Aasta parim keeletegu: eesti keele A2-taseme saab omandada 10 000 klikiga

Möödunud reedel, emakeelepäeva lävepakul, kuulutati Põltsamaa ühisgümnaasiumis välja tänavune keeletegu. 2014. aasta parimaks keelega seotud projektiks valis nii žürii kui ka rahvas üksmeelselt teo nimega „Keeleklikk”. Emakeelepäeva hommikul istusime ühe võiduka keeleteolisega maha ja uurisime, mis selle nime taga peitub.

Palju õnne, Leelo Kingisepp, kas auhind tuli teile üllatusena?

Jah, ikka. Meil oli ju väga väärikaid konkurente: suured sõnaraamatud, rootsikeelne eesti grammatika, piiblitõlge. Ja rahvaauhinna saime üsna napilt. Me väga täname neid, kes meie poolt hääletasid.

Mis on „Keeleklikk”?

„Keeleklikk” (www.keeleklikk.ee) on iseõppijale mõeldud veebipõhine keskkond, kus keelt saab õppida nullist alustades ja tasuta. Ka „Keeleklikk” ise on nullist programmeeritud mootor, millel pole maailmas ühtki analoogi. „Keelekliki” abil saab õppida eesti keelt kas vene või inglise keele baasil.

Kuidas see käib ehk mida keele­õppija veebilehelt leiab?

„Keeleklikis” on keeleõpe jaotatud peatükkidesse ja alapeatükkidesse. Seal on grammatikat õpetavaid videoid, multifilme, 1200 harjutust. Iga õppija saab õppida vastavalt oma tempole ja soovile. Iga peatüki lõpus on test ja kursuse lõpus eksam, mille positiivselt sooritanu saab endale välja printida diplomi. Meil on ka õpetaja ehk iga alapeatüki lõpus on harjutus, mis tuleb e-kirjaga ära saata, ja sellele vastab päris inimene, õpetaja Kristi Tamm.

Kes on „Keelekliki” sihtgrupp?

Meie esmane idee oli aidata vene töötuid, tõsta nende kvalifikatsiooni. Et nad saaksid õppida keelt võimalikult lihtsalt. Nii et inimene tänavalt on meie seltskond. „Keeleklikk” ei ole akadeemiline õppematerjal, me ei rõhu grammatilistele terminitele, vaid praktilisele õppele.

Kas esmane sihtgrupp võttis keskkonna omaks?

Jaa, võttis küll. Põnev, eeldasime, et veebis tahab õppida pigem noorem seltskond, aga 2013. aasta sügisel tehtud küsitluse põhjal vanuselist jaotumist vaadates on keskmine venekeelne kasutaja 40–70-aastane. Töötuid on kasutajate seas 24%.

Kust kandist nad pärit on?

Õppijaid on kõikjalt üle maailma. Ingliskeelne õpe on populaarne näiteks Jaapanis. Aga ka venekeelsed õppijad ei ole ainult Eestist, nende seas on inimesi Ukrainast, palju estofiile Venemaalt, Moskvast. Mõned vene emakeelega inimesed õpivad ka näiteks hoopis ingliskeelse mootori kaudu, et õppida korraga nii inglise kui ka eesti keelt – see on nagu topeltväljakutse.

Kas rohkem kasutajaid on vene- või ingliskeelsel keskkonnal?

Praegu on venekeelsel – 20 000. Ingliskeelsel on 7000 kasutajat, aga see on tõusev trend, iga kuu tuleb kasutajaid juurde. Me arvasime alguses, et hea, kui saame kokku 700 kasutajat, aga esimese paari päevaga tuli üle 2000. Leidsime ikka üle ootuste suure kõlapinna. Ei osanud ka kõige julgemates unistustes selliseid arve oodata. Võrdluseks: head õpikut müüakse aastas tuhatkond.

Kui paljud alustanutest veebikursuse ka lõpetavad?

Selle kohta meil praegu andmed kahjuks puuduvad. Aga üldiselt käib lehel pidev liiklus, iga päev õpib 700–800 inimest, õpetaja saab päevas keskmiselt 10–15 kirja ning algusest peale on saanud kokku 12 500 kirja. Kusjuures õppimine käib kuidagi lainetena – suvel õpitakse vähem, aasta alguses antakse endale uusaastalubadusi, siis kasutajate arv kerkib.

