Kuhu liigub Soome haridus?

27. märts 2015 Victoria Parmas Õpetajate Leht - 3 kommentaari

Ehkki hariduseksperdid üle maailma püüavad Soome haridusedu saladustele jälile jõuda ja häid kogemusi oma haridusmudelitesse integreerida, on soomlaste endi meelest nendegi koolis parandamisruumi küllaga. Maailma parima haridusega riigi näiteks toodud Soome arutab enne parlamendivalimisi veelgi intensiivsemalt, kuidas minna edasi nii, et õpitulemused ei langeks ja koolirõõm ei kaoks.

Märtsi keskel andis 45-liikmeline töörühm Soome haridusministrile Krista Kiurule üle 150-leheküljelise haridusraporti „Tuleviku põhikool – uus tõus”, mille eesmärk oli leida põhjused, miks on Soome laste tulemused PISA testides langenud ning kuidas tõsta õpilaste motivatsiooni ja kooliga rahulolu.

Raporti koostamise algatas sotsiaaldemokraatliku partei haridusminister Krista Kiuru aasta tagasi ning sinna olid kaasatud kõigi parteide esindajad. Lisaks küsitlesid raporti tegijad spetsialiste, õpetajaid, õppejõude, üliõpilasi, õpilasi ja lapsevanemaid. Raport on töövahend uuele, pärast 19. aprilli valimisi ametisse astuvale valitsusele.

Haridusraporti „Tuleviku põhikool” tulemusi ning Soome hariduse päevateemasid vahendab Soome Instituudi juhataja Anu Laitila.

Koolirõõmu otsides

Nii nagu soome laste õpitulemused, on langenud ka õpilaste motivatsioon ja vähenenud koolirõõm. Eriti tuli see välja PIRLS-i uuringust, mis on suunatud kümneaastastele õpilastele ja kus Soome oli langenud koolirõõmu poolest üsna viimaste hulka. Elu väljaspool kooli on nii põnev, et kool lihtsalt peab muutuma.

Raportis leitakse, et kool võiks olla senisest paindlikum ning seal on vaja praegusest rohkem virgestavat ja motiveerivat tegevust, näiteks sporti. Soome keskerakonna valimisprogramm näeb koguni ette, et sport peab olema tunniplaanis iga päev.

Paindlikkust on rõhutatud ka lugemisoskuse tõstmisel. PISA uuringust on selgunud, et eriti suur probleem on poistega, kelle lugemisoskus on tüdrukute omast poolteist aastat maas. Lastele tuleb senisest enam soovitada kirjandust, mis seostub nende huvialaga, nii oleks kool ja elu omavahel paremini seotud.

Kuidas harida sisserändajat?

Eriti valusalt puudutas Soome üldsust PISA uuringust selgunud tõsiasi, et esimese põlvkonna sisserändajate hariduse tase on keskmise soomlase omast kolm aastat maas, teise põlvkonna puhul oli vahe poolteist aastat. Sisserändajate nii kehv tase oli meile kurb üllatus. Põhipõhjuseks peetakse sisserändajate vähest soome keele oskust. Nii ei ole võimalik vanemal oma last ka näiteks matemaatikas aidata, sest ta ei saa lihtsalt aru, mida ülesandes teha tuleb. Need noored tulevad Soomest väga erineva kultuuritaustaga maadest ja seetõttu on arusaadav, et nad vajavad senisest veelgi enam tuge nii oma emakeele kui ka soome keele õppimisel.

Hea haridus kodukoha koolist

Nii nagu Rootsis, on ka Soomes hakatud rääkima sellest, kas vanemad peaksid saama oma lapsele kooli valida. Kohe on toodud aga hoiatavaks näiteks eliitkoolidega Eesti ning nenditud, et Soome peab hoidma olukorda, kus üle riigi on kõigil lastel võrdselt head võimalused haridust omandada. Ka raportis rõhutati endiselt, et laps peab saama käia kodulähedases koolis ja omandama igast koolist võrdselt hea hariduse.

Õpetuse ühtlaselt head taset on aidanud hoida õpetajaameti populaarsus – õpetajaks pürib väga palju noori ning nad on väga hästi ette valmistatud. Soomes saab õpetajaks õppida 14 kõrgkoolis. Kuna õpetaja­hariduse omandamiseks ei pea sõitma ilmtingimata pealinna, vaid õppida saab ka kodule lähemal, on suurem ka võimalus, et üliõpilane oma kodukanti tööle läheb.

