvatamise ja koolivõrgu korrastamisega ning 3) koostöös ettevõtlusega loome 20 000 praktikakohta kutse- ja kõrgkoolide õppuritele.
2. IRL hoiab hariduse rahastamise tasemel 6–7% SKP-st, nagu see oli aastani 2014. See tähendab igal aastal hariduse lisaraha umbes 80 mln eurot, millest pool tuleb suunata ülalmainitud ülesannete lahendamisele. Euroopa taotlusraha peab kasutama senisest fookustatumalt ja tulemuslikumalt.
Urmas Klaas
Tartu linnapea, Reformierakond
1. Meie koolide õppekavad on üle koormatud. Paneme ette, et vaja on vähendada gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikku kohustuslikku kursuste arvu 96-lt 75-ni. Nii anname koolidele võimaluse õpetada aineid paindlikumalt, süvendatumalt ja elunõudeile vastavamalt. Nõnda harjutame ka õpilasi tegema valikuid, planeerima aega ja võtma vastutust oma õpingute eest. Põhikooli õppekava on vaja muuta eakohasemaks, valikurohkemaks ja loovust ergutavaks.
Peame tähtsaks aidata kaasa riigikaitsegümnaasiumi loomisele, tagamaks rahvuslikku julgeolekut ja suurendamaks noorte riigikaitseteadmisi.
Tähtis on arendada veebipõhiseid õpikeskkondi, muuhulgas omandades riigile vajalikke litsentse, võimaldades neid kasutada ajaliste ja territoriaalsete piiranguteta.
2. Valikainete suurendamine gümnaasiumis ei pea tooma kaasa rahastamismudeli muutust ja lisakoormust eelarvele. Riigikaitsegümnaasiumi investeeringuvajadus on 4–6 mln eurot. Selle kulu katmine sõltub sellest, millises vormis kool luuakse. Veebipõhiste õpikeskkondade litsentside tasu selgub omandamise läbirääkimiste käigus ja see kaetakse riigieelarvest.
Mailis Reps
riigikogu liige, Keskerakond
1. Meie eesmärk on, et iga kool, mida kohalik rahvas hoiab ja soovib, peab saama õiguse anda edasi väga head haridust, olgu ta siis väike maakool, gümnaasium või kutsekool. Me peame suutma taas majanduse elustada ja julgeme ettevõtjaid senisest enam aidata ja toetada nii, et nad looksid töökohti ka väljaspool pealinna, siis on lootus, et inimesed tulevad tagasi. Aga kui selleks ajaks on koolid kadunud, pole suuremate piirkondadega võrdseid võimalusi.
Tõstame õpetajate alampalga 1500 euroni nelja aasta jooksul. Ka tugispetsialiste (logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog) tuleb võtta kui õpetajaid. Lasteaiaõpetajatele peame tagama riiklikud palkade alammäärad, selleks kaasrahastab riik õpetajate ja lasteaiaõpetajate ning huvikoolide palga 25% ulatuses. Seda on vaja, et õpetajate palgavahed poleks nii suured.
Peame vajalikuks tagada kõigile lasteaia, üldhariduse ja kutseõppe õpilastele riigi poolt rahastatud tasuta, kvaliteetne ning tervislik koolilõuna. Lisaks raha huvihariduse arendamiseks.
2. Täiendava raha haridusse leiame, viies sisse astmelise tulumaksu ja taastades klassikalise ettevõtte tulumaksu. Toetused ettevõtluse elavdamiseks aitavad kaasa majanduskasvule ja raha juurdetoomisele riigieelarvesse ka tänu majanduskasvule.
Aleksander Laane
esimees,
Erakond Eestimaa Rohelised
Esiteks tuleb jõuda olukorrani, et vene kodukeelega lapsed saaksid eesti kõnekeele selgeks juba lasteaias. Selle eesmärgi realistlikkust näitavad vene lasteaedade keelekümblusrühmade väga head tulemused. Lisaks tuleb õpetada vene lastele osa õppeaineid eesti keeles juba põhikooli esimesest klassist. Ka eesti lapsed peavad saama vene, inglise, saksa või muu kõnekeele selgeks juba lasteaias.
