Kes kaitseb lasteaiaõpetajat?

6. märts 2015 Tiina Vapper Õpetajate Leht - 42 kommentaari

Ei oska arvata, kust on pärit eestlastele oma­ne usk ja veendumus, et mujal on asjad pare­mini kui meil. Sellist suhtumist võib praegu märgata ka meie alushariduses, mida küll Põhjamaade, küll teiste riikide eeskujul reformitakse. Hoolimata sellest, et nii kohalikud asjatundjad kui ka kaugemalt külla sõitnud kinnitavad, et võiksime oma alushariduse taseme ja õpetajate ettevalmistuse üle uhkust tunda.

See oli mõni aasta tagasi, kui tuttav lapsevanem, kelle lapsed ühes Viimsi lasteaias käivad, toimetusega ühendust võttis ja sealsest uuest töökorraldusest jutustas. Jutt käis ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteemist, mille lasteaia tollane direktor oli toonud kaasa Inglismaalt ja mida kohe kahes rühmas ka katsetama asus. Süsteemi eelistena nimetas ta, et lastega tegeleb aktiivsel ajal rohkem täiskasvanuid, õpetaja abide assistendiks nimetamisega tõuseb oluliselt selle ameti staatus ja, mis eriti tähtis – ühe õpetaja palgafondi ümberjagamine annab võimaluse maksta selle arvelt õpetajale ja kahele assistendile 15% suuremat töötasu.

Kuigi direktor tunnistas, et uue süsteemi plusse ja miinuseid saab vaagida alles siis, kui esimesed selle järgi õppinud on lasteaia lõpetanud ja kooli läinud, võeti see kiiresti kasutusele ja rakendatakse praeguseks paljudes lasteaedades. Samas ei olnud siis ega ole ka praegu ühtki tõsiseltvõetavat uuringut nii põhimõtteliste muutuste võimalike tagajärgede kohta, rääkimata sellest, et oleks küsitud lasteaednike, lapsevanemate ja haridusteadlaste arvamust. Lasteaiajuhid on öelnud, et tunnetavad riigi survet saada senise kahe õpetaja asemel rühmas hakkama ühe õpetajaga, hoolimata sellest, et assistentidele pole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ning puuduvad riigi rahastatud koolitused.

Kiiruga ning põhjaliku ettevalmistuseta rakendatud muutused on tekitanud lasteaednike seas pingeid. Suur osa õpetajatest ei ole eri põhjustel valmis traditsioonilisest töökorraldusest loobuma. Need, kes uue süsteemi järgi tööle hakkasid, on aru saanud, et oodatud palgatõus on tunduvalt tagasihoidlikum kui uue töökorraldusega kaasnev vastutuse ja kohustuste hulk. Ning et koolitamata assistentidega meeskonnatöö hästi ei laabu. Meeskonnakoolitustest üksi ei piisa, kõigil lastega tegelevatel inimestel peavad olema pedagoogilised teadmised, rõhutavad lasteaiajuhid üksmeelselt. Miks arvatakse, et assistendi ametisse asuvad praegused keskeriharidusega lasteaiaõpetajad, kes nüüdsest saavad õpetajaametis töötada vaid tähtajalise lepinguga. Need pühendunud õpetajad ongi praegu kõige halvemas olukorras. Alles hiljuti käisin ühes lasteaias, kus keskeriharidusega lasteaiaõpetajale ei antud isegi võimalust vanemõpetaja kvalifikatsiooni kaitsta. Põhjuseks toodi, et tema diplom pärineb 1994. aastast.

Riigi seisukoht, et lasteaiaõpetajalt erialast haridust ei nõuta, on äärmiselt kummaline. Lasteaiajuhil on lubatud võtta õpetajana tööle kõik, kellel on ette näidata kõrgkoolidiplom ja kes on läbinud teatud arvu tunde pedagoogilist koolitust. Juhid ei pea seda heaks lahenduseks, sest lasteaiaõpetaja ei ole asenduseriala, vaid nõuab teatud eeldusi ja oskusi nagu iga teinegi amet.

Kindlasti võib ka põhikooli füüsikaõpetaja, agronoom või geenitehnoloog laste õpetamisega hästi toime tulla, aga et aidata neil oma töösse sisse elada, peab lasteaed nad praegu ise välja koolitama. Sellest kõneldakse lausa legende, kuidas lasteaiaõpetajad öösiti arvuti taga istuvad ja õiget hetke varitsevad, et registreerida end koolitustele, mis täituvad hetkega.

