Erasmus Mundusega maailma avastama
Viimastel aastatel on üliõpilastel, õppejõududel ja ülikooli personalil varasemast oluliselt rohkem võimalusi käia õppereisidel väljaspool Euroopat ning õppida ja õpetada kolmandates riikides, seda eelkõige Erasmus Mundus projektide käigus.
Alates 2014. aastast saavad Tallinna tehnikaülikooli töötajad ja tudengid igal õppeaastal taotleda projektide vahendusel oma õppereiside või õpingute rahastamist partnerülikoolides. TTÜ osaleb kuues Erasmus Munduse partnerlusprojektis: EMBER, EURICA, AREAS+, BRAVE, HERITAGE ja INTERWEAVE (aastatel 2013–2017). Erasmus Mundus on mainekas koostöö- ja vahetusprogramm, mille eesmärk on edendada Euroopa Liidu kõrgharidust ning suurendada selle mõju maailmas. Ühtlasi püütakse avardada ja parandada üliõpilaste konkurentsivõimet tööturul, soodustada tudengite, õppejõudude, teadlaste ja spetsialistide õpirännet ning edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu, täiustada inimressursside arengut ja soodustada rahvaste dialoogi.
Kirevad muljed
Esimeses taotlusvoorus oli TTÜ-st üle 20 taotleja, nende seas tudengid, õppejõud ja haldustöötajad. Peaaegu pooled taotlenuist saidki stipendiumi. Oma mobiilsusprogrammi kogemusi kirjeldasid stipendiaadid, kasutades värvikaid väljendeid: frustreeriv, hämmastav, hariv, silmi avav, imeline, silmaringi avardav, vaimu värskendav, sõbralik, palav, kirev, rõõmus, rikastav, elamusrohke jne. Üldmulje partnerülikoolide akadeemilisest ja administratiivsest tasemest TTÜ-ga võrreldes oli riigiti erinev.
Sander Indoneesias
Jussi õppis ühe semestri Vietnamis Ho Chi Minh City tehnoloogiaülikoolis. Ta oli üks ainult viiest välistudengist ülikoolis, kus õpib ligemale 30 000 inimest. Seetõttu sai Jussi administratiivpersonali erilise tähelepanu osaliseks. Talle saadeti regulaarselt e-kirju ja tekstisõnumeid lihtsalt selleks, et küsida, kas kõik on hästi. Jussi enda küsimustele vastati paari tunni jooksul ja seda isegi nädalavahetustel.
Kadri-Liis õppis kuus kuud Malaisias Kuala Lumpuri ülikoolis. Akadeemiline tase oli seal TTÜ omast nõrgem, ent üldine administratiivne suutlikkus seevastu märgatavalt parem. Suure hulga kodutööde kõrvalt leidis Kadri-Liis aega ja võimalusi harida end ka teistel huvialadel.
TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak viibis mullu novembris Nepalis kuningas Tribhuvani järgi nime saanud Nepali Tribhuvani ülikoolis. „See ülikool oma umbes 500 000 tudengiga (trükiviga numbris ei ole) on üks maailma suuremaid. Suurusest ning kultuurilisest eripärast tingitult on sealne töökorraldus hoopis teine kui TTÜ-s. Magistrandid, keda õpetasin, üllatasid heas mõttes: kõik olid õigel ajal õiges kohas, osalesid aktiivselt ja asjalikult ning neis peegeldus tahe õppida. Head haridust Nepalis väärtustatakse, seda nähakse kui võimalust elus rohkemat saavutada,” koges professor Hazak.
Monika Tšiilis.
TTÜ karjääri- ja nõustamistalituse peaspetsialist Monika Sutrop käis projekti EURICA vahendusel Tšiili ülikoolis, mis asub riigi pealinnas Santiagos. Ta läks uurima sealset karjääri- ja nõustamisteenuste korraldust ning jagama meie kogemusi selles vallas. „Tšiili ülikool on meie omast kaks korda suurem. Suurim erinevus TTÜ-st on see, et sealses ülikoolis oli väga vähe keskseid teenuseid, näiteks polnud ühtseid nõustamis- ja karjääriteenuseid, iga teaduskond tegutses oma võimaluste kohaselt,” kirjeldas ta.
TTÜ magistranti Rasmust võõrustas kümne kuu vältel Malaya ülikool Kuala Lumpuris. Malaya ülikool keskendub suures osas teadustööle: „Maailma ülikoolide võrdluses on Malaya ülikool väga heal positsioonil (QS ranking’u järgi 150. kohal). Kohapeal see silma ei paista, pigem tundub, et TTÜ-s on tase parem. Loengutes osalemine on seal suures osas kohustuslik, kui osalemisprotsent langeb alla lubatu, tähendab see kohe läbikukkumist. On näha, et õpilased on motiveeritud ja õpivad rohkem kui meie omad. Loengus oli mul vahel probleeme arusaamisega, sest hiina-india-malaisia aktsent on omamoodi keeruline.”
