Kui palju aitab „Noor meister” noortel kooli valida?

13. märts 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - Kui palju aitab „Noor meister” noortel kooli valida? kommenteerimine on välja lülitatud

6. ja 7. märtsil toimus Tallinnas kutsehariduse mess „Noor meister”, kus nii õpilased kui ka täiskasvanud said tutvuda kutsekoolides pakutavaga.

Võistlejaid oli messil 350 ja võisteldi 25 erialal. Pealtvaatajaid käis esimesel päeval ligi seitse tuhat ja teisel päeval üle kolme tuhande. Seega oli kutsekoolist huvitatud väga suur hulk inimesi.

„Noorel meistril” on kaks ülesannet korraga. Ühelt poolt selgitatakse välja erialade parimad õpilased, et hakata valmistama neid ette Euro- ja WorldSkillsil võistlemiseks. Teisalt on mess kutsekoolide atraktiivne reklaam. Võistlusi jälgides näevad külastajad, kui keerulisi töid oskavad tänapäeva kutsekooliõpilased. Loodetavasti aitab „Noor meister” mõnelgi noorel endale sobiva kutsekooli eriala valida.

Kui suur on „Noore meistri” mõju?

Messi infolaua töötajad tõdesid, et „Noor meister” lihtsalt peab õpilaste valikuid mõjutama, sest muidu ei oleks tulnud noori messile nii massiliselt. Umbes pooled külastanuist olid vene koolidest. Järgmisel „Noorel meistril” peab olema jagada ka venekeelseid kutsekoolide infobrošüüre, leiti infolauas.

Narva kutseõppekeskuse infoboksis aga toonitati vastupidist: neilt küsiti just eestikeelset materjali. Õppekorralduse spetsialist Elyanna Romanova selgitas, et neil oli sada eestikeelset infolehte eesti õppekeeles multimeedia eriala kohta ja teise päeva lõpuks oli neid järel ainult kaks. See tähendab, et eesti noored on huvitatud Narvas õppimisest ja sellest võimalusest said nad teada messil.

Tallinna transpordikooli õpilaste hinnangul oli „Noore meistri” mõju suurem kui „Teeviidal”, kus käis viimane kord märksa vähem rahvast. Transpordikooli infoboksis tehti külastajate hulgas selgitustööd, et neil ei õpetata juba ammu trammi-, bussi- ja rongijuhte, vaid logistikat ja infotehnoloogiat. Kuid selle olulise teadmise rahvani viimiseks kulub veel õige mitu messi, arvasid õpilased.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli boksis pandi tähele, et messi esimesel päeval käisid uudistamas põhiliselt 7.–8. klassi õpilased koos õpetajatega ja teisel päeval koos oma vanematega. Tuli ette ka seda, et isa ja ema uurisid suure huviga, mida Olustveres õppida saab, poiss aga vaatas samal ajal igavlevalt ringi. Õpetaja Anu Kivi jälgis aga koos isaga messile tulnud üheksa-aastast poissi, kes oli kõigest suures vaimustuses ja lõi tisleritöö laua juures innukalt kaasa. Seega on „Noore meistri” mõju kõige suurem algklassiõpilastele?

Kuid Anu Kivi lisas, et tõsist huvi ilmutasid ka gümnaasiumi juba lõpetanud. Naised küsisid palju Olustvere rahvusliku kallakuga puutöö – puunõude, kannelde, trummide jms valmistamise – kohta. Huvi pakkus ka keraamika ja klaasipuhumine. Populaarseimad erialad olid põllumajandus ja toiduainete tehnoloogia. Kooli kõik viissada infolehte jagati laiali, kusjuures niisama möödujatele ei antud ühtegi.

Lasnamäe mehaanikakooli direktor Dmitri Koromnov arvas samuti, et „Noor meister” aitab kutset valida eelkõige gümnaasiumi juba lõpetanutel. Põhikoolinoored kipuvad ringi vahtima, kui lapsevanem boksis küsimusi esitab. Näiteks katuseplekksepa eriala tahavad õppida juba tööl käivad mehed, kes on valmis sõitma iga päev isegi Rakverest ja kaugemaltki Lasnamäele õhtusesse õppesse. See tähendab, et „Noort meistrit” tuleb senisest palju rohkem reklaamida täiskasvanute seas

Tartu kutsehariduskeskuse infoboksis ütles Rain Avarmaa, et tema kui koka eriala õpilane küpsetas oma kooli infoboksis pannkooke ja tekkis pikk järjekord.

Tallinna ehituskoolis omal ajal puusepaks õppinud ja hiljem seal õpetajana töötanud Sven Mäe arvas, et „Noorel meistril” on suur mõju – seda näitab juba kohale tulnud rahvamass. Ehituskool ise reklaamis end muuhulgas sellega, et kõigil võistlejatel olid seljas lumivalged tööriided. Tänapäeva ehitaja ei kanna juba ammu määrdunud tööriideid.

Aga Rajaleidja suunav roll?

Kas Rajaleidjat enam vaja ongi, kui on nii populaarne „Noor meister”? Sven Mäe leidis, et Rajaleidjal on oma roll, kuid selle mõju ei saa olla suur. Ta ei uskunud, et mitmeti mõistetavate küsimustega testid aitavad noortel endale sobivat eriala leida – vahetu kontakt tööga avaldab suuremat mõju.

Sven Mäe on näinud Belgias kutsenõustamise süsteemi, mis sobiks Eestissegi. Seal kestab seitsmendast üheksanda klassini eelkutseõpe. Põhikoolinoored käivad kolme aasta vältel põhiõpingute kõrvalt kutsekoolis mingit eriala õppimas. Proovivad üht, teist, kolmandat. Tänu sellele ei vali nad kutsekooli astudes eriala huupi või sõprade eeskujul, vaid teavad, mis neile sobib.

