Riik ja vallad toetavad noorte kutsekoolis käimist

Alanud aastal kasvas õppeedukuse toetus, oodata on kojusõidutoetuse kasvu, jätkuvalt on oma kutsekoolis õppijatele toeks vallad ja linnad.

Tänavu 1. jaanuarist tõusis kutseõppuri õppeedukuse toetus kuus 60 euroni. Mullu sai õppetoetust üle 13 540 õpilase, seega üle poole kõigist kutsekooliõpilastest. Toetus oli 38 eurot ja 35 senti ning sellena püsinud juba 11 aastat ehk selgelt ajale jalgu jäänud.

Hea õppeedukuse toetus

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli 1. kursuse juhataja ja sotsiaalpedagoog Annika Rannamets märgib, et tema esimene kursus pingutas ka senise, madalama õppetoetuse nimel, sest maalapsele on iga euro oluline. Ta usub, et toetuse tõus innustab lapsi veelgi. Samas on ta tähele pannud, et õppetoetuse saamise nimel peavad noored tublisti pingutama. Keda on tugipersonal põhikoolis kõvasti järele aidanud, sellel on kutsekoolis raske iseseisvalt nii hästi õppida, et õppetoetust saada. Neile püüab siis kool abiks olla, ütleb Rannamets.

Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli kauaaegne õppejuht ja tänane eripedagoogika talituse juhataja Helgi Nööp märgib, et ministeerium on andnud õppetoetuse määramiseks ette kindlad reeglid: hea õppeedukus, mitte ühtegi põhjuseta puudumist, laitmatu käitumine. Ta lisab, et põhikoolilõpetanute tase on aasta-aastalt langenud ja noored peavad õppetoetuse kättesaamise nimel tõsiselt pingutama.

„Meie jaotame eelarves õppetoetuseks ette antud summa õppesuundade vahel ja sealt saavad õpperühmad omakorda  summa, mida nad pingerea alusel toetuseks välja saavad maksta. Mõnes rühmas võib ka üksiku kolmega mees toetust saada, teises peavad kõik toetusesaajad nelja-viielised olema. Mõnd õpilast veab kohusetunne alt, saatuslikuks võib saada näiteks välipraktika hinne.”

Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus on õppetoetuse kasvuga väga rahul, märkides, et mõni paljulapseline maapere peamiselt sotsiaaltoetustest elabki. Tarmo Loodus loodab, et ministeerium täidab oma teisegi lubaduse ja alanud aasta jooksul hakatakse õpilasele ühes kuus välja maksma nelja kojusõidu kulu senise kahe asemel.

Oodatakse nelja kojusõidu toetust

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli õpilaskodu juhataja Viivi Kaal: „Igal nädalavahetusel koju pääseda on eriti oluline esimese kursuse noortele. Paljud sõidavad nädalavahetuseks kodutallu vanematele appi tööd tegema. Paraku on mõnelgi noorel nädalalõpuks eurod otsas. Rahata õpilaste aitamiseks on õpilaskodus avatud nn must kassa, kuhu kogutakse taara müügist saadud raha. Õpilased saavad sealt viimases hädas laenata. Aga on ka selliseid, kes tahavad nädalavahetusel vaikses õpilaskodus rahulikult arvutimänge mängida. Nende vanemad on isegi helistanud ja palunud lapse nädalavahetuseks koju saata.”

Vana-Vigala kooli õppejuht Evelin Tamm näeb probleemi selles, et soodustus kompenseeritakse tagantjärele, alles järgmisel kuul. Seni peab õpilane oma rahaga välja tulema. Ta lisab, et mõni noor sõidab seepärast kooli tee ääres pöialt püsti hoides. Mõni saab nii kaugemalt tööl käiva õpetaja auto peale. Tamm märgib, et oma autodega koolis käivatele õpilastele on lubatud bensiiniarved kompenseerida, kuid see süsteem on liiga keerukas, sest arvestama peab nii läbitud kilomeetreid kui ka bussipiletite hindu.

Ka Tarmo Loodus nõustub, et auto kasutamise soodustused peaksid olema praegusest paindlikumad: „Paljudesse maakohtadesse buss enam ei käigi ja bussipileti hinda pole võrdluseks kuskilt võtta. Poisid lepivad siis omavahel kokku, kuidas ühekandimehed kooli saavad. Viljandi maakonna piires probleemi pole, sest oleme sõlminud maavalitsusega koolibussilepingu. Igal hommikul sõidab Viljandist kolm suurt bussi meie õpilastega Vana-Võitu. Samal ajal peavad õpilaskodus elavad õppurid endiselt pileteid kleepima ja järgmisel kuul raha ootama.”

