Õpetajate ettepanekud järgmisele riigikogule ja valitsusele
Eesti haridustöötajate liit on analüüsinud meie hariduselus toimuvat ja leiab, et järgneva nelja aasta jooksul tuleb Eesti hariduselus teha ära järgnev.
Õpetaja peab olema ühiskonnas väärtustatud. Rahvusvahelises haridusuuringus TALIS 2013, mille tulemused avalikustati 2014 suvel, selgus, et Eesti õpetajaist 86% arvates ei väärtustata ühiskonnas piisavalt õpetajate tööd. See peab lähiaastatega oluliselt muutuma.
Õpetaja peab olema hästi tasustatud. Et hoida häid õpetajaid ja köita võimekaid noori õpetajatöö juurde, tuleb tõsta kõigi õpetajate ja tugipersonali keskmine töötasu 1,5-kordseks riigi keskmisest palgast.
Väärtustama peab kõigi haridusvaldkondade ja vanuserühmade õpetajaid. Sarnaselt üldhariduskoolidega tuleb töötasu alammäär kehtestada ka lasteaia-, kutsehariduse õppeasutuse ja huvikooliõpetajatele ning see peab olema võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga.
Tugiteenused peavad olema kättesaadavad igas haridusasutuses. Tugiteenuste esmasest kättesaadavusest just haridusasutuses kohapeal sõltub, kui kiiresti ja efektiivselt suudame toetada iga õpilast. See on vajalik kõigis vanuserühmades, alates alusharidusest kuni gümnaasiumi ja kutsehariduseni.
Töökoormus peab vähenema. Koolis ei tohiks konttakttundide arv ületada 18 ja lasteaias 30 tundi nädalas.
Õpilaste arv õpperühmas ei tohi suureneda, vaid peab võimalusel vähenema. See aitab õpetajal läheneda õpilasele individuaalselt, et toetada iga õpilase arengut.
Peame suurendama töövõtjate ja tööandjate sotsiaalset dialoogi hariduses. Hariduse vallas peab saama normiks, mitte erandiks, et otsuste tegemisse kaasatakse eri osapooli – tööandja ja/või haridusasutuse juht ja töövõtja (õpetaja) räägiksid läbi ja leiaksid dialoogi kaudu probleemidele lahendusi.
Infotehnoloogilised õppematerjalid peavad olema kättesaadavad. Riik peab läbimõeldult lahendama tänapäevaste õppematerjalide loomise, eestindamise ja usaldusväärse kättesaamise. Praegu on enamik õpetajaid sunnitud tegema õppematerjale n-ö põlve otsas.
Hea haridus peab olema kättesaadav kogu riigis. Üle kogu riigi peab olema võimalik saada sama head ja konkurentsivõimelist haridust. Hariduses ei tohi tekkida majanduslikku ega regionaalset kihistumist.
Peame pöörama senisest suuremat tähelepanu tugevamate õpilaste arengule. PISA testid näitavad, et meie õpilastel on tugev keskmine tase, kuid tippude osakaal on väga väike. Tippudega peame eraldi süstemaatiliselt tegelema. Seda toetavad mitmed eelnenud punktid, kuid sellest eesmärgist lähtuvalt tuleb koostöös kõrgkoolidega tegelda läbimõeldult ja eesmärgistatult.