Lasteaednike ammune mureteema ning ühtlasi peamine põhjus, miks erialase haridusega noored lasteaeda tööle ei tule, on palk. Üks noor inimene tunnistas, et õpib küll kaugõppes lasteaiaõpetajaks, kuid on jõudnud arusaamisele, et raiskab riigi antud võimalust tasuta õppida. Ta lisas, et kavatseb kooli ära lõpetada, kuid lasteaeda tööle ei lähe, sest tal ei ole tuleviku suhtes kindlust.

Võib ju arutleda, arendada ja reformida, kõnelda kõlavate fraaside ja väljenditega kasvatustegevusest ja lapsest lähtumisest, aga fakt on see, et kui nõuda õpetajalt kõrgharidust, meeletut vastutust, pidevat arengut, koostööd ja palju muud ning maksta talle selle kõige eest naeruväärset palka, kaob igasugune motivatsioon seda tööd teha.

Miks siis ei ole riik senini kehtestanud lasteaiaõpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega samasugust alampalga määra, ehkki selle vajadusest on korduvalt kõneldud? Miks ei toeta õpetajat täiendkoolituse süsteem? Miks on nii vähe korraldatud sel teemal avalikke arutelusid ja tehtud uurimusi?

Tahaksin väga teada, kas meie haridusametnike töökohustuste hulka kuulub ka lasteaiaõpetajate, õpetaja abide, kõigi lasteaiatöötajate õiguste ja töötingimuste eest seismine. Praegu tundub, et mitte. Aga võiks.


42 kommentaari teemale “Kes kaitseb lasteaiaõpetajat?”

  1. Murega ütleb:

    Kõigega absoluutselt nõus. Kurb, et Viimsi selle tondi valla on päästnud. Sealtkandist tuleb suhteliselt imelikke asju. Omavalitsusjuhtidel silmad säravad, et oi, milline kokkuhoid!!! Mille arvelt? Assistentideks värvatakse ettevalmistuseta inimesi. Ainult koolitused väljaõpet ei anna, põhi on puudu. Tegelikult on see üks õnnetu lugu, mille tulemuseks ei saa olla muud, kui alushariduse kvaliteedi langus. Pannakse niigi koorma all rügavatele lasteaiaõpetajatele topeltkoormus selga, lisaks veel ka assistentide juhendamine. Ja kurb, et selles ei näe probleemi ka alushariduse peaekspert! Mis ajast muutus Eestis alusharidus kahesüsteemseks, et hommikupoolne aeg on haridusvaldkonna teema ja õhtupoolne aeg sotsiaalvaldkonna teema? Aga kõik ämbrid tuleb ju eesrindikult läbi kolistada! Halloo – lasteaiad on haridus-kasvatusasutused ja selles valdkonnas peavad lastega läbi päeva töötama erialaseste teadmistega inimesed – pedagoogid.

  2. Lumememm ütleb:

    Aitäh,Tiina Vapper! Kõik ongi nii,nagu kirjutate!Kes veel ei tea,siis meil on omavalitsusi,kus lasteaiaõpetaja brutopalk on 500 eurot!

  3. Malle ütleb:

    Olen artikli kirjutajaga täiesti nõus ja kõik , mis selles sisaldub olen omal nahal kogenud. Töötan muu kõrgharidusega õpetajaga ühes rühmas. Tal puuduvad täielikult tööoskused ja teadmised alushariduse pedagoogikast, lisaks metoodilised oskused õppetegavuste läbiviimisel jne. Samas hakkas ta koheselt saama võrdset palka teiste ped. haridusega töötajatega. See on meeletu ebaõiglus! Võtame näiteks ükskõik, millise teise ameti esindaja nt. bussijuht, ta ei saa ju sellel ametil töötada, kui tal puuduvad vastava kategooria juhiload. Kuidas saab hariduses töötada ilma ped. hariduseta töötaja, see on vale. Mina oma lapselapsele küll sellist õpetajat ei soovi.
    See uus lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooni seadus tuleb kiiremas korras kehtetuks tunnistada. Seda seadust tõlgendatakse erinevates valdades erinevalt ja tõepoolest ongi nii, et osad direktorid võtavad tööle tõepoolest keskeriharidusega õpetajaid tähtajalise lepinguga, kuid osad siiski soovivad, et see õpetaja läbiks 160 t koolituse ja siis tööta niikaua kui soovid.

    Uus seadus peaks olema just selline, et muu kõrgharidusega õpetaja saab tööle tähtajalise lepinguga ja enne ei saa tähtajatut lepingut kui on asunud õppima pedagoogikat ning keskeriharidusega õpetajad, kes on viimase peal tegijad tuleb kirjutada uuesti seadusesse sisse, mitte meid terve elu mõnitada. Tean väga palju selliseid õpetajaid, kes momendil ei tööta sellel ametil ja uskuge mind, nii mõnigi vaba õpetaja ametikoht saaks täidetud kvalifitseeritud õpetajaga. Ma oleme saanud sellest nõuka aegsest ped. koolist väga tasemel ped. hariduse. Sellist ettevalmistust ei saa enam mitte kuskilt kõrgkoolist !!!

