Kas Jukust on saanud Juhan?
Eesti muuseumihariduse edendajad ja huvilised pidasid 27. veebruaril Eesti vabaõhumuuseumis konverentsi teemal „Eesti muuseumipedagoogika – 20 aastat noor. Kas Jukust on saanud Juhan?”.
Järjekorras 4. muuseumihariduse konverentsi toimumispaik oli omamoodi sümboolne, sest just siin loodi 1994. aastal esmakordselt Eestis muuseumipedagoogi ametikoht. Tollase direktori Merike Langi sõnul oli muuseumipedagoogina tööle asunud Christina Lääne ülesanne tegelda esmajoones ja ainult muuseumipedagoogikaga, erinevalt levinud praktikast, kus muuseumiharidusega tegelesid nii teadurid, kuraatorid, giidid kui ka muuseumitöö muude valdkondade esindajad. Üks kauaaegsemaid Eesti muuseumipedagoogika eestvedajaid on olnud Hiiumaa muuseumi peavarahoidja, praegune teadusdirektor Helgi Põllo.
Kuigi muuseum mälu- ja teadusasutusena on oma olemuselt ka hariv, ei ole muusemi haridusülesanded olnud alati iseenesestmõistetavad ega väärtustatud. Kui Nõukogude ajal tutvustati muuseumi tavaliselt ekskursiooniga, seda ka lastele ja noortele, siis viimase paarikümne iseseisvusaasta jooksul on seoses riigikorra ja üldise haridusparadigma muutustega muuseumihariduse tegevus mitmekesistunud. Siit ka konverentsi omamoodi intrigeeriv pealkiri – kas valdkonna kiire areng on viinud juba küpsuseni ehk kas Jukust on saanud Juhan. Laienenud on muuseumihariduse sihtrühmad, laste ja noorte kõrval tegeldakse ka täiskasvanute ja eakatega. Tähelepanu pööratakse erivajadustega inimestele. Pakutakse nii elamusõppe kui ka hariva meelelahutuse programme, toetamaks nii õppekavapõhist formaalharidust kui ka sisustamaks kvaliteetselt perede ja huvirühmade vaba aega.
Viie aastaga 61 haridutegevust
Aastatel 2010–2015 Eesti muuseuminõukogu ja selle juures tegutsevat hariduskomisjoni juhtinud Merike Lang tõi oma ettekandes välja muuseumihariduse seesmise arengu, haridustöötajate pühendumise ja erialase professionaalsuse tõusu, aga ka kasvuruumi. Viimase viie aasta jooksul on muuseumihariduse edendaja konkursile esitatud 61 eriilmelist haridustegevust (haridusprogrammid ja muuseumitunnid gruppidele, tegevused või materjalid muuseumi üksikkülastajale; laagrid, meistrikursused, teemapäevad; koolitused, ringitöö, õppematerjalid e-keskkonnas või trükistena) on olnud valdavalt heal tasemel, metoodiliselt pädevad, sisukad ja elamuslikud. Hariduskomisjoni eestvõttel on korraldatud muuseumipedagoogide suvekoole ja talviseid konverentse, algatatud vastastikused külaskäigud „Kolleegilt kolleegile” kogemuste jagamiseks ning muuseumipedagoogide kogukonna harimiseks ja koondamiseks. Muuseumihariduses töötavad inimesed tegutsevad koolitajate ja õppejõududena ka kõrgkoolides. Õpetamisel ja igapäevatöös vajaliku erialaterminoloogia sõnastamiseks ja ühtlustamiseks tegutseb Eesti kunstimuuseumi metoodiku Anu Purre juhtimisel Sõnastaja töörühm.
Merike Lang avaldas lootust, et muuseumid rakendavad jätkuvalt oma teadmisi ja pädevusi, et rääkida kaasa 21. sajandi aktuaalsetel teemadel ning väärtuste diskussioonis.
Eesti Rahva Muuseumi kauaaegne giid-metoodik Virve Tuubel tõi välja muuseumihariduse taasloomise võlu ja pideva õppimise vajaduse seoses Eesti Rahva Muuseumi uue ekspositsiooni väljatöötamisega. Vaadates tagasi Eesti muuseumihariduse viimastele aastakümnetele, tõi ta välja kolm etappi.
1994–2002. Eesti muuseumipedagoogika arendamine Saksamaa ja Põhjamaade, eriti Soome kogemuste eeskujul, esimene teemakohane magistritöö.
2002–2009. Arhiivipedagoogika ja ajalooõpetajate ühiskonverents, kultuuri- ja haridusministeeriumide esindajate kohtumised koostöövõimaluste arutamiseks.
