E-etteütlusel osales üle 800 õpilase, neist 226 Tartust Jaan Poska gümnaasiumist

Emakeelepäeva eel, 13. märtsil, peaaegu samal ajal, kui Põltsamaal jagati keeleteo auhindu, korraldas Vikerraadio juba kaheksandat korda e-etteütluse kirjutamist, mis oli samuti tänavuste keeleteo kandidaatide seas.

Laura Teder Vikerraadiost ütles, et õpilaste kategooriasse laekus tänavu 804 e-etteütlust kokku ligikaudu sajast koolist. Neist kõige rohkem – 226 – tuli Tartu Jaan Poska gümnaasiumist. Sealt on pärit ka õpilaste kategooria üldvõitja, 11.b klassi õpilane Jorgen Juurik, kellele pakkus tublit konkurentsi tema paralleelklassiõde. Tederi sõnul ei ole varem ühestki koolist korraga nii palju osalejaid olnud.

Vikerraadiosse tänavu laekunud rekordilisest 4225 e-etteütlusest oli tänavu täiesti õigeid aga ainult viis. Laura Tederi sõnul ei ole see siiski konkurentsitult kehvim tulemus – 2011. aastal laekunud etteütluste seas ei olnud erakordselt mitte ainsatki päris õiget.

„Me kuulutame võitjaks iga kategooria kõige kiirema ja kõige õigema töö. Sel aastal oli viis 100% õiget, aga need ei olnud kõikides kategooriates, vaid neli neist olid täiskasvanute, üks filoloogide kategoorias,” ütles Teder.

Parimad ja kiiremad kirjutajad olid tänavu kategooriate kaupa Hardi Haljas (täiskasvanu), Anu Petermann (filoloog), Dirk Müller (muu emakeelega) ning Anna-Liisa Kurve (eestlased välismaal).

—

KÜSIMUS JA VASTUS

E-etteütlust kirjutati Jaan Poska gümnaasiumis ka nii.

Kuidas kirjutati e-etteütlust Tartu Jaan Poska gümnaasiumis?

Triinu Palo

Jaan Poska gümnaasiumi ­emakeeleõpetaja

Emakeelenädal on üks traditsioonilistest õppeaasta ainenädalatest, mida meie koolis korraldavad õppetoolid. E-etteütluse kirjutamine Kristjan Jaak Petersoni 174. sünniaastapäeva eel oli Tartu Jaan Poska gümnaasiumi kooliperele emakeelenädala kulminatsioon, kuid üritusi jagus igale päevale. Nii külastasid sellel nädalal kooli kirjanik Mart Kivastik ja luuletaja Jaan Malin ning toimusid esimesed meistrivõistlused keelemängus „Scrabble”. Lisaks kõlas igal koolipäeval 2. ja 3. tunni alguses paari minuti pikkune raadiosaade „Poska keelesäuts”, milles tuletati kogu kooliperele meelde olulisimaid õigekirjareegleid.

Mõte kogu koolipere kirjakeeleoskus proovile panna sündis üsna juhuslikult. Enamasti kipub ju ikka olema nii, et õigekirjaolümpiaadil osalevad ühed ja samad õpilased ning kooli pääseb esindama vaid käputäis. Üritust, kuhu oleks kaasatud enamik õpilastest, ei ole meil emakeelenädalal seni olnud.

Järgmisest õppeaastast on kogu koolimaja kaetud WiFi-ühendusega, mille eesmärk on laiendada senist internetiühendust. Kvaliteetne juhtmevaba ligipääs internetti igast kooliruumist loob aluse uutele õpivõimalustele, sealhulgas BYOD (ingl Bring Your Own Device) metoodika elluviimisele. Uute väljakutsete valguses tundus ülekoolilise e-etteütluse mõte digigümnaasiumile igati paslik olevat.

Etteütluse eel oli korraldamist palju. Kas õpilased ikka võtavad oma tahvel- ja sülearvutid kaasa? Kas nutitelefoniga ikka saab e-etteütlust kirjutada? Millisele koormusele kooli WiFi-võrk vastu peab?

Kõik sujus ootamatult hästi. Enamik õpilastest oli kaasa võtnud arvuti ja kasutas oma mobiilset internetiühendust. Kaks klassitäit õpilasi sai kasutada kooli mobiilset arvutiklassi. Kel sülearvutit kaasas ei olnud, kirjutas nutitelefonis või tahvelarvutis. Kui e-etteütluse tekst kell 10.30 kooliraadiost kõlas, kirjutasid nii õpilased kui ka õpetajad. Järgmisel vahetunnil oli koridorides jututeemaks Mozartid ja Pärdid ning b-moll.

Poska gümnaasiumi füüsikaõpetaja Reemo Voltri sõnul oli e-etteütluse kirjutamine meeldejääv kogemus. Enim valmistas talle raskusi sõna „emakeelepäevaeelsel” õige kirjapilt ning otsekõne vormistamine. „Palju kasu on olnud tööst Eesti haridustöötajate liidu esimehena, sest selles ametis tuleb iga päev kirjutada mitmesuguseid tekste, ning Poska gümnaasiumis uurimistööde juhendamisest. Mõlemad sunnivad eesti keelele ja õigekirjale pidavalt mõtlema,” selgitas Voltri.

Töö saatis ära 226 poskalast, kirjutajaid oli enamgi. Et õpilaste kategoorias saavutas esikoha Jaan Poska gümnaasiumi 11. klassi õpilane Jorgen Juurik ning 2.–3. kohta jäi jagama 11. klassi õpilane Pille Markov, ei osanud me loomulikult ette arvata. Veatuima e-etteütluse kirjutaja õpetaja Mai Perilluse sõnul on noormees eesti keele kontrolltöid alati hästi teinud, eriti tundub talle sobivat komastamine. Ka e-etteütluses oli nii mõnigi võimalik komistuskoht, ent Jorgen ei libastunud. „Minu kui emakeeleõpetaja jaoks on Jorgenis ideaalse õpilase omadusi, sest ta ei pelga küsida, kui talle tundub, et pole teema tuumani jõudnud. Kui õpilane küsib, siis järelikult mõtleb ta kaasa ning vastused jäävad tõenäoliselt ka paremini meelde. Seda tõestab ka Jorgeni e-etteütluse tulemus. Püüdlemegi sinnapoole, et õpilased julgeksid ja oskaksid küsida,” ütleb Perillus.

Loodetavasti katab järgmise aasta emakeelepäeva ajal Poska gümnaasiumi kogu maja traadita interneti võrk, mis võimaldab ühenduse ligi 700 kasutajale.