    Sellest assistentide süsteemist ei sooviks rääkidagi. Õpetajale tuleb veel lisakoormust juurde ning lisaks veel koolita ka assistente, kellel üldjuhul puudub ettekujutus lasteaia tööst ja osadel on lausa põhikooli haridus. Ei saa teha kõike välismaa järgi. On ju näha, et asi ennast ei õigusta. Mina ei nõustu õpetajaks tööle minema assistentide süsteemi, seal põled täiesti läbi. Kogu aur läheb assistentide koolitamisele. Lisaks puuduvad assistentidel teadmised pedagoogikast.

    Meie riigis ikka üldse ei mõelda teo tagajärgedele, kohe hakatakse arutult tegutsema. Ei mingeid eelnevaid konverentse, arutelusid, uuringiuid jne. Sellest Viimsi vallas läbiviidavatest tsirkustest on juba ammu tüdimus.

    Olen artikli kirjutajaga täiesti nõus ja juba ammu julgelt oma arvamust avaldanud.

    Kahe õpetaja ja ühe õpetajaabi süsteem toimib ideaalselt ! Meie riigis on palju olulisemat, millega tegeleda nt. õpetajate ja abide palgad , koolituste rahastamine jne.

  4. Malle ütleb:

    Väga hästi öeldud, et las kolistavad nendes ämbrites veel natuke, kuid loodan, et õppetunnid peaks juba käes olema.

  5. Malle ütleb:

    Minu arust ei piisa assistentide koolitusest, vaid kui minnakse kogu riigis sellisele lasteaia töökorraldusele, siis tuleks luua assistentide ametikool. Assistent peab ju ka õppetegevusi läbi viima, osalema kogu õppe – ja kasvatustöös st. et peab omama ped. haridust.

  6. Murega ütleb:

    See keskeriharidusega tähtajaliste lepingute teema ei ole vist siiski päris nii. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuete rakendussätetes on kirjas, et need, kes töötasid enne 1. septembrit loetakse kvalifikatsioonile vastavaks vanade kvalifikatsiooninõuete järgi. Ilmselt probleem nendega, keda siis peale seda tööle on võetud. Või tõlgendavad juhid seda valesti?

  7. Malle ütleb:

    Ja täpselt nii ongi. Mina sattusin töökohta vahetama just vahetult enne selle uue seaduse kehtima hakkamist ja olin selleks ajaks töötanud lasteaiaõpetajana 24 aastat. Peagi hakkasin paljudelt kuulma, et ei olegi enam haridust, sain ikka korraliku šoki küll, et kuidas saab inimeselt omandatud haridus ära võtta , siin riigis paraku ei imesta millegi üle.
    Pole siis mingi ime, et inimesed siit lahkuvad. Momendil töötan õpetajaabina, kuid tulevikus soovin õpetajana töötada.

  8. Malle ütleb:

    Osad direktorid võtavad meid tööle tähtajalise lepinguga, kuid osad tähtajatu.Saatsin hiljuti ühele lasteaia direktorile kirja ja tema vastas mulle, et läbid 160 t koolituse ja tööta nii kaua kui soovid.

  9. triin ütleb:

    Olen töötanud lasteaias üle 30 aasta. Lähen tööle iga päev rõõmuga. Kool, kus käisin on nimetus Tallinna Pedagoogika Kool. Kool andis palju teadmisi. Nüüdki meeldib kursustel käia. Rohkem ikka nende inimeste pärast, kes seal käib. See, mida ma sealt saan, on nagu uus vana. Tundub, et nüüdsetele kursuse noortele juhendajatele on see uus,ja ongi, mulle aga kõik nagu läbitud teema. Ma ei taha muidugi öelda, et see kõik on mulle mööda külgi maha jooksev “kraam”, mida seal pakutakse, sugugi mitte. Miks ma seda kirjutan? Mind solvab ja alavääristab, et olen nüüd nagu mitteväärtuslik.Olen käinud koolis, teinud erinevates lasteaedades praktikat, et kooli lõpetada. Sel ajal kui koolis käisin, pidin isegi klaveri selgeks õppima, et läbi viia praktika võimlemistunni läbiviimiseks. Nüüd samuti osalen koolitustel. Kui tuleb noor inimene tööle, öeldakse ikka- ole hea aita teda. Aitan, kuid olen ikkagi solvunud. Kas mina olen süüdi, et sellel ajal koolil teine nimetus oli?