Meditsiin – haavatu õigesti transportimine.

Meditsiin – haavatu õigesti transportimine.

Ka karjäärinõustamine on Belgias korraldatud Rajaleidjast põhimõtteliselt erinevalt. Seal jälgitakse, kuidas 7.–9. klassi õpilased eelkutseõppes erialasid valivad. Kui mõni noor valib juba kolmanda või neljanda eriala, võtab temaga ühendust karjäärinõustaja ja nad arutavad koos läbi, mis eelmiste erialadega halvasti läks, milles noor aga tugev oli. Ja järgmise valiku teeb õppija juba koos professionaaliga. Tulemus on see, et vaid ca viis protsenti Belgia kutsekoolinoortest vahetab õpingute ajal eriala ja välja kukub vaid paar õpilast tuhandest. Kusjuures nemadki ei satu tänavale. Belgias on selline kord, et õpilase võib oma koolist ära lasta ainult juhul, kui juhtkond leiab talle uue, sobivama kooli.

Kui meil langeb tuhandeid noori aasta jooksul kutsekoolist välja, siis ei ole see enam noorte, vaid meie kutseõppe süsteemi viga, mida Rajaleidja oma kiirtestidega parandada ei suuda, toonitas Sven Mäe.

Kuhu suunab noori õpipoisiõpe?

Sven Mäe oli skeptiline ka õpipoisiõppe suhtes. Ta leidis, et õpipoisiõpe varustaks tööstust odava tööjõuga, sest ettevõte on huvitatud oma odavate töökohtade odava tööjõuga täitmisest. Samal ajal räägime, et Eesti vajab kõrgtehnoloogilisi töökohti ja ettevõtlikke noori.

Õpipoisiõppe rakendamise asemel tuleb kutsekoolinoortele õpetada ettevõtlust ja nende ettevõtlikku vaimu ergutada, toonitas Sven Mäe. Kui praegu minna õpilasfirmade laadale, näeb seal vaid paari kutsekooli õpilasfirmat või pole neid ühtegi. Samas on just kutsekooliõpilastel oskused, juhendajad, seadmepark, materjalid ja kõik muu õpilasfirma rajamiseks käepärast. Häbiasi, et õpilasfirmasid pole, leidis Mäe, lisades, et on viimane aeg kutsekoolinoortele õpetada, kuidas oma ettevõtet luua, millised toetused on alustajale ettevõtjale ette nähtud, kuidas inimesi enda firmasse tööle võtta jne.

Mäe meenutas, et president küsis vabariigi aastapäeva kõnes, kas me õpetame noortele homseid oskusi. Aga homne oskus ei ole vananenud tööpingil õpipoisina töötamine, vaid just ettevõtlikkus ja oskus luua oma ettevõte ja seda arendada. See pool on meie kutsekoolis ja ka gümnaasiumis aga nõrk – sellesse valdkonda Eestis ressurssi ei suunata, nentis Mäe.

Missugune on Innove mõju?

Muuhulgas ootaks ka Innovelt kutsekooli praegusest kõrgemat väärtustamist. Messil jagati brošüüri „Abiks otsustajale”, kus on põhjalik teave selle kohta, mida saab Eesti kutsekoolides õppida. Õpetatavaid erialasid tutvustavad seal noored ise, enamasti kutsevõistluste võitjad. Nii saame teada, mida mõtlevad õpilased multimeedia, kondiitri eriala, infotehnoloogia, plaatimise ja muu õppimisest. Ei puudu ka selgitus selle kohta, mis toetusi kutsekoolis õppija saab ning kuidas välismaal praktikal käiakse.

Aga leheküljel 16 võib ülemise serva tekstist välja lugeda, et kutsekooli peaksid astuma eelkõige noored, kellele ei meeldi matemaatika, kes ei viitsi arutleda ega mõttetööd teha, lugeda ega uurida. Vaat sellist reklaami tegi kutsekoolidele „Noore meistri” messil Innove!

Huvitav, kuidas IT-eriala ilma arutlemata õppida? Ja mis võib juhtuda, kui elektrivõrke ilma mõttetööta üles panema hakatakse? Eelmise aasta messibrošüüris oli kirjas, et kes ei viitsi kodutöid teha ja kipub koolist puuduma, selle koht on kutsekoolis. Õnneks oli see lehekülg tänavusest brošüürist välja jäetud. Areneme!

„Noor meister” tõi kutsekoolide keevitajad esmakordselt suurvõistlusele

Juba kolmandat aastat korraldatud „Noorest meistrist” võtsid esimest korda osa keevitajad. Nii gümnaasiumi kui ka põhikooli baasil keevitasid end parimaks Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli noored ametimehed. Võistlusele õnnestus kaasata pea kõik Eesti koolid, kus keevitust õpetatakse. Kohale tuli 20 võistlejat.

Keevitajad pidid võistlusel lahendama teoreetilise testi ja keevitama kaks õmblust, kasutades nii poolautomaat- kui ka käsikaarkeevitust. Žürii hinnangul oli gümnaasiumi baasil õppijaist parim Ott Soon Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolist, teise koha sai Anton Jegorov Sillamäe kutsekoolist ja kolmanda Anton Bratanov Narva kutseõppekeskusest. Põhikooli baasil õppijaist võitis noore meistri tiitli Sooni koolivend Anton Skvortsov.

Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli metallierialade juhi, „Noore meistri” keevitajate võistluse ühe korraldaja Anu Kulli sõnul on meie noorte keevitajate tase piisav, et saata nad Eestit esindama Euroopa kutsemeistrivõistlustele EuroSkills.

Virge Tamme, Innove