Kus on nunnad ehk Kuidas Viimsi koolis pühapäeval viis tundi muusikaliproovi tehti

„Helisevas muusikas” mängib Maria Rainerit Püünsi lasteaia rühma- ja muusikaõpetaja Mari-Liis Rahumets ning kapten von Trappi 2017. aasta noorte tantsupeo „Koit ja Hämarik” pealavastaja Margus Toomla.

Räägi kõvemini! Mikrofon ei saa võimendada, kui midagi võimendada ei ole, utsitab lavastaja laval seisvat poissi.

On pühapäeva, 8. märtsi hommik Viimsi koolis. Aulas käib Viimsi kooliteatri 24. märtsil esietenduva lavastuse „Helisev muusika” proov. See algas kell kümme hommikul ja lõpeb kell kolm pärastlõunal. Vahepeal on lühikesed hädavajalikud pausid. „Käige vetsus ära ja sööge kommi,” soovitab lavastaja Külli Talmar. Kommi tõid poisid – naistepäeva puhul.

Etendus kestab koos vaheajaga kaks ja pool tundi. Läbimäng proovis vältab kauem. Liikumisjuht Maido Saar „võimleb” lava ees, näitab ette ja meenutab osatäitjatele, mida ja kuidas parajasti liigutada, näiteks „Käed!” või „Käed ja jalad!”.

Laval olijatel on mälu muidu hea. „Nunnad! Kus on nunnad?” hüüab lavastaja. „Praegu pole nunnade koht,” hõigatakse lavalt vastu.

Etenduse ajal kõlab elav muusika – mängib Viimsi muusikakooli orkester. Proovis kasutatakse esialgu makki. Külli otsib lindilt lugu, mis peaks kohe kõlama hakkama. Ei leia nii kiiresti, kui tahaks. Ütleb midagi südametäiega. Üldine naer.

Tegelikult on lavastaja Külli proovis leebe nagu sinilill. Kõik osatäitjad on talle „musirullid”, „kiisud” ja muidu „tublid”. Ja kõigil paistab kogu aeg kangesti lõbus olevat. Pidevalt juhtub midagi, mis naerma ajab.

„Võtame teise vaatuse uuesti,” arvab lavastaja pärast läbimängu. Püünel särtsub õhk pingest. Parunessi silmad pilluvad piksenooli, haldjalikult õrn Maria naeratab malbelt. Kapten von Trapp ei saa arugi, kui naised on tema eest tema tulevikku puudutava otsuse ära teinud. Nii nagu elus ikka. „Stopp! Paus kannab!” juhendab lavastaja kaptenit. „Las Elsa saab uhke lahkumise.”

Proov läheb edasi. Külli (tempot jälgides): „Selle koha peal võib arvestada aplausiga.”

Mulle meenub laval toimuvat jälgides Küllilt kuuldud jutt kunagisest koolitüdrukust, kes otsustas Lõuna-Eestist Viimsisse kooli minna, et sealses kooliteatris kaasa teha. Tema mängibki peagi esietenduvas „Helisevas muusikas” Mariat.

Proov saab läbi. Lavastaja palub lavatäiel rahval hetkeks püünele istuda ja tänab kõiki. Ning lisab: „Etenduste ajal palun pöörduge kõigi küsimustega etenduse juhi Merikese poole. Minult ärge sel ajal midagi pärige. Ma olen siis nii pabinas, et ajan kõik segamini.”

—

Nõrka materjali pole mõtet lavastada ehk 20 aastat hiljem

Viimsi kooliteatri lavastaja Külli Talmar: „Minu õppejõud Toomas Lõhmuste ütles ikka, et nõrka materjali pole mõtet lavastada.” Foto: Viimsi kool

Esimest korda lavastati Viimsi kooliteatris „Helisevat muusikat” täpselt 20 aastat tagasi. Julge ja vägev valik. Kooliteatri juhendaja Külli Talmar noogutab: „Kui ma pedas näitejuhtimist õppisin, ütles meie õppejõud Toomas Lõhmuste ikka, et ärge võtke lavastamiseks nõrka materjali.”

Seda soovitust on Külli Talmar järginud kõik need aastad. Eri lavastusi on kooliteatril üle kolmekümne ja mängitud etendusi üle kahesaja.

Repertuaarist moodustavad suure tüki maailmakuulsad muusikalid. Nende seas on „Mary Poppins”, „Oklahoma”, „West Side Story”, „Džässis ainult tüdrukud”, „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”, „Grease”, „Fame” jne.

Kooliteatri perele on südamelähedased Johannes Laidoneri mälestusele pühendatud lavastused „Ma väga armastasin, muu ei loe” ja „Ma vaatan maailma igaviku aknast”.

„Helisev muusika” on Viimsi kooliteatrile iseäranis tähendusrikas, kuna oli seal kõige esimene muusikalavastus. Aasta oli siis 1995. Mariat mängis tollal praeguse lavastuse abtissi osatäitja, Viimsi kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kirsi Rannaste.

See ongi Viimsi kooliteatri üks omapära, et peale õpilaste teevad kaasa ka õpetajad ja vilistlased. Proovis pole tavapäraseid õpilase-õpetaja ja lapse-täiskasvanu suhteid, vaid kõik on võrdsed lavapartnerid.

Vastu võetakse kõik soovijad. Ja neid on palju. Pika tegutsemisaja jooksul on Viimsi kooliteatris osalenud kokku rohkem kui tuhat näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat. Viimsi kooliteatrist on võrsunud ka praegune muusikalitäht Hanna-Liina Võsa. Tõhusat koostööd tehakse Viimsi muusikakooli ja Soome Ylivieska kooliga ning Maido Saare noorte tantsijate suvelaagriga.

