Idavirulased vallutavad „Noore meistri”

6. märts 2015 Ago Gaškov ajakirjanik - Idavirulased vallutavad „Noore meistri” kommenteerimine on välja lülitatud

Täna algavad Eesti Näituste messikeskuses kutseõppurite meistrivõistlused ja kutseharidusmess „Noor meister 2015”.

Võistlejaid on umbes 350, võisteldakse 25 erialal ning kohal on 31 ametikooli kõikjalt Eestist. Avatud on kümme töötuba ametite proovimiseks. Tubli kaheksandik osalejatest on Ida-Virumaa kutseõppeasutustest, neist omakorda pooled Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest (IVKHK).

„Eesmärk oli esindada võimalikult palju erialasid. Mõnelt erialalt on meilt võistlemas mitu inimest. Oleme seadnud eesmärgiks saata igal aastal võistlema üha rohkem õpilasi,” selgitas IVKHK õppeosakonna juht Ander Sile. Ta ootab õpilastelt häid tulemusi. „Meil on sellistel võistlustel osalemisest hea kogemus,” lisas ta. IVKHK on Ida-Virumaal ainus kutsekool, kus koolitatakse juuksureid, ning selle eriala õpilasi läheb Jõhvist võistlema tervelt kaheksa. „Oleme sellel alal alati häid tulemusi saanud. On olnud esikohti, teisi ja kolmandaid kohti, aga ka aastaid, mil kogu poodium oli täis meie juuksuriõpilasi,” rääkis Sile. Eelmisel aastal olid edukad ka Jõhvis õppivad pagarid-kondiitrid ja logistikud. Sile peab tänavu väga heaks messil olevat puidu- ja juuksuritöötuba.

Juuksur peab olema hea psühholoog

Üks tänavu IVKHK-d esindavatest juuksuriõpilastest on Alla Vertuhhina. Alla ei tulnud kutsekooli keskkoolist, vaid pärast 11-aastast tööd personalijuhina. Ta on jõudnud õppida ka kahes kõrgkoolis. „Tahtsin midagi kätega teha ja arvan, et juuksuriamet on just minu jaoks. Mulle meeldib inimesi ilusaks teha,” selgitas ta uue ameti õppimise soovi. Tema sõnul pole selles midagi imelikku, et kõrghariduse omandanu otsustab kutsekooli minna. „Töötasin peaga ega näinud tulemust. Praegu töötan kätega ja näen, mis välja tuleb. See teeb mu õnnelikuks,” jätkas Alla Vertuhhina. Juuksuritöös on oluline aru saada, mida inimene vajab ja milliste nippidega teda ilusamaks teha. „Kindlasti peab juuksur olema hea psühholoog. Mõned inimesed on jonnakad ega saa aru, et spetsialisti soovitusi on kasulik kuulda võtta. Üks asi on, millisena klient ennast näeb, teine aga, kuidas ta tegelikult välja näeb,” kirjeldas Vertuhhina hea juuksuri ja kliendi suhteid. Psühholoogiteadmisi läks tal vaja ka personalijuhi töös.

„Noore meistri” võistlusel teeb Alla meestesoengu – veidi klassikat ja veidi moodsat lõikust tattoo’ga. Naistelõikuses on tema sõnul praegu moes bob ehk karree ja mehed eelistavad kõrge randiga klassikalist soengut. Keemilisi lokke ta ei soovita. „Kui soovite oma juustest lahti saada, võite neid noaga raseerida, aga mitte mürgitada,” on ta otsusekindel. Aga kui mina, 55-aastane mees, oma habeme roheliseks tahaksin värvida? Paistab, et see mõte Allat ei vaimusta, aga noored tüdrukud võiksid tema meelest küll mõne salgu roheliseks teha. „Millal siis veel, kui mitte nooruses selliseid asju proovida,” leiab ta. Punkarisoeng Allale ei meeldi: „Liiga agressiivne. Inimene ei tohiks olla agressiivne, vaid ilus ja enesekindel.”

