Väikelaevaehituse eriala suunad ja arengud

Kuressaare ametikool on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus saab õppida väikelaevaehitust. Just Saaremaale on koondunud ka suurem osa meie edukaid laevaettevõtteid, kus õpilastel on võimalus nii praktiseerida kui ka tööd leida. Nii on kooli praktikabaasideks peamiselt rahvusvahelisele turule alumiiniumlaevu tootev Saaremaa suurim laevatehas Baltic Workboats, plastiklaevade lipulaev AS Luksusjaht, alumiiniumist aluseid valmistav OÜ Alunaut, AS Saare Paat ja OÜ Vätta Puit.

Väikelaevaehitaja erialale on igal aastal olnud konkurss, seda probleemi pole, et grupid ei täitu, kinnitab Kuressaare ametikooli ehituse ja materjalitöötluse juhtõpetaja Andres Meisterson. Küll aga tulevad noored tema sõnul väikelaevaehitust sageli õppima romantilise ettekujutuse ajel, teadmata, mida paadiehitus endast kujutab. Mõne jaoks on see pettumus, teise jaoks saab sellest elukutse. Kuna väikelaevaehitus on põhikoolijärgne eriala, põhikoolilõpetajaid jääb aga Saare maakonnas, nagu igal pool Eestis, vähemaks, on sisseastujate seas üha enam keskharidusega ning isegi kõrgharidusega õppijaid. Lisaks on kool ettevõtjatega koostöös läbi viinud õpipoisiõpet – mõni aasta tagasi läbisid väikelaevaehitaja koolituse näiteks ettevõtte Alunaut töötajad, ning seda suunda on plaanis tulevikus jätkata.

Koolis õpitakse selgeks paadiehituse põhitõed

Väikelaevaehitajate töökojad asuvad Kuressaare kesklinnast veidi eemal, ametikooli Upa õppehoones, kus õpivad ka tulevased autotehnikud, ehitajad, tislerid. Kolmanda kursuse tunnis puhastavad õpilased parajasti vanast värvist üht Saaremaal levinud Kasse tüüpi plastikpaati, mis tuleb ära parandada ja korda teha. Selliseid paate on õpilased restaureerinud õppetöö käigus ka oma lõputöödeks.

Puit- ja plastpaadi ehituse kutseõpetaja Kaido Trei kiidab, et kevadel lõpetav kursus on üle mitme aasta selline, mis on koos püsinud ja kust välja on langenud üksikud. Kursusel on 17 õpilast, neist pooled Saare- ja Muhumaalt, teine pool Tallinnast, Pärnust, Audrust, Märjamaalt, Haap­salust ja mujalt mandrilt.

Kutseõpetaja Kaido Trei õpetab puit- ja plastpaadi ehitust. Tänavu lõpetaval kursusel on ka üks tüdruk, Orissaarest pärit Carolin Mölder.

„Juba esimese kursuse sügisel on näha, et mõnel mehel tuleb asi välja, teisel mitte. Eks noorele inimesele meeldiks ju kõike arvutis teha, aga arvutis kruvisid keerata ja saagida ei saa,” räägib õpetaja Kaido Trei. Palju sõltub sellest, mida keegi kodus isa või vanaisa kõrval on teinud, kas ta on elanud linnas või maal, mida koolis tööõpetuse tundides õppinud. Mõni õpilane on õpetaja sõnul avanenud alles pärast praktikal käimist ja temast on tubli tegija saanud.

Laual seisavad reas esimesel kursusel tehtud puupaatide mudelid. Teises ruumis on pooleliolev klassikaline klinkerplangutusega puitpaat, mille peal õpilased saavad tööoskusi harjutada. „See on meie enda väljamõeldud mall, mille tegemine on õpilastele jõukohane ning annab võimaluse kõik paadiehituse põhitõed läbi käia,” selgitab Kaido Trei. Ühe sellise paadi valmistamine õpilastega võtab tema sõnul aega kaks ja pool kuud, seda tegid kolm kursust. See paat on juba neljas selline. Samamoodi harjutavad õpilased plastpaatide tegemist. Võimaluse korral müüakse valminud alused huvilistele ning tehakse õppetöö käigus ka tellimustöid, et paremini siduda õppe-eesmärke ja töömaailma.

Puitu asendavad plast ja metall

„Viimastel aastatel oleme läinud puidust väikelaevalt üle plasti ja metalli peale,” selgitab eriala juhtõpetaja Andres Meisterson. „Puit hakkab jääma rohkem niši- ja hobimaterjaliks. Kuna suuremad laevaettevõtted kasutavad peamiselt plasti, komposiiti ja metalli, peab ka kool edasi arenema ning õpilastele nende materjalidega töötamiseks oskusi andma, samuti õpetajate oskusi ja õppebaasi arendama.”