Viimsi kooliteatri etendusi näinud inimesi arvatakse olevat 50 000 ringis. „Publikupuuduse üle me ei kurda,” tunnistab kooliteatri projektijuht Margit Võsu. „Kooli saal mahutab umbes nelisada inimest, aga etendusi anname ka mujal. Kohad broneeritakse varakult ja kõigile soovijaile neid kahjuks ei jätkugi.”

—

VIIMSI KOOLITEATRI LAVASTUSED

„Ma väga armastasin, muu ei loe”. Foto: Kertu Vahemets

• 1992. Schwartzi instseneering Anderseni muinasjutust „Lumekuninganna” (5 etendust). Osales Harju maakonna kooliteatrite festivalil.
• 1993. Betti Alveri luulekava (3 etendust). Osales B. Alveri luulepäevadel Jõgeval.
• 1994. Komöödia „Kaheksa armastavat naist” (4 etendust). Osales Viimsi miniteatripäevadel.
• 1994. Kooliteemaline näidend „Ainuraksed” (4 etendust). Harju maakonna kooliteatrite festivali võitja. Osales Saaremaa teatripäevadel.
• 1995. R. Rodgersi muusikal „Helisev muusika” (13 etendust). Viimsi miniteatripäevade parim etendus.
• 1996. A. Kivikase samanimelisel romaanil põhinev „Nimed marmortahvlil”
• 1996. Show-etendus „Missivalimine Viimsi moodi” (4 etendust). Harju maakonna kooliteatrite festivali võitja. Esindas Harju maakonda vabariiklikul festivalil.
• 1997. Schwartzi instseneering Anderseni muinasjutust „Lumekuninganna” (6 etendust).
• 1997. B. Shermani muusikal „Mary Poppins” (20 etendust). Esindas Harju maakonda vabariiklikul festivalil.
• 1998. P. Kilgase instseneering Burnetti jutustusest „Väike printsess” (8 etendust).
  

  „Helisev muusika” Viimsi kooliteatris. Foto: Viimsi kool

  Harju maakonna kooliteatrite festivali grand prix nooremas vanusegrupis.

• 1998. Dokumentaaljutustus „Lugu Eestimaast” (7 etendust). Osales Harju maakonna kooliteatrite festivalil.
• 1999. Vendade Grimmide muinasjutul põhinev lastemuusikal „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (17 etendust). Harju maakonna kooliteatrite festivali grand prix.
• 1999. R. Rodgersi muusikal „Oklahoma” (15 etendust). Harju maakonna kooliteatrite festivali grand prix vanemas vanusegrupis. Esindas Harju maakonda vabariiklikul festivalil.
• 2000. K. Ermi muusikal „Taevane põrgu” (vabaõhuetendus koos 400 vabariiklikust noorte tantsijate suvelaagrist osavõtjaga, lisaks 14 siseetendust). Harju maakonna kooliteatrite festivali grand prix. Esindas Harju maakonda vabriiklikul festivalil.
• 2000. A. Liivese komöödia „Need kauged ajad” (7 etendust). Osales Harju maakonna harrastusteatrite festivalil. Harju maakonna kooliteatrite festivali laureaat. Esindas Harju maakonda vabariiklikul festivalil, kus jagas Jõgeva „Liblikapüüdjatega” 1. kohta.
• 2001. O. Lutsu jutustusel ja O. Ehala muusikal põhinev muusikaline näitemäng „Nuki” (üks etendus jaanilaupäeval Viimsi vabaõhumuuseumis).
• 2002. Soome Ylivieska lukio ja Viimsi keskkooli kooliteatri ühine muusikaliprojekt, L. Bernsteini „West Side Story” (9 etendust Ylivieskas).
• 2003. L. Bernsteini muusikal „West Side Story”. Kooliteatri 10. aastapäevaks koos külalisesinejatega Ylivieskast (Viimsi spordihallis 5 etendust).
• 2004. J. Laidoneri 120. sünniaastapäevale pühendatud etendus „Ma väga armastasin, muu ei loe” (15 etendust Laidoneri muuseumis).
• 2005. Juhan Saare „Valge tee kutse” Raimond Valgre elust (Viimsi spordihallis, 5 etendust).
• 2006. „Armastusel on vaid algus …”(Viimsi mõisas, 8 etendust).
• 2007. „Džässis ainult tüdrukud” (8 etendust). Harju maakonna kooliteatrite grand prix. Esindas Harju maakonda vabariiklikul kooliteatrite festivalil.
• 2008. „Ranna rahva lood ja laulud” ( 4 etendust) Viimsi vabaõhumuuseumis. Näitlejateks Viimsi kooli õpetajad ja nende sõbrad.
• 2009. „Ma vaatan maailma igaviku aknast” Maria ja Johan Laidoneri perekonnast ja Eesti riigi loomisest, pühendatud J. Laidoneri 125. sünniaastapäevale (Viimsi mõisas, 8 etendust).
• 2010. „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” (10 etendust). Harjumaa kooliteatrite festivali hõbedane laureaat.
• 2010. „Malvina päevik” (2 etendust). Noorte tantsijate XII vabariikliku suvelaagri etendus Olav Ehala 60. sünnipäevaks Laidoneri pargis.
• 2011. „Lumekuninganna” (10 etendust).
• 2012. „Grease” (8 etendust).
• 2013. „Fame” (8 etendust).
• 2014. „Ma vaatan maailma igaviku aknast” Maria ja Johan Laidoneri perekonnast ja Eesti riigi loomisest, pühendatud J. Laidoneri 130. sünniaastapäevale (Viimsi mõisas, 10 etendust).