Stockholmi eesti kool sai 70

Täna, 13. märtsil tähistab Stockholmi eesti kool kontserdiga Stockholmi kontserdimaja Grünewaldi saalis 70 aasta juubelit. Sel puhul on õpilased andnud välja ajakirja Juubel, Eesti Majas saab näha kooli tutvustavat näitust, vaadata filmi kooli ajaloost jpm. Loomulikult tähistatakse juubelit ka koolis – hüütakse koolile elagu ja süüakse sünnipäevatorti.

Jaan Seim, oled olnud eesti kooli direktor alates 1992. aastast. Kui palju on kool nende aastate jooksul muutunud?

Väga palju. Kool on nende aastate jooksul kasvanud. Kui alustasin, olid koolis klassid esimesest seitsmendani ja õpilasi oli alla saja. Kõrgaste küll oli, aga mõned aastakäigud olid jäänud vahele õpilaste vähesuse tõttu. Siis hakkas tulema rohkem õpilasi ja mõne aasta pärast oli meil kümme klassi eelkooliklassist kuni üheksandani. Lisaks alustas tegevust kooli pikapäevakodu noorematele õpilastele.

Suurem õpilaste arv nõudis ka rohkem ruumi. Peamajas tegime ümberehituse juba 1994. aastal, tänu millele saime ruume paremini kasutada. Õnneks leidsime ka lisaruume Prästgatanil ja Tyska Stallplanil kooli vahetus läheduses, mis on senini kasutusel. Sellega hoidsime ära kooli kolimise mujale, millest oleks olnud kahju, kuna asukoht Stockholmi vanalinnas on eesti koolile mitmes mõttes ideaalne. Kui väidetakse, et 203 õpilasega eesti kool ei olegi enam nii väike, siis ka praeguse õpilaste arvu juures on koolist hea ülevaade olemas ja saab läheneda igale õpilasele individuaalselt.

Arenenud on ka pedagoogiline töö. Paar korda on vahetunud õppeplaanid ja hindamissüsteemid, mis on nõudnud õpetajatelt mõne asja ümbermõtestamist. Sellest võiks palju rääkida. Tähtis on kooli stabiilsus ja järjepidevus. Lapsevanemad võivad olla kindlad eesti kooli olemasolus ning kooli tahtes areneda ja ajaga kaasas käia.

Muudatustest hoolimata on nii personal, lastevanemad kui ka õpilased eesti kooli väga hästi suhtunud. Loomulikult on esinenud probleeme, aga oleme neist tänu positiivsele hoiakule alati jagu saanud. Sama tunne, nagu oli 23 aastat tagasi, mil minust kooli direktor sai, on mul ka täna: inimesed armastavad eesti kooli!

Viimastel aastatel on õpilaste arv muudkui kasvanud. Kui palju tänavu eelkooliklassi vastu võetakse?

Siin on toimunud oluline muutus. Kui varem on õnnestunud vastu võtta kõik õpilased, kes on avaldanud soovi eesti koolis õppida, siis sel sügisel oleme olnud sunnitud vastuvõttu piirama. Soovijaid on lihtsalt rohkem kui koolis ruumi. Vastu võetakse reeglite järgi, mille panevad paika Rootsis kehtivad määrused ja mille kohaselt võtab kool õpilasi vastu registreerimise järjekorras. Erandiks on laps, kellel vanem õde või vend juba käib eesti koolis. Nemad saavad sisse eelisjärjekorras.

Kui mõni pere ühel või teisel põhjusel otsustab, et laps ei alusta kooliteed eesti koolis, saame kohta pakkuda järgmisele järjekorras olevale lapsele. See võib toimuda 1. ja 2. klassis või veelgi hiljem.

Palju on juttu olnud, et kui on piisavalt õpilasi, võiks eesti kool pakkuda õpet ka gümnaasiumi tasandil. Kas lähiajal on selleks lootust?

Sellest ei ole siiski kuigi tihti kuulda olnud ja kooli juhatuses ei ole seda mõtet ka tõstetud. Raske öelda, kas huvi eesti gümnaasiumi vastu on nii suur, et saaks piisava arvu õpilasi kokku. Kuna gümnaasium näeb ette palju valikuvõimalusi, oleks sel juhul vaja lahendada küsimus, milliseid valikuvariante ja programme välja pakkuda. Samuti ruumide küsimus.

Kui aktiivsed on koolielu arendamisel lapsevanemad?

Lapsevanemad on koolile suureks toeks. Nende abita, kas või kooli jõulupeo korraldamisel, oleks väga raske hakkama saada. Loomulikult ei saa kõik alati aktiivsed olla, kuna inimeste aeg on piiratud, aga paljud panevad käed külge. Selle üle on tõeliselt hea meel. Kuna enamik lapsevanemaid jääb kooliga seotuks vähemalt kümneks aastaks, jõuab neid tundma õppida. Kui laps on lõpetanud 9. klassi ja sa nendega enam koolis ei kohtu, tunned neist isegi puudust.

Mis suunas peaks kool arenema?

Eesti koolis on idealism ja pragmatism alati tasakaalus olnud. Meie visioon on kahtlemata ka edaspidi olla kõrge õppetasemega põhikool, kus on olulised nii eesti kui ka rootsi keel ja kultuur. Samas oleneb selle saavutamine suuresti välistest teguritest, näiteks sellest, kust tulevad meie õpilased.

Viimasel ajal on koolis kasvanud Eestist hiljuti Rootsi elama asunud õpilaste osakaal. Sellises olukorras on meie ülesanne õpetada neile rootsi keelt, integreerida neid rootsi ühiskonda ja aidata nii, et nad saaksid Rootsis hästi hakkama. See ei tähenda aga, et me unustame eesti keele ja kultuuri. Eesti koolis on need alati väga tähtsal kohal.

Kui lihtne või keeruline on leida kooli uusi õpetajaid?

Räägitakse, et kogenud ja tublisid õpetajaid hakkab vähemaks jääma. Siiski on huvi eesti koolis töötamise vastu väga suur ja meil on vedanud. Oleme alati leidnud kvalifitseeritud õpetajaid ja personalipuudust praegu ei ole. On ka hea jaotus nende õpetajate vahel, kes on kakskeelsed (eesti ja rootsi keel) ja need, kelle töökeel on ainult rootsi keel. Kõik nad toetavad eesti kooli taotlust olla kakskeelne kool.

Ja lõpetuseks: milline kool Rootsis on kõige parem?

Ma loodan ja usun, et praegustele ja tulevastele eesti kooli õpilastele on Stockholmi eesti kool kõige parem kool, sest see saab arvestada nende identiteedi ja päritoluga paremini kui ükski teine kool, andes õpilastele samas väga hea põhihariduse. Eesti kool kannatab välja võrdluse ükskõik millise teise Rootsis asuva kooliga. See aga ei välista, et on teisigi häid koole.

Tegemist ei ole ju koolide võistlusega. Pigem tuleb püüda defineerida mõiste hea kool. Heaks kooliks võib pidada kooli, kus igal õpilasel on võimalik maksimaalselt areneda ning mis suudab tekitada õpilastes huvi ja hea enesetunde edaspidisteks õpinguteks.

Stockholmi Eesti Päevalehes avaldatud artikkel ilmub Õpetajate Lehes lühendatud kujul.