Kas haridustehnoloogia asendab mänguklotse?

20. märts 2015 Rea Raus Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi doktorant - 1 Kommentaar

Tehnoloogia on muutnud meie elu kergemaks, põnevamaks ja mugavamaks, kuid see võib olla ka probleem.

Näiteks meile nii harjumuspärastest telefonidest on saamas suur saaste­allikas. Ainuüksi USA-s visatakse prügikasti 426 000 mobiiltelefoni päevas. Mobiiltelefoni tootmise ja äraviskamise tsükkel koosneb mitmest etapist, tootmisest, transpordist, müügist, lahtimonteerimisest, prügimäele viimisest ja kõik need etapid on seotud keskkonnakahjudega. Tooraine mobiiltelefonide jaoks saadakse Kongo Demokraatlikust Vabariigist, Lõuna-Aafrikast, Brasiiliast, Hiinast ja mujalt riikidest. Tooraine kaevandamine, eriti arengumaades, on toonud kaasa ka sotsiaalseid konflikte. Indias sorteerivad väikesed lapsed elatise teenimiseks kasutatud mobiiltelefonide „mägedelt” väärtuslikke metalle, mis ei ole tervisele sugugi ohutu töö. Kui mõelda, kust ja kuidas transporditakse mobiiltelefonide jaoks vajalikku toorainet ja detaile ning kus neid kokku pannakse ja millise tööjõu hinnaga seda tehakse, on telefoni eluiga ikka väga lühike.

Seega ei ole nutitelefonide või tahvelarvutite üha laialdasem ja intensiivsem kasutamine õppetöös ainult tundide huvitavuse, vaid ka majanduse, keskkonna, eetika ja pedagoogika küsimus.

Meenub nähtud rakendus, mida õppetöös kasutati – õpilased lohistasid nutitelefoni ekraanil olevaid geomeetrilisi kujundeid sõrmega õigele kohale, et moodustada neist suurem kujund. Niisamuti oleme mänginud meie oma lapsepõlves erksat värvi puidust klotse õigesse kohta paigutades. Pedagoogidena mõistame, et on suur vahe, kas laps moodustab suuri kujundeid, kasutades oma kõiki sõrmi, või lohistab neid üheainsa sõrmega ekraani ühest servast teise. Mida laps oma arengus viimase variandi puhul kaotab ja mida võidab?

Teine näide. Anname lastele ülesande otsida fakte arvutist. Näiteks mis aastal avastas Kolumbus Ameerika? Miks sedasama fakti ei võiks lugeda raamatust? Kui arvutist fakti otsingule ei kaasne mingit olulist lisaväärtust, nagu näiteks teemaga haakuv ja arutelu algatav video, tasub eelistada raamatut. Kas ristsõnamängu koostamine tahvelarvutis on oluliselt vajalikum ja põhjendatum kui paberil? Kui laps hakkab läbi akna lindu vaadates mööda klaasi „järgmist kaadrit” ette lohistama, kas see on siis naljakas või on see probleem?

Selliseid näiteid toovad õpetajad oma igapäevaelust üha enam. Nendele küsimustele peame õppetöö mitmekesistamise juures samuti mõtlema, lisaks juba mainitud keskkonna dimensioonile. Samas on aga tänapäevast õppimist tehnoloogia abita raske ette kujutada. See toetab motivatsiooni, muudab õppimise nauditavamaks ning annab uusi võimalusi infokildude seostamiseks, eri tasandil sünteesimiseks, nii et mõtteainet poolt ja vastu on küllaga.

Laura Moorhead viitab oma artiklis „There’s no app for good teaching” Harvardi ülikooli professorile Howard Gard­nerile, kes soovitab nii õpetajatel kui ka lapsevanematel mõelda tõsiselt tehnoloogia eesmärgipärasusele. Tuleb endalt küsida, kas tegemist on peda­googi­liselt läbimõeldud õppevahendiga või pigem meelelahutustootega, mis toob tootjale kasumit. Tehno­loogiahiiud arendavad pidevalt uusi haridustehnoloogilisi lahendusi, seega on haridustehnoloogiast kujunemas arvestatav majandusharu, kus domineerivad teinekord pisut teistsugused reeglid ja väärtused kui hariduses.

Tehnoloogia pidev uuendamine on seotud suurte kuludega ja seegi on üks põhjus, miks me ei tohiks jõuda dilemmani, kas rohkem häid pedagooge või uusimat tehnoloogiat. Tehnoloogia kasutamise ajaloole tagasi vaadates näeme, et inimestel on kalduvus seda sageli valesti või kurjasti kasutada, ja seda enam on meil pedagoogide ja haridusjuhtidena kohustus ja vastutus mõista, millal on tehnoloogia kasutamine õppetöös põhjendatud ja vajalik ning millal mitte.

Mitmed maailmas tunnustatud autorid, nagu David Orr, Stephen Sterling, Stephan Harding, juhivad tähelepanu tõsiasjale, et tehnoloogia ei asenda inimlikku kontakti, sest just õpetaja ja õpilase suhtlemine aitab õpitavat mõtestada. Tehnoloogia mõju uuringuid inimese füüsilisele, vaimsele, emotsionaalsele tervisele viiakse läbi pidevalt. Avastused on selles vallas seni veel vastuolulised, mistõttu ei tasu mõelda täielikule tehnoloogiast loobumisele ega ka õppetöö sajaprotsendiliselt nutiseadmesse viimisele.

Tänapäeva ühiskondadel on lahendada komplekssed probleemid, kus on põimunud nii finants- kui ka sotsiaal-majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja eetilised nüansid ning mis ootavad uuenduslikke lahendusi. Uuenduslikkus on aga eelkõige mõtteviisi muutus, võime näha probleeme ja lahendusi täiesti uuest vaatenurgast, mõtestada maailma uudsel viisil. Kriitilise mõtlemise õpetajal on siin oluline roll, seda ka tehnoloogia kasutamisel. Mida siis teha, milliseid õppemeetodeid ja abivahendeid valida, et oma õppijate arengut parimal viisil toetada?

Nõuandeid pakub muuhulgas veebileht www.teachthought.com. Seal soovitatakse arvutite puhul eelistada ülesandeid, mis tõstavad teadlikkust, algatavad vestlusi ja dialooge, aitavad leida vastuseid õppijate endi tõstatatud küsimustele, muudavad mõttemustreid, ärgitavad tegutsema ning on katalüsaatoriks reaalsetele muutustele. Haridustehnoloogia valeks kasutuseks, just õppetöös, liigitatakse seal blogipidamist, videote tegemist, rakenduste loomist, sõnamängude koostamist jne. Videote tegemine pole iseenesest väär, pigem on küsimus selles, mida õpilane lisaks video tegemisele veel olulist juurde õpib.

Pedagoogiliselt hästi läbimõeldud kasutuse korral võib haridustehnoloogia osutuda väga suureks ja innovaatiliseks abimeheks.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kas haridustehnoloogia asendab mänguklotse?”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!