  10. marjake ütleb:

    Kulla inimesed, miks te ilmutate neid artikleid siin, selles nö marginaalses ajalehes? Sama tekst Postimehesse ja Päevalehte! Suurem üldsus ei teagi, mis täpselt lasteaedades toimub!

  11. Belle ütleb:

    Minule jääb nüüd asi ikka väga segaseks. Kas kõik lasteaiad peavadki nüüd ühe õpetaja süsteemi rakendama või teeb valiku ikkagi omavalitsus. Kellest siis saavad assistendid ja kes jäävad õpetajateks ja kes siis veel abideks? Minul ja mu paarilisel mõlemil kõrgharidus, oleme hea tiim juba aastaid. Kumb meist siis nüüd assistendiks peab hakkama või lammutatakse ära kogu rühmameeskond? Lapsed ju tuttavad, jukumbki ei soovi loobuda!Kuidas tööpäev ajaliselt jaotatud on?

  12. Murega ütleb:

    Prarandan ennast – … enne 1. septembrit 2013 …

  13. Marju ütleb:

    Autor kirjutab: “… fakt on see, et kui nõuda õpetajalt kõrgharidust, meeletut vastutust, pidevat arengut, koostööd ja palju muud ning maksta talle selle kõige eest naeruväärset palka, kaob igasugune motivatsioon seda tööd teha.” Mina näengi riigi suunda sellisena, et … kui ei nõua kõrgharidust, pidevat arengut jne, siis ei pea maksma kõrget palka! Vastutus seisneks vaid selles, et laps tervena õhtul vanemale tagasi antaks. Selle tagamiseks piisakski ju pedagoogiliselt koolitamata assistentidest.
    Mis on riigi huvi? Ainult raha lugemine? Mitte toetada laste arengut vanuses, mida hiljem on praktiliselt võimatu tasa teha, on uskumatu hoiak meie haridust suunavate inimeste poolt. Riik püüab lahendada (kõrgharidusega)lasteaiaõpetajate puudust (peamiseks põhjuseks madal palk) sellega, et jätame siis rühma ÜHE haridusega õpetaja. See on jätkusuutmatu lahendus. Mõne aasta pärast pole ka seda ühte inimest enam kuskilt võtta.

  14. Marelle ütleb:

    Kool on oma reformidega põhja lastud, laseme siis nüüd alushariduse ka kolinaga põhja. Siia maani on see entusastide najal püsinud kõrgel tasemel vaatamata väikesele palgale.

  15. Peep Leppik ütleb:

    Austatud kolleegid! Kuna lapse areng enne kooli on erakordselt põhjalikult psühholoogide poolt läbi uuritud, siis teame, et inimese kognitiivsele (või ka vaimsele) arengule luuakse alus enne kooli – kodus või lasteasutuses. Kahjuks ei taha seda tunnistada ametnikud-poliitikud. Sel ajal sobib lapsega tegelema inimene (ükskõik mis nime ta kannab), kes tunneb arengupsühholoogiat (kindlasti Jean Piaget´ uuringuid). Selle tööga tuleb toime keskharidusega inimene, kõrgharidus iseenesest ei anna midagi… Lapse arendamisel pole ju imenippe.
    Meie õnnetus on vaesuses – lasteasutuses tuleb ühel inimesel tegeleda kuni 20 (!) lapsega, mis tähendab, et sisuliselt ta tegeleda ei saa. Skandinaaviamaades on ühel töötajal (jõukuse tõttu) 5-6 last, siis toimub ka arendamine. Olen neil probleemidel peatunud oma loengus, mis internetis lihtsalt leitav, kui lüüa Googlesse – Avatud loeng Peep Leppikult…
    Kuid lasteasutus võib olla ka lastehoiu koht – siis pole arengupsühholoogia tundmine eriti vajalik.
    Aga Marjakesele ütlen – Postimees ja Päevaleht ei võta taolisi lugusid üldse vastu… Head naistepäeva, kolleegid!

  16. Peep Leppik ütleb:

    P.S.
    Tulles Tiina Vapperi loo pealkirja juurde, lisan – lasteaiaõpetajat saab kaitsta vaid LASTEAIAÕPETAJATE sõltumatu KUTSELIIT. Ametnikelt ärge oodake kaitset, pigem veel segasemate juhendite välja mõtlemist. Minule (resp meile) tegid selle juba omal ajal selgeks Soome vastavate kutseliitude esindajad…

  17. Murega ütleb:

    Paraku keskharidusega (veel vähem põhiharidusega) inimene arengupsühholoogiat ei tunne. Neid rakendatakse praegu assistentidena ja mis neist siis kasu on olenemata sellest, et neid seal kaks on? Keskeriharidusega õpetajatele tehakse aga praegu põhjendamatult liiga. Kui olla valiku ees, kas keskeriharidusega alushariduse pedagoog või muu kõrgharidusega õpetaja, siis ei ole vist kahtlustki, kumb on pädevustega. Kogetud. Mõnel juhul võivad nad olla isegi tugevamad. Palju oleneb inimesest.

