Koolipoisid nagu koolipoisid ikka

27. märts 2015 Ada Väät Rakvere ametikooli täiendusõppe osakonna juhataja - Koolipoisid nagu koolipoisid ikka kommenteerimine on välja lülitatud

Rakvere ametikooli tullakse nüüd õppima ka välismaalt. Koolipoisid nagu koolipoisid ikka, teine emakeel vaid, vastab õpetaja Leo Nirgi küsimusele, kuidas teistest riikidest pärit koolipoisid on.

Õpetaja Leo Nirgi õpetab Rakvere ametikoolis auto erialal mootorielektroonika moodulit inglise keeles kolmele leedulasele ja ühele taanlasele. Noormehed õppisid ühe mooduli Rakvere ametikoolis kohapeal ja edasi on kolm nädalat ettevõtetes praktikal, ikka samal mootorielektroonika alal. Nad elavad nagu meiegi õpilased õpilaskodus, söövad sööklas ja rahul on nad ka – nii meie söögiga kui ka eluga õpilaskodus, kuigi keegi nendest ei ole varem ühiselamuelu proovinud. Nad ütlevad, et kannatab elada küll. Nende kodukoolides tasuta lõunat ei saa, toit tuleb kas kodust ise kaasa võtta või siis koolist osta.

Sattusid nad Rakverre Auto­mo­bi­lity kaudu, mis on Eesti, Taani, Suurbritannia, Hispaania, Hollandi, Leedu ja Soome kutsekoolide autoosakondade koostöövõrgustik ja kus kutseõppeasutuste õpilased saavad endale koostöövõrgustikku kuuluvates koolides vabalt õpet valida.

Rakvere ametikool sai selles koostöövõrgustikus jala ukse vahele tänu Soomele, kes kutsus liituma, nüüd on ametikool koostöövõrgustikus juba kaks aastat ja tahab olla seal nii kaua, kui jaksab. On loodud selline koostöövõrgustiku raam ja rahastus, et välisõppele saab minna jooksvalt, vastavalt vajadustele. Selle kõige taga on ka Rakvere ametikooli välisprojektide juht Katre Lomp, kes õpilased lennujaamast ja bussijaamast kokku korjas, Rakverre transportis, nendega iga päev suhtleb, neid Tallinna ekskursioonile ja „Noorele meistrile” viis ja neile Rakvere linnuses põneva päeva korraldas.

Koostöövõrgustik Automobility

Koostöövõrgustiku Automobility raames pakub iga kool teistele osalejatele kaks õppemoodulit õppeaasta jooksul. Ükski kool ei tea ette, kas selles liinis õpilasi tuleb – see sõltub õpilaste huvist. Igal aastal on ka autoõpetajate seminar eri riikides ning seal otsustatakse, mis teemadel koolitust teha, ja arutatakse ka rahastamist. Sel aastal veebruaris võõrustati Automobility osalisi Rakveres. Kõik liikmesriigid osalesid, kõik läks hästi ja pärast seda sai ka Rakvere ametikool liivakasti mängima. Sest tutvustati põhjalikult oma tegevust, näidati õppebaasi, koostööettevõtted sobisid ja nii soovitasidki teiste riikide õpetajad Rakvere ametikooli ja Eestit oma õpilastele.

Õppemoodul ja praktikaettevõtted olid õpilaste vastuvõtuks valmis juba eelmisel aastal, aga siis ei avaldanud ükski välismaa õpilane soovi siia tulla. Õpetaja Leo Nirgi viib moodulit läbi õhinaga. Küsimus, kas selle eest lisaraha ka makstakse, jääb üsna kauaks vastuseta. Leo mõtleb pikalt ja ütleb siis, et on parajasti õpetaja ja teeb seda tööd, ja kui ta enam ei ole õpetaja, siis teeb teist tööd ning samamoodi pühendumisega. Õpetaja saab inglise keeles õpetamisega hästi hakkama ja õpilastele ta meeldib.

Christian Taanist ja kolm Leedu noormeest

Leedu poisid kiidavad väga autogaraaži: töökohti saab kardinatega eraldada ja autodiagnostikaks on head võimalused, neile meeldib ka see, et koos ollakse mitme kursusega. Nii mõnigi kord juhendavad vanemad õpilased nooremaid – tekib tore koos töötamise tunne. Nende koolis selliseid võimalusi ei ole. Christian Taanist eriti ei kiida ja mõtleb veidi aega küsimuse peale, mitu autot tal kodus on. Loeb kokku: isal on kolm, emal vist kaks, aga kokku on majas viis autot. Edaspidi tahab ta hoopis lennundusmehaanikuks saada, selleks peab õppima töökohapõhises õppes või minema Kopenhaagenisse lennundusinstituuti.

Christianil on see esimene välisreis ja ta ei teadnud Eestist varem midagi peale selle, et Taani lipp kukkus taevast just Eestis. Tal on kogu aeg müts peas ja kui see kuidagi tal peast ära räägitakse, tõmbab ta kohe kapuutsi pähe. Muidu on Christian avatud olekuga noormees, silmad säravad mütsinoka all, kui ta ütleb, et talle väga meeldib, et eestlased on nii häbelikud ja neid peab alati esimesena kõnetama. Ja kui ilusad tüdrukud Eestis on! Kindlasti läheb ta ööklubisse nendega lähemalt tutvuma. Õpetajaga on Christian väga rahul.

Leedu noormehed ei kiida eesti tüdrukuid, nendel ootavad kodus oma tüdrukud ja nad ei suuda otsustada, mida neile kingituseks kaasa osta. Leedulased ei ole samuti varem Eestis käinud ja neile on kõik huvitav. Nad arvasid, et eestlased ja leedukad on sarnased, aga nüüd tundub, et eestlased on sõbralikumad, viisakamad ja naeratavad rohkem. Meesõpetajaid on neil palju ja meie õpetajaga on nad ka väga rahul. Nad tahavad kõik kõrgkooli minna, üks neist vaid teisel erialal, tema tahab saada piirivalvuriks. Koduigatsust ei tunne neist veel keegi. Nad ütlevad, et saavad meil õppides erialas palju targemaks ja on õppega väga rahul.

Erinevad kutseharidussüsteemid

Taani kutsehariduses on esimene tase meie mõistes kutsekeskharidus. Teisele haridustasemele saab vaid see, kellel on ettevõttega leping, mille alusel hiljem samasse firmasse ka tööle minnakse.

Leedulased saavad pärast kutseõppeasutuse lõpetamist jätkata õpinguid kõrgkoolis või tööle minna. Ettevõttepraktika on neil kolmandal õppeaastal ja kolm kuud korraga. Enne seda on igal nädalal üks päev koolipraktikat. Eestis läbitud õpe kantakse nende praktikasse üle. Ka Taanis on võimalik Eestis tehtud välispraktikat arvesse võtta.

Selline koostöö avardab kõigi osaliste võimalusi. Edaspidi on kavas õpetada välismaalasi koos meie eriala õpilastega – kõik õpivad inglise keeles ja klassis on lisaks omadele ka välis­õpilased. „Koolipoisid on ühesugused igal pool,” ütleb õpetaja Leo Nirgi.