2009–2015. Muuseumipedagoogika on saanud hariduse osaks, 2011. aasta riiklik õppekava annab võimaluse kasutada õppimiseks keskkonda väljaspool klassiruumi ehk muuseumitunnid on tunnistatud võrdväärseks klassiruumis toimuva koolitunniga. Muuseumipedagoogika on õppeaine kõrgkoolide (kuigi veel mitte kõigis õpetajakoolituse) õppekavades. Haridusinnovatsiooni keskuse muuseumipedagoogide ja ajalooõpetajate koostööprojekt õppekavapõhiste muuseumitundide väljatöötamisel ja õpetajate koolitamisel.
Tudengist direktoriks
Tanel Veeremaa andis ettekandes „15 aastat praktikat” ülevaate oma kogemustest muuseumi(hariduse) vallas. Eesti vabaõhumuuseumis vabatahtlikuna alustanud pedagoogikatudengist on praeguseks saanud kultuurikorralduse magister ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktor. Tema huvi muuseumihariduse vastu sai alguse kõrgkooli etnograafialoengu käigus toimunud vabaõhumuuseumi külastusest. Töötanud Eesti vabaõhumuuseumis hariduse vallas, uue lastemuuseumi Miia Milla Manda loonud meeskonna juhina ning oma praeguses ametis Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktorina, on ta olnud kantud loovuse väärtustamise vaimust.
Eesti teatri- ja muusikamuuseumi juht Tanel Veeremaa, kelle muuseumihuvi sai kunagi alguse just vabaõhumuuseumi külastusest, rõhutas tänapäeva muuseumis külastaja kaasamise olulisust.
Ettekandes said näidete varal kinnitust muuseumihariduse vajalikkus ning loovate lahenduste ja kolleegidega koostöö olulisus nüüdisaegse muuseumi edukas toimimises, millest annavad tunnistust ka Eesti muuseumide aastaauhindade nominatsioonid ja võidud. Olulised on muuseumikülastajaid kõnetavad tõlgendused, kaasavad metoodikad ja harjumuspärased tehnilised vahendid. Olgu selleks siis rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, rollimängud või GPS-seadmetega orienteerumine vabaõhumuuseumis või väärtuskasvatuse teema terviklikud ja eakohased käsitlused ning tegevusele orienteeritus Miia Milla Mandas. Lastemuuseumi eksponaadid on samal ajal metoodilised vahendid sotsiaalsete oskuste omandamiseks ning loomulikuks kasvamiseks kultuuris ja keeleruumis. Ka Eesti teatri- ja muusikamuuseumis loodi koos oma kollektiiviga ja muuseumipedagoogidest kolleegide abiga 15 programmi, et pakkuda kaasavaid võimalusi eri sihtrühmadele veel enne, kui käesolevast aastast oli võimalik luua eraldi muuseumipedagoogi töökoht.
Helena Urva ja Eva Ronk Eesti meremuuseumist rääkisid näitusest kui õpikeskkonnast ning koostööst projektijuhi, turundusosakonna ja kuraatoriga Lennusadama näituse „Meri riidekapis” loomisel ja külastajatele vahendamisel. Ettekandes vaagiti kaasatust, muuseumi osakondade ja osapoolte tegevuse tervikuks vormimist ühise eesmärgi nimel. Ettekandjate – haridustöö ning laste- ja pereprogrammide kuraatorite – arvates peakski näitust komponeerima kui õpikeskkonda mitmesugustele sihtrühmadele. Peredele valmistati ette iseseisvalt täidetav ülesannetega näituse teekonnakaart, korraldati loenguid, meretemaatika moesõu, laste vaheajalaager. Koolid said kasutada õppekavapõhiseid haridusprogramme, mille tunnikirjeldused koos õpiväljunditega olid kättesaadavad muuseumi kodulehel. Auditooriumiga diskuteeriti teemal, millal, kas ja kuidas kaasatakse või oleks tarvis kaasata näitust ette valmistades pedagoogilist personali.
Muuseumi juba lasteaias
Konverentsi teises pooles said sõna muuseumi õpikeskkonnana kasutavad õpetajad nii Lõuna-Eesti koolist kui ka Põhja-Eesti lasteaiast. Rannamõisa lasteaia juhataja Margit Toomlaid tutvustas oma lasteaia tegevuspõhimõtteid ja õppetöö korraldust, milles muuseumiskäikudel on loomulik osa. Aastate jooksul on veendutud muuseumide kui avatud ja loovate õpikeskkondade suurepärastes võimalustes. Muuseumi- ja keskkonnaõppe eeldus on juhtkonna, lastaiaõpetajate ja lastevanemate väärtushinnangute ühtsus, usalduslikkus, mis võimaldab lastaiaõpetajal olla õppekava raames paindlik, otsustada iseseisvalt, olla juht ja looja toetamaks laste julgust eksida, et nad saaksid loomulikul viisil kogemusi ja teadmisi ümbritsevast (loodus)-keskkonnast ja sotsiaalsest ruumist. Tänu lastevanemate abile on võimalik külastada süstemaatiliselt muuseume Tallinnas ning käia väljasõitudel Harju- ja Virumaale.
