Akadeemia uuendab uurija-professori institutsiooni

27. märts 2015 Tarmo Soomere Eesti teaduste akadeemia president - 4 kommentaari

17. märtsil otsustas Eesti teaduste akadeemia juhatus arendada välja võimalused rakendada uurijaid-professoreid Eesti riigi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Tippteadus seotakse järjest rohkem Eesti vajadustega.

Uurijate-professorite ametikohad loodi 2002. aastal, et oma erialal rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased saaksid mõneks ajaks täielikult kontsentreeruda teadustööle ja noorteadlaste juhendamisele. Seni on uurijaid-professoreid valitud isikupõhiselt väga heade teadlaste seast. Akadeemia hindas kandidaatide kvalifikatsiooni ning uurimisprogrammi, kuid ei sekkunud uuringute teema valikusse. Selline lähtekoht on võimaldanud kaheteistkümnel väljapaistval teadlasel (igaühel kolme aasta jooksul praeguseks) intensiivselt ja viljakalt tema enda valitud probleemistiku kallal töötada. Mitmeid nõnda valminud tööde tsükleid on hinnatud riikliku teaduspreemia vääriliseks.

On igati loogiline rakendada nõnda häid tulemusi andnud praktika vähemalt osaliselt sellistele teemadele ja ülesannetele, mis kasvavad välja riigi vajadustest ning vajavad tippteadlaste kaasamist. Esimese sammuna selles suunas otsustas akadeemia juhatus teha ettepaneku muuta osa uurijate-professorite ametikohtadest teemapõhiseks. Teema või ülesandering formuleeritakse akadeemia ja finantseeriva ministeeriumi kokkuleppel.

Nõnda saaksime inspireerida meie tippteadlasi keskenduma sellistele ülesannetele, mis on kas teaduse üldise arengu või mõne valdkonna seisukohalt strateegilise tähtsusega, kuid mida on teistest allikatest keerukas rahastada. Sel moel oleks võimalik ka täita lünki meie teadusmaastikul või innustada teadlasi spetsialiseeruma perspektiivsetele, kuid praegu veel arengustaadiumis valdkondadele. Muidugi loodame, et praegu uurijaid-professoreid finantseeriv haridus- ja teadusministeerium tuleb selle ideega kaasa ning suurendab uurijate-professorite ametikohtade arvu.

Uuenduse märksa olulisem külg on luua võimalus kaasata tippteadlasi teadus- ja arendustegevuse riikliku strateegia „Teadmispõhine Eesti” 2014–2020 eesmärkide täitmisse. Et meil tekiks reaalne lootus jõuda rikkaimate riikide sekka, on tarvis kaasata tipptasemel teadus riigi ja ühiskonna eest seisvate ülesannete lahendamisse. Teisiti sõnastades: peame lühendama praegust pikka ahelat teadustulemuste saamise ja nende reaalse kasutamise ehk innovatsiooni vahel.

Nimelt sellele eesmärgile on suunatud hiljuti ministeeriumidele pandud kohustus korraldada oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning finantseerimist. Mitmed ministeeriumid on teinud siin olulisi edusamme, kuid on selge, et vajalik kompetentsus ei teki üleöö. Akadeemia näeb uurijate-professorite korpuse laiendamises eri ministeeriumide finantseeritud teemapõhiste uuringute suunas unikaalset võimalust kaasata Eesti riigile oluliste küsimuste lahendamisse parim akadeemiline kompetentsus.

Akadeemia pakub selle kaudu oma kogemust taoliste uuringute korraldamiseks ja nende jaoks parimate täitjate leidmiseks ja sisuliseks motiveerimiseks. Muidugi ootab ees suur töö, et koos eri ministeeriumidega selekteerida välja ülesanded, mille puhul on möödapääsmatu meie parimate teadlaste rakendamine, vahel tuleb ka veenda häid teadlasi asuma nende jaoks uute ülesannete kallale. Uurija-professori korpuse suurendamine loob konkreetse riigipoolse sisendi – vajaduspõhised tellimused – Eesti teadussüsteemi ning lähendab uurija-professuuri ühiskonna teenimisele.

Uurijaid-professoreid on seni valitud kolmeks aastaks. Teemapõhiste ametikohtade puhul lähtutakse töö eeldatavast mahust. Uurijaks-professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad, kes on pikka aega töötanud vanemteaduri või ülikooli professorina ning kelle juhendamisel on kaitstud doktoriväitekirju. Uurijaks-professoriks kandideerijalt nõutakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd.

Uute uurijate-professorite korraline valimine toimub sügisel. Akadeemia juhtkond alustab konsultatsioone ministeeriumidega edasise tegevuse kavandamiseks.