Juuksurite kutseõpetaja Katrin Veber rääkis, et ettevalmistuse käigus oodati õpilaste ideid ja siis õpetati, kuidas need modellidel ellu viia. „Õpilased jälgivad, mis toimub Peterburi messidel, ja võtavad sealt eeskuju. Nad otsivad sobivad modellid ja õiged juuksehooldusvahendid ning lähevad „Noore meistri” võistlusele oma oskusi näitama. Ideed on õpilaste, mitte õpetajate omad,” selgitas Veber. Kõige populaarsemad on praegu punutud pruudisoengud.

Logistiku töö on pingeline, elektriku oma ohtlik

Julia Maikova ja Sergei Makarjan on logistikud. Julia tahab pärast kutsekooli lõpetamist jätkata kõrgkoolis. Võistlus annab suure kogemuse, on ta veendunud. Julia õpib laomajandust. Oluline on, et kaup oleks laos kättesaadav ja tellimused õigel ajal täidetud. See on üsna pingeline töö. Lisaks mõttetegevusele tuleb tunda ka tänapäevast laotehnikat. „Enne õppimatulekut ei kujutanud ette, et tuleb lahendada nii palju ülesandeid: kuidas kaupa paigutada, kuidas tellimused täita ja nii edasi,” rääkis Julia. Võistlusel kardab ta kõige rohkem asjatut närveerimist.

Elektrikuks õppiv Roman Ivanov tahab töötada ainult Eestis.

Elektrikuks õppiv Roman Ivanov tahab töötada ainult Eestis.

„Logistika oli kõigist siin õpetatavatest erialadest mulle kõige huvitavam,” rääkis Sergei Makarjan. Võistlusteks valmistumine läheb tema sõnul rahulikult: „Õpime laos ja meid valmistatakse konkursiks ette. Ilmselt midagi keerulist ette ei tule. Kaup tuleb vastu võtta ja panna laos oma kohale.” Oma tulevase töökohana näeb ta Saksamaad, DHL-i kullerifirmat. „Saksamaal on head palgad ja suured töövõimalused. Paremad kui siin,” on Makarjan veendunud. Olulised on eelkõige töötingimused, aga ka palk on tähtis. Kui palk, mida Eestis laologistikule makstakse, oleks sama suur kui Saksamaal, jääks ta siia. „Võistlustel tahan saada kogemust. Tööandjad näevad meid seal ja pakuvad ehk head tööd,” jätkas ta.

Roman Ivanov õpib IVKHK teisel kursusel elektrikuks. „Tahan sel kutsevõistlusel võita,” ütles ta. Selleks tuleb oma eriala hästi tunda ja võistluseks hästi valmis olla. Elekter on ohtlik. „Kõige keerulisem on juhtmed õigesti ühendada, et lülitist lambi põlema saaks. Mulle meeldis juba lapsena juhtmetega tegelda, proovisin patareiga vooluringe teha. See on väga perspektiivne eriala,” rääkis Roman. Tööle tahab ta minna Eesti Energiasse. „Muid firmasid ma isegi ei tea. Kaevandusse elektrikuks minna ei taha,” lisas ta. Oma tugevaks küljeks peab Roman praktilisi oskusi. „Selles tunnen ennast kindlalt. Teoreetilises osas võib probleeme tulla,” tunnistas ta. Töötada tahab ta ainult Eestis. „Ma sündisin siin, see on minu kodumaa ja ma ei taha kuskile mujale minna,” kinnitas Roman.

Kõigist kolmest Ida-Viru kutseõppeasutusest lähevad võistlema keevitajad ja ehitusviimistlejad. Narva kutseõppekeskus saadab kohale mehhatroonikud. Seda eriala mujal Ida-Virumaal ei õpetata.

IVKHK ise on korraldanud piirkondlikke kutseõppurite võistlusi ja eelmisel aastal ka üleriigilise keevitajaõpilaste kutsevõistluse.