Õpetajate koolitus peab muutuma

Kuigi Soome õpetajate koolitust tuuakse teistele riikidele eeskujuks, leiavad soomlased ise, et ka siin on vaja muutust, sest maailm meie ümber muutub. Kooli mõte ei ole enam vaid teadmisi jagada, vaid kool peab toetama õpioskuste omandamist ja õpilaste aktiivsust. Õpetajad vajavad koolitust, kuidas õppeaineid ja elu integreerida, sest kool pole enam mingi eraldiseisev institutsioon, vaid osa elust.

Teine valdkond, millele õpetajakoolituses tuleb tähelepanu pöörata, on maailma digiteerumine. Kui klassis on palju nutitelefone, tahvel- ja sülearvuteid, pole see veel digiõpe. Tähtis on, kuidas neid õppetöös kasutada osatakse.

Hea näitena on raportis välja toodud Helsingi ülikooli matemaatika õppetooli üliõpilased, kes õppejõu juhendamisel ülesandeid võrgus lahendasid. Ise nii õppinud, läksid need tudengid kooli tööle ja rakendasid seda meetodit ka seal. Arutatakse, et kuigi IT materiaalne baas on hea, on sinna vaja ka sisu. Pilvekoolituses vaadatakse ka Eestiga koostöö poole. Praegu sõltub digiõppe kasutamine Soomes õpetajast – kel huvi on, see kasutab.

Emakeelne juturaamat kohustuslikuks

Erinevalt Eestist on Soome õppekavad väga üldised. Soome haridussüsteem, ka lapsevanemad, usaldavad väga õpetajat. Seda näitab ka tõsiasi, et koolis ei ole enne gümnaasiumi lõppu eksameid ega tasemetöid. Eksamiga ei lõpe ka põhikool. Leitakse, et pidevad testid segavad tõelist õppimist, sest siis hakatakse õppima eksamiks. Küll arutatakse, kas gümnaasiumi lõpueksamid võiksid olla ühtlasi ülikooli sisseastumiseksamid. Selle hea küljena on aga välja toodud eelkõige majanduslik kokkuhoid.

Kuigi õppekavad on üldised, soovitakse seal esile tõsta kirjanduse õpetamist. Oluline on küll mitmekülgne lugemisoskus, kus osatakse infot saada peale tekstide ka numbritest, piltidest, eri infokanalitest, kuid ilukirjandusel peab siiski olema eraldi koht. Raamatute lugemise poolest on Eesti lapsed Soome omadest tublimad. Kui Soome koolilaps loeb 3–4 raamatut aastas, siis Eesti lapsed 8–10. See tuleneb Eesti traditsioonilisemast ja detailsemast õppekavast. Soomes tuli kirjandus emakeelest erineva õppeainena kavva alles kümme aastat tagasi. Nüüd kardetakse, et kui emakeelse kirjanduse õpetamise tähtsust ei rõhutata, siis mõni õpetaja ei pööragi sellele tähelepanu ning ilukirjanduse lugemine kaob hoopiski. Juba praegu on toodud näiteid soome tudengitest, kes pole oma elus läbi lugenud ühtki raamatut.

Mis kell algab kool? Kui suur on klass? Rootsi keele asemel vene keel?

Raportis märgitakse ära ka koolipäeva alguse teema, mis on Soome meediaski palju kõneaineks olnud. Soomlaste arvates võiks koolipäev alata kella 8 asemel kell 9. See leevendaks ka probleemi, et algklassilapsed peavad enne vanemate töölt tulekut väga pikka aega üksi kodus olema, sest tunnid lõpevad juba kell 12.

Arutluse all on ka küsimus, kui suur võiks olla klass ja kas õpilaste arv klassis peaks olema seadusega paika pandud. Praegu on klassid Soome koolides väga erineva suurusega ja seda soovitakse ühtlustada.

Üks haridusteema on teise keele valik – kas rootsi keele kõrval võiks selleks olla vene keel? Viimast pooldavad just Ida-Soome elanikud.

Hallitavad koolid ja tasuline kõrgharidus

Diskussiooni tekitab Soomes üldine tasuta kõrgharidus. On küsitud, mil moel on siis võimalik kuulsa Soome haridussüsteemi eksport, kui selle eest ei või raha küsida. Ühe võimalusena on jutuks olnud, et väljastpoolt EL-i tulevatele õpilastele oleks kõrgharidus tasuline.

