Algas loodusprojekt „Tere, kevad!”
2. märtsil sai alguse juba 17. aastat toimuv loodushariduse ettevõtmine „Tere, kevad!”, mis kestab mai lõpuni. Projektis saavad osaleda kõik loodushuvilised kooli- ja lasteaialapsed koos õpetajate või vanematega. Märtsi alguseks oli kevade avastajaks registreerunud 6221 last.
Ettevõtmise üks peakorraldajaid Val Rajasaar julgustab huvilisi endast veel teada andma. Osalema on oodatud lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.–9. klassi õpilased koos õpetajatega.
„Tere, kevade” eesmärk on õpetada lapsi märkama looduses toimuvaid muutusi ning tundma looma- ja taimeliike, mida kohates osalejad info arvutisse sisestavad, andes teada, millises Eestimaa nurgas on kevad juba võimust võtmas.
Esimesed kevademärgid olid teisipäeval kevadeootuse veebilehel juba kirja pandud. Nii võis sealt leida 42 lumikellukese ja 13 karikseene märkamist, kolmel korral oli nähtud pungi sarapuul.
Rajasaar ütles, et projekti eesmärk on pakkuda tuge ka õpetajatele, ning kiitis väga koolitustel osalenud pedagoogide entusiasmi ja ideid. „Et õpetajatel oleks põhjust lastega regulaarselt õues käia. Leida endale vaatluseks kindlad kohad, mida käia pidevalt vaatamas,” põhjendas Rajasaar ettevõtmist, mis paradoksaalsel moel püüab suunata lapsi arvuti kaudu arvutist eemale, loodusesse. „Kui oma sõber sarapuu või näsiniin oma kooli juures on rühmal juba eelmisest kevadest saati teada, siis on ju tore teda vaatamas käia igal aastaajal. Sissekäidud radadel käimine eri aastaaegadel on tähtis. Pole vaja iga kord uude kohta minna,” ütleb Rajasaar.
Ta rõhutab, et tegu ei ole võistluse, vaid haridusprojektiga, kus ei ole võitjaid ega kaotajaid. Lisaks liikide tundmisele ja loodusarmastusele võiks see õpetada lastele ka distsipliini ja vastutust. „Fenoloogilised vaatlused on just nagu üle-eestiline teadusprojekt, kus iga vaatlusrühm vastutab oma andmete õigsuse eest. See annab õpetajaile võimaluse rääkida vastutusest, teadustööst. Eesmärk on õppida kevade jooksul tundma lihtsamaid ja igaühe õuel elutsevaid-kasvavaid linnu- ja taimeliike.
Neile, kes võistelda tahavad, on projektis fotokonkurss, kus igal nädalal valitakse parim pilt, mille seast loodusfotograafid lõpuks oma valiku teevad, räägib Rajasaar. Või viktoriin. Või luuleheitlus. Või joonistusvõistlus. Lisategevus annab võimaluse lõimida loodusvaatlusi muude õppeainetega, olgu see emakeel või kunstiõpetus.
Rajasaare sõnul on lapse varane loodusesse viimine ääretult tähtis, sest iga lapse sünnipärane loodushuvi raugeb vastasel juhul viienda klassi paiku. Siis, kui lapsed ei saa oma loodusteemalistele küsimustele vastuseid. „Praktiline looduse tundmine on vundament igasugusele edasisele keskkonnateadlikkusele, olgu tegu siis vee, prügimajanduse või muuga,” nendib Rajasaar.
Kevade avastamist saab jälgida ja kirja panna veebilehel http://tere.kevad.edu.ee.