Teiseks on vaja kiiresti tööle saada Eesti-Soome hariduspilv, et õpilastel oleks võimalik sealt võtta elektroonilist õppe- ja harjutusvara, millega nad saavad iseseisvalt töötada. Õpetajale peab olema hariduspilves elektroonilisi kontrolltöid, mida parandab arvuti, tippõpetajate tunnikonspekte ja videosalvestisi, mida tohib oma töös osaliselt või täielikult kasutada.
Kolmandaks on vaja minna laialdaselt üle rühmadena õppimisele. Kui inimesed töötavad meeskondadena, siis tuleb ka õppida meeskonnatööd tegema. Siin sobivad eeskujuks Põhjamaad, Holland jt.
Raha tuleb kokkuhoiust, EL-ilt ja Eesti riigilt. Kui lapsed oskavad juba enne kooli eesti keelt, väheneb koolis eesti keele tundide vajadus järsult ning vabanenud raha saabki suunata lasteaia kümblusõpetajate väljaõppesse ja palgatõusu. Arvutipõhisele õppele üleminekut toetab juba praegu Euroopa Liit. Rühmadena õpetamise metoodika omandamist toetab riik täiendusõppe süsteemi kaudu.
Martin Helme
aseesimees,
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Meie erakonna eesmärk on, et kool oleks kodu lähedal. See tähendab, et väikekoolid tuleb tagasi tuua, suured kombinaadid kodust kaugel ei ole hea keskkond lapsele ega õpetajale. Me soovime ka, et õppeprogrammid oleksid eripärasemad, vähem oleks standardiseerimist. Koolid ja lapsevanemad peavad saama senisest rohkem otsustada, milliseid aineid ja mis mahus õpetatakse. Sellega haakub probleem, et kooliprogramm on praegu üle koormatud. Lapsed teevad rohkem ja kurnavamat tööd kui tööl käivad täiskasvanud. Kasu ei ole sellisest liinitööst lõpuks ikkagi.
Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tervitame konkurentsi hariduses, seda erakoolide, munitsipaal- ja riigikoolide näol, aga miks ka mitte haridusühistutena, kus lapsevanemad juhivad kooli, valides juhatuse, kes palkab personali ja majandab. Näeme sellise paindliku ja kohaliku koolisüsteemi juures pigem kokkuhoiu kui lisakulu perspektiivi, Eestis rahastatakse haridust per capita täiesti normaalsel tasemel, paraku läheb suur osa rahast betooni ja bürokraatiasse.
Ramo Pener
juhatuse liige,
Rahva Ühtsuse Erakond
Kuna väga suur osa õpilastest on depressioonis, peame esmatähtsaks lapse füüsilise, vaimse (emotsionaalse) ja sotsiaalse arengu toetamist, mitte faktiteadmiste reprodutseerimist ning PISA testide alusel ennatlike järelduste tegemist. Selleks tahame varustada kõik koolitüübid vajaliku tugipersonaliga. Oluline on, et igas maakonnakeskuses tegutseks lastepsühhiaater. Raha selleks saab kohaliku omavalitsuse eelarvest. Aga ka koolivõrgu optimeerimise ning omavalitsuste ja maavalitsuste funktsioonide dubleerimise lõpetamise arvelt.
Kuna laste vaimne tervis on üha viletsam ning põhikoolist väljalangenute protsent on lubamatult suur, peab riik eraldama raha sotsiaalministeeriumi kaudu. See on põhimõtteline paradigma muutus, kus kogu pedagoogiline personal lähtub põhimõttest, et koolis on põhiprotsess lapse areng. Tahame ellu viia põhimõttelise muutuse mõtteviisis, et kooli problemaatika eristub hariduse/harituse problemaatikast. Tugipersonali palgatõus peab olema vastavuses pedagoogide palgatõusuga. Toetame riigigümnaasiumide rajamist maakonnakeskustesse.