Kas teate ka, kui paljud „Keelekliki” kasutajad jõuavad riikliku keele­eksami tegemiseni?

2013. aastal tehtud küsitlusel põhjal läks A2-tasemel eksamile 26%.

Kui kaua „Keelekliki” kursus kestab?

On mõeldud, et kursus vastab 240-tunnisele tavakoolitusele.

Millal ja kuidas „Keeleklikk” alguse sai?

Töötutele mõeldud veebipõhise keeleõppekeskkonna loomise idee tekkis Asko Uril, keda toetas ministeeriumis Maie Soll. Askoga koos kirjutasime projekti. Venekeelse keskkonna esimesed peatükid avasime 2012. aastal emakeelepäeval ehk täpselt kolm aastat tagasi. 2013. aastal avasime ingliskeelse keskkonna esimesed peatükid. Kogu projekt sai valmis 2014. aastal.

Nii et nüüd on valmis?

Nüüd on valmis.

Mis edasi saab? Kas ei ole plaanis avada veel mõne muu keele põhist õpet?

Praegu ei ole. Pigem on meil arutlusel see, et kodakondsust saab taotleda praegu B1-tasemega. Kuna „Keeleklikk” annab A2-taseme, siis oleme arutanud ministeeriumiga, et peaks pakkuma järgmise taseme õpet. Vajadus selleks on. Marju Ilvesega anname tänavu sügisel välja vihikud, millega saab arendada kõnelemisoskust – see on pool, mis veebiõppes koolitundidega võrreldes muidu natuke nõrgaks jääb. Kolmas tahk, mida tuleks arendada ja mida me 2010. aastal ette ei näinud, on tehniline – et programm töötaks ka nutitelefonides ja tahvelarvutites. Praegu töötab ainult tavaarvutis.

Miks selline nimi – „Keeleklikk”?

Keelekliki kursuse läbimiseks peab inimene tegema umbes 10 000 klikki ehk hiireklõpsu.

Kes seisavad „Keelekliki” taga peale teie?

„Keelekliki” taga on suur meeskond pühendunud inimesi Hydraco OÜ-st. Meie Marju Ilvesega oleme keelesisu loojad, aga et arvutis oleks võimalik keelt õppida, panustasid paljud: projektijuhid Asko Uri, Liis Uiboupin, Kai Timmusk, loovjuht Taaniel Raudsepp, Urve Eslas, kes aitas videote stsenaariume kirjutada, ja Inga Salurand, kes neis näitles. „Keelekliki” mootori looja on Tarvo Tiivits, tohutu töö tegi ära programmeerija Pille Kaas. „Keelekliki” kujunduse autor on Maris Lindoja, multifilmide tegelased ja pildimaterjali joonistas Triin Kuusler, tegelastele andsid hääle Ugala teatri näitlejad. Kaasa löönud inimeste loetelu on väga pikk, neid on üle viiekümne. Toimivat keskkonda ei oleks ilma Euroopa sotsiaalfondi ning haridus- ja teadusministeeriumi rahatoeta.

Nii et „Keeleklikk” ei ole kindlasti kahe inimese projekt, kuigi ka sisu tegime suure hasardiga – mitte siis, kui limiit täis, vaid seni, kuni ideed otsa said – see on veebiõppe võlu, mida paberõpiku puhul kunagi teha ei saaks, enne ütleb kirjastaja, et rohkem ei mahu.

Te olete ise eesti filoloogi haridusega ja kirjutanud varem ka paber­õpikuid ning olnud autor või toimetaja hulga õppematerjalide juures.

Jah, ma ei ole neid kokku lugenud, aga 2008. aastal valmis Mare Kitsnikuga üks iseõppijale mõeldud õpik, mille pealt oli julge tunne hakata „Keeleklikki” looma. Temaga koos kirjutasime ka populaarsed õpikud „Avatud uksed” ja „Naljaga pooleks”. Minu kõige esimene raamat oli aga 1998. aastal üks 12-leheküljeline vihik. Olen olnud ka soome ja inglise keele õpetaja, aga mu kirg on õppematerjalid, eriti mängulise õppe omad. Ma ei ole nõus, et eesti keel on keeruline – eesti keel on lihtne, kui õpetada seda jõukohaselt. Eesti keele õpik ei pea olema kehvem kui teiste keelte oma.