Veel tähelepanekuid
Elu välisriigis on väljakutse. Ette tulnud raskuste ja takistuste kohta märkisid stipendiaadid järgmist:
Jussi: „Mõne tudengiga suheldes tuli ette väike keelebarjäär, sest nad hääldavad inglise keelt väga teistmoodi kui eurooplased ning mõnel on ka sõnavara üsna piiratud.”
Maarja Indoneesias
Kadri-Liis: „Muidugi olid mõned raskused, peamiselt kultuuriliste erinevuste tõttu. Kõige keerulisem oli teha rühmatööd teiste tudengitega, olgu siis Euroopa või Aasia riikidest. Loogiliselt võttes ei peaks kultuurierinevused ju koolitööd mõjutama, kuid tegelikkuses tekkis ikkagi rohkesti arusaamatusi.”
Professor Hazak: „Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud iseärasused käisid mõistagi selle visiidi juurde. Üks kuu on piisavalt pikk aeg, et tunnetada Nepalis elamise konteksti, kuid samas küllalt lühike, et mitte hakata tundma puudust euroopalikust elulaadist, näiteks soojast veest, ööpäevaringsest elektrivarustusest ja kariloomadeta linnatänavatest.”
Rasmus: „Kui saabusime, anti meile ühiselamu, mis oli väike, kitsas ja ilma konditsioneerita, kogu aeg olin higine. Esimeste nädalate raskus oligi korteri otsimine, sest ei teadnud, kust ja kuidas seda teha. Lõpuks kõik õnnestus ja saime väga hea korteri ülikooli lähedal. Veel oli alguses vaja täita miljon paberit, ennast igale poole registreerida jne. Keeruliseks tegi asja see, et iga inimene nimetas samasid pabereid eri nimega ning igal pool oli vaja eraldi registreerida. Kõik võttis justkui ebaloogiliselt kaua aega. Aga need olid pigem sisseelamise probleemid.”
Monika: „Minu vahetuse korraldas Tšiili ülikooli rahvusvaheliste suhete osakond. Peamiseks raskuseks kujunes eri teaduskondade karjääri- ja nõustamisteenuste inimestega kohtumiste kokkuleppimine. Nii minu kui ka minu sealse nn ülemuse kirjadele sageli ei vastatud, tihti tuli kasutada kellegi isiklikke suhteid või pidi keegi ülemus kirjutama kellegi teise ülemusele. Mõnikord oli küll tunne, et kirjad kaovad musta auku. Samas sai kõik vajalik lõpuks isiklike kontaktide ja natukese hilinemisega ilusti tehtud. Lihtsalt hämmastas, kui palju pidid ka oma ülikooli inimesed vaeva nägema, et kellegi jutule saada. No ja muidugi see mañana …”
Enamik tudengeid sai rohkem teadmisi ja kogemusi, kui oli oodata osanud.
Jussi: „Mulle tundub, et õppisin väga palju, seda eelkõige tänu oma professorite kõrgele tasemele. Kogemuste osas aga – jah ja ei. Sain küll juurde palju kogemusi, kuid alati tahaks näha ja teha rohkem ning kunagi ei ole selleks piisavalt aega ega raha, vähemalt tundub nii.”
Rasmus Malaisias.
Kadri-Liis: „Muidugi sain rohkelt teadmisi ja kogemusi! Elu nii mitmekülgselt värvikas riigis ja linnas andis mulle võimaluse saada mitte üksnes akadeemilisi, vaid ka üldisi teadmisi teistsuguste religioonide, traditsioonide, toitude ja inimeste kohta.”
Professor Hazak: „Tegemist oli meeldejääva visiidiga, mille käigus sain huvitavat ainest ka majandusarengu probleeme käsitleva arenguökonoomika aine jaoks, mida ma TTÜ magistrantidele õpetan.”
Monika: „Peamised kogemused sain kultuurierinevuste teadvustamise vallas: ka nii saab asju ajada ja asjad laabuvad! Samas pani sealse süsteemi nägemine meie ülikooli teenuseid süsteemsemalt analüüsima ning kõrgemalt hindama.”
Kõik stipendiaadid olid oma vahetuskogemusega väga rahul ning soovitavad julgesti teistelgi oma ülikoolikogemust rikastada. Alates 2016. aastast avanevad ERASMUS+ raames juba ka uued maailmas liikumise ja enesetäiendamise võimalused.
Ma saan aru, et teksti osakaal pildi ees ajakirjanduses väheneb terves maailmas. Õpetajate Lehe puhul ei peaks see siiski päris nii olema. Lootsin artklist saada tõepoolest teada midagi ka nende maade kohta, kus vahetusüliõpilased käisid.. Kuid, mida polnud, seda polnud.Oli reklaamartikkel, kus lugejal endal tuleb otsustada, mida siis tudengid, konkreetselt ühes või teises maas vahetusüliõpilaseks olles, õppisid.