Senised uurijad-professorid

  • 2002. aastal valis Eesti teaduste akadeemia esmakordselt kolm uurijat-professorit (perioodiks 2003–2005): TÜ professor akadeemik Agu Laisk (teaduspreemia 1999), TTÜ professor akadeemik Raimund-Johannes Ubar (teaduspreemia 1999) ja TÜ vanemteadur Asko Uri.
  • 2005. aastal valitud uurijad-professorid (2006–2008): TÜ erakorraline professor akadeemik llmar Koppel (teaduspreemia 1997, elutööpreemia 2005), TTÜ juhtivteadur Malle Krunks (teaduspreemia 1998 ja 2009) ja EMÜ professor Ülo Niinemets (teaduspreemia 2000 ja 2006).
  • 2008. aastal valitud uurijad-professorid (2009–2011): TÜ professor Pärt Peterson (teaduspreemia 2009), keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Martti Raidal (teaduspreemia 2005) ja EMÜ vanemteadur Tiina Nõges (teaduspreemia 2007 ja 2015).
  • 2012. aastal valitud uurijad-professorid (2013–2015): TÜ professor Rein Ahas, TÜ vanemteadur Anu Realo (teaduspreemia 2010) ja TTÜ professor Tõnis Timmusk (teaduspreemia 2008).

4 kommentaari teemale “Akadeemia uuendab uurija-professori institutsiooni”

  1. inseneR ütleb:

    #17. märtsil otsustas Eesti teaduste akadeemia juhatus arendada välja võimalused rakendada uurijaid-professoreid Eesti riigi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Tippteadus seotakse järjest rohkem Eesti vajadustega.#

    Kui riigi teadusraha enam teadlase teadusteemaliseks hobitegevuse rahastamiseks ei piisa, sest hobitegevus on reeglina tulu asemel väga kulukas tegevus, siis hakkab mõte töötama ratsionaalselt ning tähele panu pöördub riigieelarve teadusraha osa suurendamiselt riigieelarve enda suurendamisele ekspordivõimelise tööstuse konkurentsivõime kasvatamise kaudu ja sellega üldise jõukuse kasvuga ka teadusraha suurendamisele.

  2. inseneR ütleb:

    #Akadeemia hindas kandidaatide kvalifikatsiooni ning uurimisprogrammi, kuid ei sekkunud uuringute teema valikusse.#

    Hindamiskriteeriumiteks olid seejuures formaalsed teadussisesed kriteeriumid. Piltlikult öelda, hindas jahimeeste klubi jahitegevust nii, et loeti iga jahimehe paugud kokku ega pööratud tähele panu sellele, kui palju keegi saakloomi sai, kasvõi ilma ühegi pauguta.

    #Selline lähtekoht on võimaldanud kaheteistkümnel väljapaistval teadlasel (igaühel kolme aasta jooksul praeguseks) intensiivselt ja viljakalt tema enda valitud probleemistiku kallal töötada. Mitmeid nõnda valminud tööde tsükleid on hinnatud riikliku teaduspreemia vääriliseks.#

    Kui ka riik hakkab jahimeeste tegevuse tulemusi hindama tehtud paukude arvu ja valjuse järgi, siis on riigis tõesti midagi väga viltu. Niisuguses riigis ei saa jätkuda raha niisuguste jahimeeste ülal pidamiseks.

  3. inseneR ütleb:

    #On igati loogiline rakendada nõnda häid tulemusi andnud praktika vähemalt osaliselt sellistele teemadele ja ülesannetele, mis kasvavad välja riigi vajadustest ning vajavad tippteadlaste kaasamist.#

    Ei ole midagi loomulikumat, kui see, et meistrimehele öeldakse oma soov selgelt välja ja meistrimees teebki selle soovi teoks oma meistrimehe oskuste tasemel.
    Mis saaks teadlase ühiskondliku mõju tõstmisele veel rohkem mõjuda, kui see, et omamaise tehase tootearendajad annavad teadlasele akadeemilise ülesande, mille lahendamist jääb ekspordiks tootev tehas ootama, et peale lahendamist ei hakkaks teadlane omapäi leiutatud asja üritama mõnele tehasele pähe määrida või uut tehast looma ja turgu hõivama, vaid lahendust ootav tehas rakendaks leiutise kohe oma toote konkurentsivõime tõstmisesse?

  4. inseneR ütleb:

    #Esimese sammuna selles suunas otsustas akadeemia juhatus teha ettepaneku muuta osa uurijate-professorite ametikohtadest teemapõhiseks.#

    Ega selle ilmse sammuta teemapõhisuse poole poleks enam andnud oodata. Teadmistepõhise ühiskonna madalatehnoloogiline ja toodet praktiliselt enam mittearendav kohalik tööstus poleks varsti olnud suuteline mingeidki tootearendusel baseeruvaid teadusprobleeme pakkuma.

    #Teema või ülesandering formuleeritakse akadeemia ja finantseeriva ministeeriumi kokkuleppel.#

    Eelkõige on vaja tööstusettevõtete tootearenduse erialaseid probleeme üldistada ja seda võiks teha, mitte ametnikud ministeeriumites ja teadlased ise, vaid tööstuse erialaliidud, muidugi konsulteerides teadlastega.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!