  18. Murega ütleb:

    Valiku teeb üldjuhul omavalitsus, võib-olla mõnel juhul on lasteaia juht ise “hakkaja”.

  19. Kaili ütleb:

    Mina olen lapsevanem, kelle lapse lasteaias võeti kasutusel sellest aastast see ühe õpetajaga süsteem. Tunnistan, et mulle see süsteem ei sobi – millal mina lapse õpetajat näen? Hommikul. Millal mina peaks saama rääkid õpetajaga lapsest, kui on küsimusi-probleeme? Hommikul. Kahjuks on tõelisus see, et hommikul ei jõua – lapsevanemal on vaja tööle jõuda, teine laps teise lasteaeda toimetada, õpetaja on mõne teise lapsevanemaga hõivatud jne. Kui vahel õhtul küsin üht või teist assistendilt, siis ei ole harv, kui saan vastuseks, et ”ma ei tea. Mind ei olnud hommikul.” Ehk siis ei toimu mingit nö töö üleandmist ja kellelgi ei ole minu lapse päevast täitülevaadet. See ei ole sobiv süsteem. Mind solvab eriti, et meie vallas võeti katsetamiseks see süsteem erilasteaias, kus vast ei võiks igasugu eksperimente teha.
    Igasugustest muudatustest peaksid võitma eelisjärjekorras lapsed, aga siin ei ole võitjaid. Loodan, et kui tulemusi hindama hakatakse, siis ka lapsevanemate arvamust küsitakse 😉

    Olen palju mõelnud sellele, et miks ei räägita lasteaiaõpetajatest ja nende tänuväärsest tööst ning mitte nii motiveerivast palgast. Väga tore, et teema on lõpuks tõstatatud!

  20. Malle ütleb:

    Valikut kumb tööle jääb, teeb ilmselt juhtkond ja eks võetakse seda ka arvesse, kes kellega paremini läbi saab ja teine sunnitakse minema assistendiks ja kui ei sobi, siis lahku töölt. Õnneks momendil ei ole seda seadust veel olemas, et kõik peavad assistentide töökorraldusele üle minema, kuid meie riigis pole midagi võimatut. Inimesi mõnitatakse koguaeg ja tehakse seda ka edaspidi.

  21. Malle ütleb:

    Vahetult peale selle uue seaduse jõustumist toimus alushariduse juhtide nõupidamine just selle uue seaduse teemal. Kui palju lasteasutuste direktoreid sealt osa võttis , on teadmata. Olen suhelnud direktoriga, kes seal viibis ja tema ütles, et nüüdsest on endine keskeriharidus rakenduslik kõrgharidus. Kahjuks osad direktorid , kes seal ei viibinud, tõlgendavad seda seadust teisiti. Siinkohal tulekski teha haridusministeeriumile pöördumine, et see seadus korrektsemalt sõnastada ja teha kõigile arusaadavaks st. kirjutada seadusesse sisse keskeriharidus ja olekski see teema saanud lahenduse.

  22. velkin ütleb:

    tegelikult o lood nii, et haridusametnike nagu kõigi ametnike ainuke kohustus onj oma olemasolu hädavajalikkuse tõestamine, et mitte kaotada mugavat ja hästitasustatud (haridustöötajatega võrreldes) ametikohta ning sellepärast nad peavadki ilmutama pseudoinnovatiivsust, ka idiotismis! Ei muutu siin riidis miskit, kuni ametnikkond on priviligeeritud seisuses ja nende ülemused parteisõdurid, sest need on ametnikest veel hullemad – nemad ju mõistavad ja tajuvad oma eksistentsi mõttetust. Ag kõik jääb nii nagu oli…