Soome erakonnad muretsevad ka koolimajade seisukorra pärast – kehvade ventilatsioonisüsteemide tõttu paljud koolimajad hallitavad. Soome õpetajate liidu andmeil ohustab koolides leviv hallitus ligi veerand miljoni õpilase ja õpetaja tervist.

Soome erakondade valimiseelsed hariduslubadused

Pea kõik parteid rõhutavad, et lastel peavad olema võrdsed võimalused omandada haridus. Kuigi uuringud näitavad, et sellega on Soomes kõik hästi, peavad erakonnad vajalikuks eraldi välja tuua, et nii peab see jääma ka edasi ning piirkondlikul, sotsiaalmajanduslikul ega sugudevahelisel ebavõrdsusel ei tohi Soome haridussüsteemis kohta olla.

Keskerakond (Keskusta) – edestab kuu aega enne valimisi arvamusküsitlustes kõiki konkurente.

  • Senisest enam tuleb minna üle mobiilsele ja mängulisele õppimiskeskkonnale.
  • Gümnaasiumiharidust peab saama omandada ka kodus.
  • Teadmiste testimise süsteemi tuleb uuendada, võimaldada kaug- ja e-õpetust gümnaasiumiosas ning Ida-Soomes õppida vene keelt.
  • Soome koolitussüsteemi eksport tuleb käima lükata.
  • Kehtestada õppemaks väljastpoolt EL-i, Norrat ja Islandit Soome saabuvatele üliõpilastele.

Sotsiaaldemokraadid

  • Koolipäevadesse tuleb lisada kultuuri, liikumist ja teisi harrastusi.
  • Õppekeskkond kõikjal Soomes vajab nüüdisajastamist, et kool muutuks ligitõmbavamaks.
  • Nn hallituskoolid tuleb remontida või sulgeda.

Rahvuslik Koonderakond (Ko­koo­mus), praeguse peaministri Alexander Stubbi kodupartei

  • Kehtestada õppemaks väljastpoolt EL-i, Norrat ja Islandit Soome saabuvatele üliõpilastele.
  • Rohkem valikuvõimalusi põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekoolidesse.
  • Praegusest rohkem on vaja keeleõpet ning rahvusvahelist õpilas- ja töötajatevahetust.
  • Ülikoolidele tehtavad annetused tuleb teha maksuvabaks.

Põlissoomlased (Perussuomalaiset)

  • Külakoolide ruume ei peaks kasutama vaid õppetööks, need olgu laiemas kasutuses.
  • Kehtestada õppemaks väljastpoolt EL-i saabuvatele üliõpilastele, et hoida kõrgkoolide taset.
  • Soome tasuta kõrgharidust rahastavad soomlased ning seetõttu ei ole teistel peale soomlaste subjektiivselt sellele ka õigust.

Vasakliit (Vasemmistoliitto)

  • Usuõpetus koolis tuleks asendada usuteaduse ja maailmavaateõpetusega.
  • Vaja on luua riigi rahastatavad asjatundjate töörühmad, kes looksid kõigile vabalt kasutamiseks mõeldud õppematerjale.

Rohelised (Vihreät)

  • Koolid tuleb viia üle digitaalsele tehnoloogiale ja õppemeetoditele.
  • Õppematerjalid tuleb viia vastavusse tuleviku vajadustega.
  • Kooliga seotud otsuste tegemisel tuleb kaasata õpilasi.

Kristlikud demokraadid (Kristillisdemokraatit)

  • Koolikiusamisele täisleppimatus ning õpetajatele rohkem õigusi halvasti käituvaid õpilasi korrale kutsuda.
  • Tugevdada tuleb kristlikke erakoole ja lasteaedu.
  • Kõigile sisserändajatele tuleb tagada hea soome keelt ja kultuuri tutvustav koolitus.

Soome Rootsi Rahvapartei (Ruotsin kansanpuolue)

  • Keeleõpetust tuleb alustada senisest varem ning enam tuleb panustada keelekümblusesse.
  • Keeleõpetuses tuleb panna rõhku suulisele kõnele, pidades silmas, et Soome on kakskeelne riik, kus tuleb arvestada ka saamide olukorda.

Rohkem infot leiab Soome koolitusala ametiühingu kodulehelt www.bit.ly/vaalit2015koulu.