Miks on veebiõpe paberõpikust parem?

Kas just parem, sest ega arvuti keeletundi ju päriselt asenda, suulist kõnet näiteks ei arenda, aga veebiõpe on tohutult palju paindlikum. Sa võid õppida siis, kui tahad, nii palju, kui tahad, arvuti annab kohest tagasisidet, keegi teine ei saa su eksimustest teada.

Millist tagasisidet olete saanud?

Õppijad kiidavad „Keelekliki” kasutusmugavust, paindlikkust ja lihtsust. Ja on sageli üllatunud, et õpetaja vastab – uskumatu, et ongi päris õpetaja!!! Selline vene inimeste emotsionaalsus, kolm hüüumärki lõpus. Teame ka, et paljud õpetajad kasutavad oma keelekursustel „Keeleklikki” toetava materjalina.

Ja lõpetuseks, kuna keeletegu on ikka seotud emakeelepäevaga: miks on emakeelepäeva tarvis ja kuidas seda tähistate?

Väikese rahvuse esindajatele on keel äärmiselt oluline. Keel on püha. Me identifitseerime ennast keele kaudu. Eriti eesti keele kui võõrkeele õpetajale on keel ikka palju rohkem kui keelereeglid. Näiteks eile Põltsamaal oli tore näha, kuidas – ja millise lustiga – eesti keeles räpitakse. Niikaua kui eesti keeles tehakse põnevaid asju, on muudel rahvastel põhjust ka seda õppida. Mis puudutab minu isiklikke traditsioone, siis meie perel on kombeks käia sel päeval looduses. Ja veel on meie peres käibel ütlus, et kui suudled emakeelepäeval eesti filoloogi, siis tuleb kogu aasta õnnelik.

—

Mis on keeletegu?

Keeleteokonkursiga tunnustatakse kord aastas, emakeelepäeval, tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2014. aasta tiitlile kandideeris 18 keeletegu.

• Eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk”.
• Rootsikeelne eesti keele grammatika „Estniska från grunden” (877 häält).
• Uus piiblitõlge tänapäevases eesti keeles (716 häält).
• Välismaal elavate eesti laste e-põhikooli „Üleilmakool” loomine (285 häält).
• Eesti keele – eesti viipekeele sõnastik (260 häält).
• Pilteepose „Kalevipoeg – Kalõvipoig” I osa väljaandmine (254 häält).
• Üleriigiline gümnaasiumiõpilaste kõnevõistlus „Kuldsuud Põltsamaal” 15! (223 häält).
• Eesti-võru sõnaraamat (220 häält).
• Vikerraadio e-etteütlus (184 häält).
• Raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid” (171 häält).
• Haridussõnastiku 4000 termini soome vastete koostamine.
• Rannu lugemik. Murdetekstid. Koostamine ja väljaandmine.
• Vene koolide eesti keele õppekomplekt III klassile „Minu eesti keel” (õpik kahes osas, töövihik töölehtedega, 3 CD-d).
• Õpiobjekt „Eesti rahvakultuurist kümnes keeles”.
• Eesti keele ja eesti viipekeele lisamine vabakasutuses olevasse rahvusvahelisse online-sõnaraamatusse „Spreadthesign”.
• Kuku raadio saade „Kirillitsas Eesti” ja selle juhtimine.
• Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti keele sihtasutus 2014.
• 2014. aasta sõnavõistlus.

Et peaauhinna (taasiseseisvunud Eesti haridusministritest žürii) ja rahvaauhinna (avalik veebihääletus) pälvis üks ja sama tegu, juhtus üheksa aasta jooksul kolmandat korda. Rahvahääletusel osales tänavu rekordarv hääletajaid – 3931. Keeleklikk sai 898 häält. Üks hääletaja võis hääletada mitme keeleteo poolt. Ministrid tõstsid kandidaatide seast esile ka Võru instituudi korraldusel valminud „Eesti-võru sõnaraamatut”.

Keeleteokonkursi pidulikku auhinnatseremooniat, mis toimus 13. märtsil Põltsamaa ühisgümnaasiumis, saab vaadata veebiaadressilt www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu”.