Aardekirst rahvuskultuuri austajale
See raamat jäi mulle esmalt silma aasta eest, värskelt raamatupoodi jõudnuna. Ning pakkus äratundmisrõõmu mullusügisesel rändnäituste auhindamisel Narvas, kus osales ka teatri- ja muusikamuuseumi ekspositsioon Pulstist ja rahvapillidest. Kui teos hiljutisel muuseumiauhindade jagamisel parima teadustrükise preemia pälvis, oli selge, et nüüd on aeg sellest lähemalt kirjutada.
August Pulst (1889–1977) on nimena eesti muusikaajaloos tõenäoliselt tuttav enamikule muusikahuvilistele. Aga kui ka pole, tasub see raamat kätte võtta, sest Pulst on küll selle teose peategelane, kuid kaugeltki mitte ainus, kellest juttu tuleb.
Tema on see, tänu kelle meenutustele on meil võimalik heita pilk sajanditagusesse Eestisse, tutvuda pillide ja inimeste ning omaaegse eluoluga.
Teose neljast osast puudutavad Pulsti kaks (esimene ja viimane). Ülejäänud kaks mahukat peatükki tutvustavad tema mälestuste põhjal värvikalt tolleaegsete muuseumi peoõhtute ja ringreiside korraldamist tänapäeva inimeselegi tuttavates paikades ning lühiportreede kaudu neljakümmet tolleaegset rahvamuusikut Torupilli Jussist Kilu Mari ja Oti Juulini.
On see nüüd Pulsti kirjeldus- või koostaja Krista Sildoja toimetamisoskus, aga teose tekst on ühtaegu nostalgiliselt vanamoeline, aga mitte liigkauge või raske. Raamatu sümpaatne stiil on kaasahaarav, võimaldab rõõmustada koos asjaosalistega kordaminekute pärast ning nördida intriigide ja erimeelsuste, äparduste ja sekelduste pärast, mis tänapäevast palju ei erinegi.
Tegu on põhjaliku ja nutikalt läbimõeldud raamatuga, mis ühelt poolt on nii visuaalselt kui ka sisult soliidne, teisalt aga huvitav lugeda mitte ainult asjatundjale, vaid igale kodumaa ajaloo huvilisele. See ühendab osavalt vana ja uue nii kaudses kui ka otsesemas mõttes: sisaldades lisaks tavapärastele teadusteost iseloomustavatele joonealustele ja registritele ka tänapäeva interaktiivseid materjale, nagu QR-koodid ning tekstis viidatud helinäidetega CD-plaat nostalgiliselt ragisevate salvestustega. Olles nõnda kindlasti mugav ja põnev abi muusika(ajaloo) tunnis referaatide või ettekannete koostamisel.
Et tundub liig lobe kiidulaul? Aga ongi just nii väärt värk ja tubli töö. Kui aga kellelgi kohe on tarvis kätte võtmiseks rahulolematust, siis võib välja tuua kahtluse, kas Torupilli Jussi konkurentsihirm just vajas nii korduvat äramärkimist, mis muidugi kogu kontekstis on pisiasi.
Teatri- ja muusikamuuseum, kelle juubeli puhul see raamat mullu ilmus, võiks oma rajajale August Pulstile ka praegu üsna meele järgi olla: neil päevil toimuvad muuseumi eestvedamisel tänase Heino Elleri sünniaastapäeva puhul noorte pillimängupäevad „Kodumaine viis”. Algaval nädalal, 10.–13. märtsini aga peetakse muuseumis teatrikuu puhul haridusnädalat, kus saab programmide abil teadmisi teatrite, näitlejate ja teatriajaloo kohta. Muu hulgas on teatrimuuseumis avatud tore kostüüminurk, kus saab end riietada sajanditaguseks lavatäheks, ning muusikast inspireeritud nüüdisaegne lastenurk, põnevatest ajaloolistest pillidest rääkimata.
Ka oli see muuseum üks neist, kes hoidis oma uksed külastajatele lahti vabariigi aastapäeval, pakkudes perekondlikku kvaliteetaega ja põnevat retke muusikaajalukku ning võimalust kuulata veel ja veel „vabariigi aastapäeva laulu” nagu nelja-aastane muuseumikülastaja nimetas tol päeval korduvalt kõlavat Eesti hümni.