Õpetajatele saab kutse omistada ja selle ära võtta vaid õpetajate kutseliit. Vajalik on õpetajate järjepidev täiendkoolitus, milleks eraldatakse raha õppeasutuse eelarvest.
Kutsehariduse renomeed tuleb tõsta. Karjääri- ja kutsenõustamine peab jätkuma põhikoolis, koos sellega eelkutseõpe. Gümnaasiumis peab pakkuma lastele võimaluse osaleda üks päev nädalas kutseõppes kutsehariduskeskuste juures.
Kalle Pilt
juhatuse liige,
Eesti Vabaerakond
• Õpetaja palga stabiilne tõus ja arusaadav palgaskeem.
Õpetaja palk ei pea tõusma ministri armust ja võimuparteide lahkusest enne valimisi, vaid koalitsioonilepingus kokkulepitult vähemalt 10% aastas.
Kulu aastas: arvestades õpetajate palgakulusid ca 356 mln, on 10% tõus esimesel aastal 35,6 mln, teisel aastal 39,2 mln jne (arvestatuna eelmise aasta töötasust).
Katteallikas: magusamaks.
• Anda igale eel- ja algkoolilapsele võimalus osaleda tasuta vähemalt ühes huviringis. Eestis on kahjuks veel omavalitsusi, kes ei toeta oma valla lapse õppimist huvihariduse ringides. Huvihariduseks võib olla nii sport, rahvatants kui ka matemaatika süvaõpe. Selline toetus elavdab ka ettevõtlust antud valdkonnas, sest enamik huviringe on eraettevõtluse majandada.
Kulu: alushariduse vanuserühm 6–8 on 2013/2014. õppeaastal 12 178 last ning esimene kooliaste 40 676 last, kokku 50 854 last. Arvestades huviringi maksumuseks alushariduses 15 ja esimeses kooliastmes 30 eurot kuus, saame vajaminevaks summaks 16,8 mln eurot aastas.
Katteallikas: 2,4 mln erakondade rahastamise vähendamisest; 8 mln „katuserahade” arvelt ning 6,4 mln haridusministeeriumi üldkulude vähendamise arvelt.
• Spordi toomine haridusministeeriumi vastutuse alla. Noorte tervis on halvenenud ning seda aitab parandada sportimisvõimaluste parandamine tippsportlaste jaoks mõeldud hoonete ja rajatiste parema kasutamisega. Koostöö tippsportlastega innustab noori.
Ülemineku kulu on ühekordne ja kaetakse reservfondist.
Heidi Ojamaa
haridus- ja teadusministri nõunik,
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. Peamine märksõna on uus õpikäsitus, liikumine õpetajakeskselt koolilt õpilasekesksele. See eeldab hoiakute muutumist õpetajate seas ning muuta tuleb nii esmaõppe kui ka täiendkoolituse ülesehitust ja sisu. Samas näitas õpetajauuring TALIS, et kitsaskoht on koolijuhid, kes ei juhi oma meeskondi uudsete õpivõtete rakendamise suunas. Seega tuleb viia sisse koolijuhtide regulaarne hindamine.
Uue õpikäsituse rakendamise oluline märksõna on digipööre hariduses. Digitaalse õppevara abil on võimalik muuta õppimine huvitavamaks ja individuaalseid vajadusi arvestavaks ning vähendada õpetajate koormust. Ärme kuluta õpetajate väärtuslikku aega testide kontrollimisele – seda saab arvuti teha hetkega!
Kolmas ülesanne on vähendada haridustee katkestajate hulka, täiustades tugisüsteeme ning pikendades koolikohustust kutse omandamiseni. Lasteaia viimane aasta tuleb muuta kohustuslikuks ning osalustasust priiks, et tagada võrdne ettevalmistus kooliks.