Õppimist alustavadki õpilased materjaliõpetusest, kusjuures töökojad on materjalipõhised: puit, plastik, metall. Kõigepealt õpitakse selgeks iga materjali töötlemise põhitõed ja tööriistad, edasi juba nende materjalidega väikelaevade koostamine ja ehitamine. Õppekavas on erialane füüsika, matemaatika, keemia, joonestamine. Valikainena saab õppida raaljoonestamist, üks olulisemaid valikmooduleid on väikelaevajuhi väljaõpe, et õpilane saaks kogemuse, mida tähendab enda ehitatud paadiga merel olla.

„Õppekava on kohati ülepaisutatud, mistõttu tuleb valikuid teha,” räägib Andres Meisterson, kelle sõnul peab ka praktiline töö ettevõttes toetama koolis õpitut. „Ilmselt me väga valesti ei toimeta, sest kui vaadata kutseeksami tulemusi, on väikelaevaehitus üks kõrgema lõpetajate protsendiga erialasid. Viie aasta jooksul on ainult üks poiss eksamil läbi kukkunud.”

Uus suund on spetsialiseerumine

Praegu õppekavad muutuvad. Uuendatakse kutsestandardeid ja sellest lähtuvalt ka õppekavu, mis muutuvad sisendipõhisest väljundipõhiseks, lühemaks ja konkreetsemaks.

Juhtõpetaja Andres Meisterson peab väga oluliseks koostööd tööandjatega. Fotod: Tiina Vapper

Andres Meisterson selgitab, et uus suund väikelaevaehituse erialal on spetsialiseerumine, mis tähendab, et iga töö jaoks koolitatakse välja eraldi spetsialist. „Kui praegu õpib väikelaevaehitaja vana õppekava järgi kõike, siis osaõpe tähendab, et kere koostajaid, elektrikuid, sisustuse ehitajaid, viimistlejaid hakatakse õpetama süvitsi eraldi kutsetena. Osaõpe tähendabki seda, et õpilane õpib konkreetset asja ja õppeaeg on lühem – aastases õppekavas on üldjuhul koos kaks osakutset, kumbki kestab umbes pool aastat. Põhjus on see, et tehastes, kus on liinitöö, teeks iga töölõiku asjatundja. Õppekavad on valmis, kas rühmad täituvad ja kuidas need käivituvad, seda näitab elu.”

Kuressaare ametikooli väikelaevaehituse eriala õpetajad on korduvalt käinud teistes riikides õppimas ja kogemusi saamas. „Hollandis külastasime kolledžit, kus see eriala tuleb 5.–6. klassis valikõpingutena sisse ja läheb ühe katuse all kuni kõrghariduseni välja,” räägib Andres Meisterson. „Just Hollandis nähtu ja kogetu pani ka meid koos tööandjatega oma kutsestandardit muutma ning osaõppe ja spetsialiseerumise suunas liikuma. Tuleb endale teadvustada, et õpetame spetsialisti tööandja jaoks, ning selleks ka jõulisi samme astuda. Me ei saa teha hobihariduse kursusi, sinna ei ole õige riigi raha panustada.”

Erialateadmised koonduvad kompetentsikeskusesse

Kõige suurem ja olulisem arendusprojekt väikelaevaehituse valdkonnas on 2014. aasta mais avatud Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskus. Keskus sündis Kuressaare ametikooli, TTÜ Kuressaare kolledži ja ettevõtjate koostöös ning selle eesmärk on koondada väikelaevaehituse insenertehnilised teadmised ja erialane kompetentsus. Kuressaare ametikooli Upa õppekompleksis asub kompetentsikeskuse tehnoloogialabor, mille ülesanne on katsekehade ja väikelaevamudelite valmistamine ja katsetamine katsebasseinis, tehnoloogiate ja töövõtete praktiseerimine. Ruumid ja sisseseaded on enam-vähem valmis, järgmine samm on asi käima lükata.