Rannamõisa lasteaias hakatakse muuseumis käima juba kolmeaastastega, valitakse eakohaseid teemasid ja muuseume, mille keskkond oleks lastele harjumuspärane õppimise ja avastamise paik. Elamuspedagoogikaks kasutatakse Miia Milla Manda sõpruse- ning Eesti kunstimuuseumi kunstiteemalisi haridusprogramme. Õppimise sisukusest annab tunnistust tõsiasi, et lasteaia vanema rühma lapsed oskavad tutvustada kunstimuuseumi enda vanematele ja pereliikmetele. Aastatepikkune traditsioon on tähistada jõule vabaõhumuuseumis koos jõulusokuga, keda lapsed eelistavad jõuluvanale.
Oma ettekande lõpetas Margit Toomlaid soovitusega muuseumirahvale mitte lahendada kõike muuseumitunnis perfektse tervikuna, mitte panna punkti ise, vaid anda see võimalus lastele, jätta aega loovtegevusteks, õhku ja ruumi ka avastusteks ning elamusteks.
Parem kui klassiruum
Loovat ja lõimivat õpet, tänapäevaseid teemakäsitlusi ja noori kõnetavaid vaatenurki ajaloole soovitas Põlva ühisgümnaasiumi arheoloogi ettevalmistusega ajalooõpetaja Liia Viljand. Ajalooõpetajana on ta hea koostööpartner ja konsultant ka ERM-i püsiekspositsiooni sisulisel väljatöötamisel.
Eesti vabaõhumuuseumi juht Merike Lang avaldas lootust, et lähiajal uuesti valitav muuseuminõukogu juures tegutsev hariduskomisjon toetab muuseumipedagoogide sisulist tööd ning arendab muuseumiharidust järjekindlalt ja loovalt.
Õpetajana kasutab ta oma igapäevatöös aktiivõppe meetodeid – rühma- ja paaristöid, pigem seminari kui loengut, intervjuusid, mänguelemente – ning ootab sama ja enamatki muuseumilt. Muuseumis on erinevalt klassiruumist võimalik kasutada päris asju, emotsioone; süvendada ja laiendada teadmisi ning kinnistada õpitut, kuulates teisi inimesi hoopis uues keskkonnas. Õpetaja jaoks on oluline, et muuseumitundi valides oleks kättesaadav info selle sisu, õppeainete lõimituse ja õpiväljundite kohta, et oleks välja toodud selge seos õppekavadega – see hõlbustab õpetaja tööd ja on argumendiks, põhjendades õppekäiku kooli juhtkonnale. Samuti on oluline muuseumikülastuse soodne hind ja muuseumi sobiv asukoht, võimalus korraga vastu võtta ka bussitäis õpilasi. Siin tuli jutuks taas raha, aja ja ruumi problemaatika õppekäikude organiseerimisel ja rahastamisel. Sama teemat käsitles oma ettekandes Tanel Veeremaa, kelle magistritöö käigus tehtud intervjuudes nii kultuuri- kui ka haridusministeeriumi esindajatega olid kõik ühel meelel muuseumihariduse vajalikkuses, kuid erimeelsused tekkisid, kui küsimuse all olid rahastusallikad.
Teretulnud on, kui muuseumitunnile eelneb muuseumipedagoogi sissejuhatus teemasse koolis. Kuidas aga korraldada ja rahastada muuseumipedagoogi koolijõudmist? Sisulises töös on peatähtis tabada õpilaste huvi ja kogemusi, käsitleda aktuaalseid teemasid või leida uus, tänapäevane vaatenurk. Liia Viljandi kogemuste põhjal tehakse paljudes muuseumides head tööd. Noore õpetaja entusiasm andis kinnitust, et avarapilgulised õpetajad leiavad koostöös kolleegide, kooli juhtkonna ja lastevanematega loovaid võimalusi muuseumikeskkonna kasutamiseks õppetöö elavdamiseks. Kuulajana tekkis seos muuseumide panusest ka „Huvitava kooli” liikumisse.
Viimane ettekanne tutvustas eri etniliste gruppide materiaalse kultuuripärandi tutvustamise võimalusi Eesti vabaõhumuuseumis. EVM-i paljurahvuselise Eesti keskuse juht Einike Sooväli tutvustas mais avatavate Setu ja Peipsiveere hoonete valmimisega seotud laienevaid võimalusi kogukondade kooskäimiseks ning harivaks tegevuseks. Konverentsi lõppedes said osavõtjad hoonetega tutvuda.
Lõpusõnavõtus avaldas Merike Lang lootust, et lähiajal uuesti valitav muuseuminõukogu juures tegutsev hariduskomisjon toetab muuseumipedagoogide sisulist tööd ning arendab muuseumiharidust järjekindlalt ja loovalt.