Õpilaskodu üür ja toidutoetus

Kõigil kolmel kutsekoolil on äsjarenoveeritud õpilaskodud, Vana-Vigalas ning Vana-Võidus on õpilastel lausa kortertüüpi elamine: kahetoalise korteri kummaski toas elab kaks õpilast ning nelja peale on pliidi ja külmikuga köök, WC ja dušinurk.

… ja tuba.

„Kui meil see õpilaskodu valmis sai ja selgus, et üks koht seal maksab õpilasele ainult 40 eurot kuus, lubasime direktorile, et müüme oma kallid korterid maha ja kolime samuti õpilaskodusse,” meenutab Vana-Vigala õppejuht Evelin Tamm aasimist uue õpilaskodu teemal.

Vana-Võidu õpilaste käsutuses on lisaks korteritele jõusaal ja puhkenurk rühmaõhtute pidamiseks ning õpilaskohvik.

Tarmo Loodus: „Oleme tänavu suutnud langetada oma õpilaskodu üüri 38 euro peale mulluse 42 asemel, sest õpilaskodu elanike arv on kasvanud. Teatavasti toetab riik iga õpilaskodus elava õpilase kohta 217 euroga aastas, mis on märkimisväärne summa. Tegelikult maksab koht õpilaskodus ligi 80 eurot, aga riigi ja valdade toel oleme suutnud hinna õpilastele soodsana hoida. Praeguse 38 euro sees on ka hommikupuder ja -piim. Lisaks peseme ise voodipesu ja vahetame seda kaks korda kuus, nii et õpilastel pole vaja voodipesu kodust kaasa võtta. Õpilaskodu pakub elanikele ka eluks vajalikke kogemusi: kokaõpilased õpetavad esmakursuslastele toiduvalmistamise nippe ja puhastusteenindajad oma ruume korras hoidma. Kord kuus tuleb elanikel teha oma korteris suurpuhastus. Nädalavahetustel on meie õpilaskodu suletud. Õpilased lahkuvad reede lõuna ajal ja tulevad tagasi pühapäeva õhtul. Sellega hoiame kuus kokku poolteist valvuripalka.”

Evelin Tamm: „Meil saavad õpilased pärast tundide lõppu kella viie paiku kooli sööklast õhtusupi. Vanemad on väga rahul, sest kasvueas poisid piirduksid muidu limonaadi ning krõpsudega. Supi eest hoolitseb kool – targalt majandades ja õpilastele mõeldes.”

Et kõigis kolmes koolis on ka kokaeriala, suudetakse paremini majandada ja tervislikumat toitu pakkuda. Oma õpilasi toetavad ka vallad ja linnad, kust õpilased pärit on.

Tänusõnad valdadele ja linnadele

„Me näeme õpilaskodus väga hästi, milline laps vajab teistest suuremat toetust ja abi,” räägib Kehtna õpilaskodu juhataja Viivi Kaal. „Eriti hästi näitab õpilaste olukorda see, kui palju nad toovad vallalt toetuse saamiseks tõendeid. Neid tuuakse aasta-aastalt rohkem. Nutt tuleb peale.”

Annika Rannamets Kehtnast kinnitab, et valdade ja linnade toetus on paljudele kutsekooliõpilastele hindamatu väärtusega ja suurem osa valdadest, eriti väiksemad, toetavadki meelsasti oma valla lapsi õpilaskodu üüri maksmisel ja annavad ka lisatoiduraha.

Viljandi kutseõppekeskus kohtub igal sügisel maakonna kõigi valdade sotsiaaltöötajatega, et rääkida õpilaste probleemidest ning üheskoos neile lahendusi leida. „On väga oluline, et nii kooli kui ka valdade sotsiaaltöötajad kohtuksid näost näkku ja saaksid omavahel tuttavaks. Siis on ka meili või telefoni teel kergem kontakti saada,” märgib Tarmo Loodus. Tänavu kohtusid sotsiaaltöötajad tema koolis jaanuari lõpus, mil koolis olid lahtiste uste päevad. Nii näevad valdade sotsiaaltöötajad, kuhu nende abi on läinud ning millistes tingimustes nende lapsed õpivad ja elavad. „Pakume sotsiaaltöötajatele koolilõunat ning nad võivad meil ka müüriladumises ja muudes töödes kätt proovida,” ütleb Loodus.

Huvitav on, et maapiirkonnas paiknevad kutsekoolid tõmbavad ka linnalapsi. Vana-Vigalasse sõidetakse Tallinnast ja Harjumaalt (kõige enam õpilasi), aga tullakse ka Pärnust, Tartus ja Põlvast. Vana-Võidus õpitakse isegi Narvast ja saartelt, Võrust ja Valgast rääkimata. Eks magnet olegi õppetoetused, sõidusoodustused ning tänapäevased elamis- ja õppimistingimused.