„Väikelaevaehitus on kallis eriala, kulumaterjali hulk on päris suur, kui tahad, et õpilased asja omandaksid,” räägib Andres Meisterson. „Samas ei ole riigi rahastus praegu kaugeltki piisav, et ajaga kaasas käia ja suuri seadmeid uuendada. Saksamaal kuulsime sealsetelt kolleegidelt, et kui neil muudeti kutsestandardit ja kirjutati õppekavasse tööandjate nõudmisel üks töötlemispink sisse, vahetas riik oma kulu ja kirjadega koolides vanad pingid välja. Meie peame ise vaatama, kuidas hakkama saame. Aga täna me enam selle taha pugeda ei saa, et meil mõnd seadet pole. Ametikoolide sisseseade võiks olla ettevõtjatega samal tasemel, kui mitte samm ees.”

Tööandjad ootavad tugevaid töötajaid

Teine probleem on kutsehariduses ammune. „Tööandjad ootavad, et valmistaksime neile ette tugevaid töötajaid, kuid kutsekoolid tegelevad kahetsusväärselt kõige nõrgema õpilaskonnaga, kelle puudujäägid hakkavad peale juba põhikoolis,” leiab Andres Meisterson, kes veab Kuressaare ametikoolis väikelaevaehitusele lisaks ka ehituse ning tisleri ja puitmaterjali töötluse õpperühma. Ta toob näite, et tisleri eriala pole õpilaste puudusel kaks aastat avada saanud. Samas on tislerioskustega töötajaid vaja nii väikelaevaehituses kui ka teistes valdkondades. Saaremaal on palkmaja tootjaid, kes oleksid kohe valmis töötajaid tööle võtma, aga neid töölisi praegu pole. Nii oleme varsti olukorras, et pole kellegagi toota.

„Meie haridussüsteemi kõige suurem möödalaskmine on, et kehtiva pearahasüsteemi järgi võetakse kõik soovijad põhikoolist gümnaasiumisse,” tõdeb Andres Meisterson. „Nii kaua, kui gümnaasiumi ja kutsekooli minejate suhe jääb samaks, ei muutu midagi. Praegu on tööandja jaoks oluliselt atraktiivsem see tööline, kes liigub rakenduskõrgharidusse kutsehariduse kaudu. Selle väite tõestus on tehnikakõrgkool, kus viimastel aastatel on ehituserialade lõpetanute seas kutsekoolist tulnute protsent suurem kui gümnaasiumist tulnute oma.”

Ka Kuressaare ametikooli väikelaevaehituse erialalt on igal aastal läinud üks-kaks tugevamat lõpetajat Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledžisse meretehnika ja väikelaevaehituse eriala edasi õppima.

—

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas olete rahul Kuressaare ametikooli õpilaste oskustega?

Raivo Lepik

laevatehase Baltic Workboats tootmismeister

Mis ma oskan noortest meestest arvata! Ega 16–17-aastane veel päris täpselt tea, mida ta elus teha tahab. On olnud väga tublisid poisse, kes on meile ka tööle jäänud, samuti neid, kes on ära läinud. Märtsis tulevad esimesed praktikandid, kes on õppinud uue õppekava järgi just metall-laevade koostamist ja valmistamist. Nendest poistest loodan rohkem kui eelnevatest. See, et ametikool on läinud spetsialiseerumise teed, on väga õige, üldine ametinimetus laevaehitaja ei määratle midagi. Meie vajame praegu kõige rohkem elektriku oskustega noori.

Andres Toom

AS Luksusjaht tegevjuht

Võtame ametikooli poisse praktikale kogu aeg ja hea meelega. Ka praegu on eelkokkulepped tehtud, mõned noored on tulemas. Nad lähevad jahtide ja kaatrite komplekteerimise juurde tugevamatele töömeestele abiks või plastikuosakonda lihtsamaid abitöid tegema. Praktikantidega oleme üldiselt rahul. On väga tähtis, et noor inimene oleks distsiplineeritud ja viisakas, tunneks kella. Viimastel aastatel on poisid tublimaks ja tõsisemaks läinud, olen koolile ka tänukirju saatnud.

Mark Muru

OÜ Alunaut juht

Ametikoolis väikelaevaehituse eriala lõpetanud noorel on head eeldused tubliks töötajaks saada. Võrreldes mõne gümnaasiumist tulnuga, kes ei tunne ei tööriistu ega -võtteid, on neil oskused olemas. Kes tahab, see tööd leiab. Kuulun ka kooli eksamikomisjoni ja näen, et suurem osa lõpetajaid ei jää oma erialale. Rohkem on saanud laevaehitajaid neist, kes on seda ala juba mingi elukogemusega õppima tulnud. Olen ka õppekava juures kaasa rääkinud. Kui tahame tööandjatena koolilt häid töötajaid saada, tuleb öelda, milliseid oskusi neilt ootame.