Eduard Vilde 150
Sel kolmapäeval, 4. märtsil möödus kirjanik Eduard Vilde (1865–1933) sünnist 150 aastat. Kui vahel tundub, et klassikud on vajunud unustuse hõlma, tõestavad näitused, kuuldemängud ja ettekandepäevad, aga ka kirjaniku auks välja antud postmark ja meenemünt seekord küll teistpidist. Toome välja mõned kirjaniku juubeliaasta sündmused:
• Kultuuriministri ja Eesti kirjanike liidu esimehe väisatud vastuvõtul Kadriorus Vilde majamuuseumis kuulutati kolmapäeval välja Vinni valla Vilde-nimelise kirjandusauhinna laureaat, kelleks tänavu on Toomas Vint.
• Pühapäevani kestval juubelinädalal on muuseumis välja pandud muidu arhiivis peituvaid rariteetseid esemeid ning giidideks Andrus Kivirähk, Mart Juur, Tiit Pruuli ning klounid Piip ja Tuut.
• Eesti Pank andis kolmapäeval kirjaniku auks välja hõbedase meenemündi, Eesti Post margi ja ümbriku.
• Aprillis avab muuseum intrigeeriva näituse „Külmetav kirjanik”, mis keskendub kirjaniku tervisele ja tolleaegsele tervishoiule, ning 24. aprillil korraldab kirjanduskonverentsi, kus muu hulgas esitletakse värskeid Vilde-teemalisi uurimusi.
• Ühtlasi kogub muuseum inimeste mälestusi Vilde käsitlemisest kirjandustundides 1950.–1980. aastate koolis.
• Koostöös Eesti raamatukoguhoidjate ühinguga korraldab muuseum Eesti raamatukogudele konkursi „Tabamata ime”, mille eesmärk on innustada raamatukogusid tähistama kirjaniku juubelit leidliku, uuendusliku ja informatiivse Vilde-teemalise väljapanekuga, mis paneks inimesi omaaegset menukirjanikku uue pilguga üle lugema.
• Konkursil osaleb näiteks Eesti rahvusraamatukogu, kus avati nädala alguses näitus „Eduard Vilde 150. Esitrükid ja kogutud teosed”, mis annab hea ülevaate 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole raamatukujundusest ja illustratsioonidest. Väljapaneku kõige varasem eksponaat pärineb aastast 1885, mil ilmus 20-aastase Vilde esimene jutustus „Norra rannas”. Näitus jääb avatuks 30. juunini.
• Samal ajal on sarnane näitus avatud ka Tallinna keskraamatukogus, kus Vilde juubelile pühendatud raamatute väljapanek koosneb kirjaniku teoste vanematest väljaannetest, mis on ilmestatud huvitavate faktidega Eduard Vilde elust, loomingust, iseloomust ja ametitest. Temaatilised näitused on avatud ka keskraamatukogu harukogudes, Laagna raamatukogus näiteks „Eduard Vilde, eurooplane ja naisõiguslane”.
• Mahtra talurahvamuuseumis on aprillini avatud Vilde muuseumi näitus „Vildest naljaga pooleks. Eesti naljakirjandus Vildest Kivirähkini” ja Tallinnas Vilde teel Kaja kultuurikeskuses näitus „Kirjanik kohvriga”, mis on saanud muuseumiühingu auhinna.
• Homme, laupäeval, 7. märtsil saab Raadioteatrist kuulata kaht Vildega seotud kuuldemängu. Kell 9 algab Raadio 2-s Eduard Vilde „Uuel teel” (1953) (osades on Kaarel Karm, Aleksander Randviir, Jüri Järvet, Alfred Rebane, Aino Talvi, Eino Baskin, režissöör Kaarel Toom). Kell 19.05 tuleb Vikerraadios esmaettekandele kuuldemäng Heidi Sarapuu kultuuriloolisest fantaasialavastusest „Tervist, härra Vilde!” (osades Peeter Kaljumäe, Liina Olmaru, Väino Rast, Anni Jürine, Bert Raudsep, Toomas Tross, Rene Soom, Haide Männamäe, helirežissöör Külliki Valdma).
• Vilde juubelit tähistatakse näituste, ettelugemiste, etenduste ja teemapäevadega ka paljudes teistes raamatukogudes ja koolides üle Eesti. Näiteks peeti kolmapäeval teaduste akadeemia majas klubiõhtut, kus kõneldi Vildest kui diplomaadist, neljapäeval toimus keskraamatukogu Kännukuke harukogus vestlusõhtu Livia Viitoliga, monograafia „Eduard Vilde” autoriga. Jõgevamaal Sadalas on Vilde juubel aga seotud nutikalt emakeelepäevaga, mil esitusele tuleb mitu Vilde näidendit.
• Märkimisväärne on ka see, et kultuuriministeeriumi abiga on kõik Vilde teosed e-kujul tasuta loetavad mitme digiteenuse pakkuja juures.