President: Haridus on pikaajaline protsess
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis iseseisvuspäeva kõnes hariduse tähtsusest ja selle pikaajalisest mõjust, rõhutades, et haridus peab suutma ajaga sammu pidada ning hariduse kvaliteet olema kogu riigis ühtlaselt hea ja tase kõrge. President lisas, et õpetajate väärtustamine on võtmeküsimus, aga healt õpetajalt ka nõutakse palju. „Tegelik muutus algab siis, kui hakkame õpetama õpilasi, mitte õppekavu,” ütles president.
„Eesti rahvas on hariduse-usku. Me tõesti täiesti siiralt usume, et parim, mida vanemad saavad oma lastele pärandada, on hea haridus. Mitte maad, majad, metsad või pangaarve.
Kaasaja tähtsaim kapital on teadmised ja oskused. Seepärast peab hariduse kvaliteet igal pool Eestis olema ühtlaselt hea, et anda kõigile me noortele võimalus pingutada ja saada oma ala parimaks. Kool ei tohi kusagil jääda nõrgaks ei õppija ega kooli asukoha, omavalitsuse omavoli või halva juhtimise tõttu.
Tegelikult on haridus riigielu küsimus, mitte kohaliku elu oma. Vähemalt põhikoolist alates. Eesti riigil oma 1,3 miljoni elanikuga lasub kohustus tagada õpetamise ühtlaselt kõrge tase kõikjal ja kõigile. Omavalitsuse suurus või vaesus või otsustajate mugavus vabanduseks ei kõlba.
Eesti kool peab suutma muutuva maailma ja muutuva ajaga sammu pidada. Sest lapsed, õpilased ühtegi muud aega ega teist maailma peale praeguse ei tea. Me elame murrangu ajal. Analüütikud räägivad, et kui arenenud riikides praegu kooliteed alustavad lapsed tööle jõuavad, on 40% tänastest töökohtadest kadunud või muutunud. Küsigem siis: kas meie kool õpetab piisaval määral homseid oskusi?
Õpetajate töö väärtustamine, nii palga kui prestiižiga, on endiselt Eesti tuleviku võtmeküsimus. Kui me seda ei tee, võime peagi avastada, et meie PISA testide edu on haihtunud. Kui me ei too uusi andekaid inimesi õpetama, mida saame teha vaid väärikat palka makstes, seisame lõhkise kõvaketta ees.
Aga teadkem sedagi, et seal, kus koolisüsteem töötab hästi ja õpetaja tööd hinnatakse – vaadakem kasvõi Soomet –, oodatakse ka õpetajalt väga palju.
Selle mõtteviisi omaksvõttu ei saa enam edasi lükata. Kogemus kinnitab, et ümberkorraldused hariduses kannavad vilja 10–15 aastat pärast nende tegemist. Tegelik muutus algab siis, kui hakkame õpetama õpilasi, mitte õppekavu. Haridus ongi pikaajaline protsess, kaugelt pikem kui järgmise Riigikogu koosseisu ametiaeg. Sellepärast ma täna sellest räägingi,” kõneles president Eesti Vabariigi 97. aastapäeva kõnes, teisipäeval, 24. veebruaril 2015 Jõhvi kontserdimajas.
Presidendi aastapäevakõne täies pikkuses leiab presidendi kantselei kodulehelt.