Elu koos rohelistega
Erakond Eestimaa Rohelised kogus äsja riigikogu valimistel 0,9% häältest, mida on tervelt kolm korda rohkem kui möödunud kevadel Euroopa parlamendi valimistel. 3,8% häältest ja napp väljajäämine oli valus kaotus 2011. aastal, kui EER oli riigikogu eelmises koosseisus ja omas sellele vastavaid ressursse. Aga mida muud saigi valija arvata erakonnast, mis oma programmiliste seisukohtade elluviimise asemel pühendus isekeskis tülitsemisele?
Tollaste ettevaatamatute otsuste tõttu jäi kampaaniast võlg umbes valimiskautsjoni mahus. Seejärel kulus kogu energia võla vähendamisele – praeguseks on sellest järel vaid veerand. EER kadus pea täielikult avalikust ruumist, mistõttu eurovalimiste häältesaak oli kümmekond korda väiksem. Viimase aasta muljetavaldav tõus on erakonna üksmeelse juhtkonna töö ja liikmete aktiivsuse kasvu tulemus. EER on sisemisest kriisist väljunud ja tema maailmavaade on selginenud.
Erakonna nimi ei ole dogma. Mitte kõigi Euroopa rohelise maailmavaatega erakondade nimes ei ole sõna „roheline” – märksõnu on teisigi. Iseasi, kas nimemuutust on vaja: roheliste valijad ei ole nii rumalad, et Keskerakonna värvikamuflaaž neid eksitaks, ega tarvita ka nii palju alkoholi, et hakkaksid rohelisi mehikesi nägema.
Roheline maailmavaade on palju rohkem kui keskkonnakaitse. Mitte elada tulevaste põlvede arvelt, tähendab elada mõistuse ja südamega. Rohelises nägemuses on inimene teadlik ja aktiivne kogukonnaliige, mitte kruvike masinavärgis. Ühiskond koosneb eriilmelistest kogukondadest, kusjuures tänapäeval võib kogukond moodustuda mitte üksnes füüsilise naabruse, vaid ka ühise huvi alusel, nagu näiteks Eesti internetikogukond. Kogukondlik ühiskond tähendab erinevuste sallimist. Rohelise maailmavaate lahutamatu osa on mitmekesisus, kultuuride ja subkultuuride omavaheline läbikäimine. Mõõdutundetu ja võistlev tarbimine mitte ainult ei hävita planeedi piiratud ressursse, vaid otseselt ka inimlikku õnne. Tarbimise stimuleerimine ja tarbimispropaganda on seega kahekordne viga.
On see täitumatu unistus? Sama täitumatu kui liberaalide täiuslik vabaturg, konservatiivide muutumatud pereväärtused või vasakpoolsete majanduslik võrdsus. See, et teised poliitilised jõud ilmse vajaduse sunnil võtavad roheliste programmist üle keskkonnakaitse punkte, näitab, et terviklikku jätkusuutlikku maailmavaadet esindavat erakonda on vaja. Euroopa Liidus on rohelistel kindel koht ja valijaskond.
EER olemasolu ei takista riigikogulaste rohelise ühenduse moodustamist. Oli ju eelmises koosseisus roheliste toetusrühm, mille jätkumine oleks igati loogiline. Poliitika määritud kuvand kaob siis, kui eestimaalased hakkavad lisaks hääletamisele aktiivselt survegruppe looma ja ehitavad üles tõelise kodanikuühiskonna. Viimaste aastate sündmused näitavad, et see toimub just nüüd, meie kõigi silme all ja osavõtul.
SAMAL TEEMAL
• Kaarel Tarand, „Elu pärast rohelisi”, Õpetajate Leht 13.03