  23. Elvi Laats ütleb:

    9.märts 2015,20,06
    Elvi
    Paari aasta pärast täitub mul 50a töötamisest lasteaiaõpetajana. Hetkel võttis kuri haigus mul aja maha, pani haigevoodisse.Nüüd siis on aega kuulata poliitikuid ja olla kursis igapäevaelusündmustega, mis toimub meil ja mujal.
    Mul on siiralt hea meel, et keegi avaldas õige artikli.
    Olen selle pika tööaja jooksul näinud, mis toimub meie riigi haridusmaastikul alushariduse osas. On olnud juhus rääkida 2 haridusministriga, kes nagu ühest suust kinnitavad, et alusharidus ehk koolieelne iga on lapse eluskõige olulisem iga, kus pannakse alus kogu eluks, seda kasvatuse osa peaks riik väga toetama, aeg, kus ei tohi vigu teha.
    Meie ühiskonnas on tehtud selles osas väga suuri vigu, mis on jätnud jälje, jälje, mis saadab paljusid elulõpuni. Kui olin noor kasvataja, kasvatati meie lapsi suurtes ööpäevastes “kombinaatides”. Keegi ei mõelnud, kuidas tundis see väike inimene, kes oli sunnitud elama 5×24 lasteaias. ma arvan, et iga lapse esmane mõte oli”Mika mu ema ja isa ei armasta mind?”, kui kasvataja tuli tööle, siis lapsed istusid oma toolidega järjekorras, et saada kasvataja sülle.
    Nüüd kõik nagu oleks väga hästi lasteaedade poole pealt.
    Aga küsimus:” Mida on teinud meie riik, et lapsed kasvaksid rõõmsate ja õnnelikena???”
    Jälle on aeg, kus on meie lastelt ära võetud vanemad, vanemad, kes on sunnitud äraelamiseks töötama piiri taga. Oi kui palju on sellepärast väikseid katkiste hingedega lapsi, kes ei saa aru, miks tal ei ole pikka aega isa või ema. Need väikesed inimesed on väga mässumeelsed, nad ei oska olla, nad tunnetavad suurt armastuse puudujääki. Õpetaja on ainus nende hingehoidja ja tugi. Aga oh õudust, millest me jälle räägime – aitab, kui rühmas on üks õpetaja ja 2 abiõpetajat. Kes on abiõpetaja? tädi Maali tänavalt, kes on viimases hädas nõus töötama alampalga eest. Keegi ei nõua tema käest vastava kooli või kursuse lõpetamist. Miks me jälle tahame lõhkuda süsteemi, mis minu arvates töötab väga hästi. Rühmas on 2 õpetajat ja õpetajaabi, see on meeskond, kes annab endast parima.Kuuldes, et meie riigis on keskmine palk üle 1000 euro, siis paneb mõtlema, et kas lasteaed on see koht, kus õpetaja peab hakkama saama 500 euroga ja veel on vaja seda kulutust vähendada. Ei ole vaja võtta kõike, mida näeme ja kuuleme välismaal, las meil olla midagi oma, mis hästi toimib.
    Probleemidest võiks pikalt kirjutada, neid on oi kui palju! Hariduselu juhid, väärtustage meie riigi, niigi väheneva, laste arvu kasvatamist!

  24. tereze ütleb:

    Olen 39 aastat lasteaias töötanud lasteaiaõpetaja(2016.a.- 40aastat).
    Need kommentaarid on ülimalt õiged ja kohati valus lugeda.
    Tallinna Ped. Koolis saaduga olen 40 aastat väga edukalt hakkama saanud ja nüüd ei kõlba see haridus kuskile. See on siiralt ebaõiglane! Olen ka ise mõelnud minna Tallinna Ülikooli kaugõppesse, aga kas pean minema ainult selleks, et paber saada? Paljud nooremad, kes praegu kaugõppes oma esimest haridust omandavad, räägivad, et väga palju eakaid on kaugõppes selle- sama paberi pärast. On ju väga tore, et eakad saavad vestluse põhjal õppima, aga kuidagi naljakas on. Paljud õppejõud on koolitustel öelnud, et meie oleme teoreetikud, aga teie olete praktikud tohutute teadmistega. Te olete meist palju targemad!

  25. tereze ütleb:

    Kui Mailis Reps oli haridusminister, siis ta külastas meie (maalasteaed)lasteaeda ja vestles õpetajatega väga pikalt. Tema ütles samuti, et meie keskeriharidus on võrdne rakendusliku kõrgharidusega. Aga arvati ikkagi, et nii see pole. Sinnapaika on see aastatetagune jutt on jäänudki. Kes oleks õige inimene, kellelt kõik täpselt üle küsida.
    Tuleks korraldada lasteaiaõpetajate suurem kokkusaamine pädevate haridusjuhtidega.
    Ja mis pension meid ees ootab(naeruväärne)?

  26. Tuuli ütleb:

    Kas keegi oskab öelda, mitu aastat peab seal ülikoolis õppima 24 aastase õpetaja staažiga ( eelnevalt lõpetanud Tallinna Ped. kooli ). Kas õpe on päevane – või kaugõpe ?