2. Õpetajate ja koolijuhtide koolituse programmi maksumus on ligi 25 mln eurot, enamik kaetakse EL-i tõukefondidest. Digipöörde programmi maksumus aastani 2020 on 40 mln, enamik on samuti EL-i raha. Koolikohustuse pikendamine ja kohustusliku koolieelse lasteaia-aasta rakendamine maksab 6 mln eurot aastas.
Uuendused eeldavad pädevate ja motiveeritud õpetajate jõudmist koolidesse, mille eeldus on konkurentsivõimeline töötasu. Kõrgharitud spetsialisti keskmise ehk praegusest 20% kõrgema tasu maksmine nõuab täiendavalt ligikaudu 35 mln eurot aastas. Raha leidmiseks tuleb eelarve tulupoolt suurendada, maksustades rohkem kapitali, saastamist ja tervist kahjustavaid tegevusi.
tore, et tekib riigile kuuluv keskharidus maakonnakeskuses. loodame, et tegemist ei ole pärast kooli sunnismaisusega ja orjastamisega. meie riigis vöiks olla ka täielikult virtuaalsel koolitusel baseeruv keskkool, kus saaks keskharidus omandada töö / laste kasvatamise körvalt. virtuaalne kool vöiks olla 10.-12. klass 4- aastat kolme aasta asemel, lihtsalt kursuseid on aastas vähem ning viimasel aastal oleks spetsialiseerumine tehnika, looduse vöi kultuuri suunitlusega riigieksamite ainetes.
kui saaks olema selline virtuaalne kool siis selle viimasel aastal vöiks öppida ka keskkooli varem löpetanud, kes soovivad korrata, vahetada kallakut, teha uuesti löpueksamid ning alustada öpinguid körgkoolis.
tore on, et saab olema palgatöus. kahju, et väikelastega eksisteeriv lasteaed on paljudes riikides algkooliga sama, ehk siis meie 6.-7. aastased lapsed tegelikult käivad koolis ning nende laste ettevalmistus enne kooliks ettevalmistust on samuti pedagoogiline tegevus. haige on möelda, et töövihikut iseseisvalt täitev noor teeb rohkem tööd keskkoolis kui väikelapsega pidevalt tegelev pedagoog.
Natukene hirmutab bravuurikas mõttekäik digipöördest. Lapsed ei tohiks üle poole tunni päevas arvuti taga olla (kui arvutis istumine pole asendatud televiisori vaatamisega). Keemia katsete vaatamine soome keeles on viimane asi, mida seal internetis nendega teha.
Ja on siis ennast õigusanud mitme keele õpe alates beebieast. Vaevalt Belgias või Šveitsis lapsed, noored ja täiskasvanud oskavad mitut keelt. Meil on veel üks riigikeel ning andekad peavadki omadama mitu keelt. Aga mitme keele õppimine on pigem erand kui tava. Pärast süüdistatakse võõrkeeleõpetajaid, et nende õpilased lahkusid Eestist.
Laps peaks alguses katsetama erinevaid tegevusi ning avastama maailma, nende elu alles algab ja elukestev õpe kestab terve elu. Meil on hästi oluine eluks (või siis surmaks) ettevalmistus, millega kaasneb depressioon või üleõppimine, samas informatsioon või tehnoloogia uueneb pidevalt. Noored peaksid tegelema ühe asjaga ning saama spetsialistiks valitud tegevuse kaudu.
Väga selgelt ja arusaadavalt on kirja pandud Kalle Pilti poolt Vabaerakonna eesmärk. Lapsed vajavad tõesti enam tervise toetamist ja huviharidus laseb lastel juba aegsasti leida oma koht elus ja nii avaneb see võimalus lastele kelle peres pole raha selliste asja de jaoks.
Väga tore viimane artiikl! )