  27. Madu ütleb:

    Väga kurb on see, mis alushariduses praegu toimub. Lasteaiast on saanud raha kokkuhoiu asutus. Kelle arvelt siis kokku hoitakse? Lapse ja tema õpetaja arvelt. Tean Tallinna lasteaeda, kus süstemaatiliselt vähendatakse õpetajate töökoormust – õpetajatel pole võimalik töötada täiskohagagi, tasapisi kärbitakse koormusi 1, 0 pealt 0,8 ja 0,6 peale. Ja ühe õpetaja süsteemis ei ole mitte kaks assistenti vaid üks. Mine sa tea, äkki on isegi kergem – vähen juhendamist. Kahe assistendi puhul juhenda laste kõrvalt veel kahte abilist. Lisan, et mingit lisatasu selline koormuse tõus õpertajale kaasa ei toonud. Kokkuhoitud raha läks hoiule. Nii me suhtumegi oma laste õpetajatesse. Häbi peaks olema kõigil neil, kes sellised asju ellu viivad või vaikides ja nõusolevalt pealt vaatavad! Kannatavad õpetajad ja seeläbi lapsed. Ükskord võiks arusaamisele jõuda, et kui õpetajal on halb (vähetasustatus + kõrged nõudmised= halvad töötingimused), on halb ka lapsel.

  28. Laane ütleb:

    Aitäh,Tiina Vapper nii õige ja õiglase kirjutise eest. Kui meie kallid lasteaia õpetajad ei hakka rääkima ning ennast kaitsma,siis ei hakka ilmselt siin riigis küll midagi enne toimuma,kui tekib jälle mingi krahh,mis paneb, siis alles meie riigiisad mõtlema ja tegutsema,aga enne on see puha naiste mulin(kõik pedagoogid on ju naised).Naine on eelkõige ema,kes tunneb oma südamega,et see pole sugugi hea meie väikese lapse arengule ja lapsevanemale,kellel on õigus teada,kuidas möödus tema lapse päev lasteaias .Sellele oskavad vastata ainult koolitatud ja lapsepsühholoogiat tundvad õpetajad,kes päevast-päeva väikelapsega tegelevad ja toimetavad.Kutsun kõiki õpetajaid julgelt oma arvamust avaldama ka kirja teel,sest ühtsuses peitub jõud ja kui me kõik leiame,et meile on tehtud koguaeg ülekohut,miks me sellest siis ei räägi ja ei kirjuta?

  29. 31 a. lasteaias ütleb:

    Mina õppisin (hiljuti) 3 a. Aga Pisipedaga andis tugeva põhja alla ja kõrgkool ainult teooriat (mõne õppejõuga tuli ka tuliseid vaidlusi praktika käigus omandatu kohta). Ja vastutasuks sain õppealaenu, sest õppisin tasulises osakonnas. Ja nüüd on ärevus, kas minu lemmiktööst saan ainult maksurõõmu?

  30. Tuuli ütleb:

    Kas seal muidu tasuta kohti ka on ? Mina küll ei ole nõus teist korda sama asja eest maksma. Kuigi too aeg olid õpingud Ped. koolis tasuta, pidid ju ikkagi vanemad meid ülalpidama. Eesti riigil on ikka palju raha , sundida meid uuesti sama asja õppima, ehk osadel õnnestub riigi tasuta õppele saada, ma ei saa aru , milleks selline raha raiskamine, inimene õpib uuesti sama asja. Totruste tipptase !!!

  31. Ingrid ütleb:

    Aitäh kirjutajale – väga valus ja õige teema. Suurem osa ühiskonnast kahjuks ei tea neid probleeme, samuti on kõigile teada nn õpetajate palgatõus. Aga kuidas tegelikult on, sellesse ei süüvita.
    Ettepanek – koputage päevalehtede ustele sama probleemiga.

  32. Aili ütleb:

    Huvitav oleks teada, kui palju saab assistent palka ?

  33. 31 a. lasteaias ütleb:

    Copy- paste FB lehelt:
    Rae vald

    Tänasel alusharidusjuhtide õppepäeval Aruheina lasteaias selgus, et Rae valla kahes lasteaias käivitatud ühe õpetaja süsteem levib nüüd jõudsalt üle kogu Eesti.

    Millega on tegu? Kõige üldisemas sõnastuses on tegu uut laadi töökorraldusega lasteaedades. Lastega töötavad päeva kõige tegevusrohkemal ajal kolm täiskasvanut inimest. Tegevuse eestvedajaks on õpetaja ja teda aitavad assistendid.

    Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul on uus töökorralduslik lähenemisviis jõudmas teadmisena kahekümnesse Eesti lasteaeda, sest koostöös Tallinna ja Tartu ülikoolidega on käivitatud alternatiivsete töökorralduste tutvustamisteks täienduskoolitus.

    Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent Tiia Õun kõneles, et uue töökorralduse plusside ja miinuste väljaselgitamine käib, aga toetudes rahvusvaheliselt läbiviidud uuringule on ühe õpetaja süsteemi tugevuseks see, et lapsele saab pakkuda individuaalsemat lähenemist. Pole kahtlust selles, et mida väiksem on rühmas lapse ja täiskasvanu arvu suhe, seda parem on lapse areng.

    Rae vallas töötatakse ühe õpetaja süsteemi järgi Peetri Aruheina ja Jüri Võsukese lasteaedades.

  34. Maie ütleb:

    Kas üldse mõeldakse ka, milline vastutuse koorem pannakse ühele inimesele! Töö lastega pole ju mingi liinitöö, et jagame lauad omavahel ära ja saeme parajateks juppideks.Ma ei ole mõistlike uuenduste vastane, aga praegu keeratakse küll kõik pea peale ja kannatajaks jääb seesama vaene õpetaja, kellet niigi nõutakse üle mõistuse palju.Kui oled vastutustundega õpetaja, on läbipõlemine kindlustatud. Või siis muudad suhtumist töösse, ja teed formaalselt asju.Mis on väga kurb!

  35. Lumememm ütleb:

    Elvi,olen väga nõus Sinu jutuga.Ka mina olen kõike seda näinud,mida Sinagi.Ei ole see väike laps olnud ametnikele kõige tähtsam ei ammustel aegadel ega nüüdki!”Raha paneb rattad käima !” (kahjuks).

  36. Tuuli ütleb:

    Ühes Tallinna lähedal asuvas vallas 630 bruto.

  37. Maie ütleb:

    Mis on meie riigil koguaeg pistmist rahvusvahelise uuringuga selle assistentide jandiga välismaal. Meie peame eeskätt lähtuma sellest, kuidas see süsteem meile vastuvõetav on, kuidas meie riigis see toimima hakkab, millised tingimused meil selleks on loodud. Meil pole olemas kooligi, kus assistente õpetatakse. Lisaks pannakse juurde veel rühmaõpetajale lisakoormust, et näha, kuidas inimene läbipõleb.

    See assistentide süsteem ei levi jõudsalt üle Eesti, täiesti vale väide. seda juttu räägivad ainult need, kes enda saba kergitada tahavad.

  38. Mimm ütleb:

    Pole paha – meil ei saa õpetaja seda raha.

  39. lasteaed ütleb:

    Üks eraettevõtjast karjerist nuusutas kusagil mingit artiklit Inglismaast ja võimalikust assisteerimisest ja kukkus kohe oma nägemusi ellu viima. Tule taevas appi, need Viimsi õpetajad on sellest siiani šokis.Meil on endil vähemalt siiani olnud üks parimaid eksisteerivaid alushariduse andmise süsteeme. Seda oleks patt lõhkuda.

  40. Liis ütleb:

    Meil on lasteaedades ka erivajadustega laste rühmad. Kui erivajadustega laste rühmas töötavad haridusega õpetaja kõrval inimesed, kellel puudub vastav pedagoogiline ettevalmistus, siis on sellel õpetajal lisaks lastele ja kogu vastutusele rühmas vaja veel õpetada pidevalt kahte täiskasvanut!? Millal ja millisel ajal siis lastega tegeletakse? Õpetaja vastutab kogu rühma töö eest!
    Tulge mõistusele! Kuidas on võimalik vastutada erihariduseta inimeste töö eest rühmas? Erivajadustega lapsed vajavad nendega tegelejatelt spetsiaalseid pedagoogilisi eriteadmisi ja õpetatud personali, -muidu nad poleks ju erivajadustega. Kui tavalasteaias norm.lastega võiks isegi töötada ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteem, siis erivajadustega laste puhul on see ilmselgelt lastevaenulik süsteem. Siin toimib kõige paremini 2 eriväljaõppe saanud õpetaja ja pegagoogilise haridusega õpetaja abi mudel!

  41. Malle ütleb:

    Täiesti nõus Teie kommentaariga.

  42. Malle ütleb:

    Kokkuvõtteks võib öelda, et lasteaiaõpetajat ja õpetajaabi ei kaitse siin riigis mitte keegi. Täisväärtuslikust elust ja palgast jäätegi unistama.
    Enne valimisi pasundati palju sellel teemal, kuid nüüd on saabunud jälle vaikus nagu alati. Siit riigist tuleb lahkuda.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!