Tallinna ülikooli pedagoogiline seminar ehk Palju õnne, Pisipeda!

6. märts 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - 4 kommentaari

Pisipedaks kutsuvad Tal­lin­na ülikooli pedagoogilist se­mi­­­­­­­­nari hellitavalt keskealised ja vanemad inimesed, sest nõukaajal kandis kool sellist hüüdnime. Ametlikke nimesid on väärikal juubilaril aegade jooksul olnud lausa kaksteist ja ta on asunud eri hoonetes. Neist kõige kauem, 1966. aastast, praeguses majas Räägu tänaval. Õpetatavad erialadki on muutunud. Praegu õpetatakse pedagoogilises seminaris kolme eriala: alusharidus, sotsiaaltöö ja noorsootöö, aga „kooli selgroog”, nagu seminari direktori kt Silver Pramann väljendub, on ikka olnud alusharidus, olgu selle ala inimesi nimetatud kodukasvatajateks-lastehoidjateks, lasteaiakasvatajateks või alushariduse pedagoogideks.

Silver Pramann, igal koolil on oma nägu. Kuidas kirjeldada pedagoogilise seminari nägu?

Kindlasti on üks meie sümboleid Räägu tänava hoone. Teiseks seostatakse meid aastakümneid nimega Pisipeda. Nooremad seda enam kahjuks ei tea.

Minu meelest on meie kooli üks trump olnud alati tugev praktiline pool ja koostöö praktikabaasidega.

Ma arvan, et kooli nägu on heatahtlik, sest siinsed erialad on väga inimesekesksed. Kindlasti on kool rohkem naise nägu. Praegu on üliõpilastest noormehi kuus protsenti. Rohkem on neid sotsiaaltööl, alushariduse erialal meestudengeid praegu pole. Siin tuleb murda ühiskonna eelarvamusi, nii soorollide kui ka palga seisukohast. Noormehed sobivad lasteaia haridustehnoloogiks ja liikumisõpetajaks hästi.

Kuna meil on vähe erialasid, siis tudengid tunnevad üksteist. Suurte ülikoolidega võrreldes on rohkem meie-tunnet. Kui lähed erialasele tööle, kohtud mõne vilistlasega, omainimesega, seal kindlasti.

Meie kool kasvatab endale ise kaadrit. Paljud töötajad on siin õppinud. Isegi mitu põlve: vanaema, ema ja tütar, ning nüüd on tütar õppejõud. See sõltub inimese missioonitundest ja kodustest väärtushinnangutest. Igaüks ei sobi lasteaeda ega sotsiaaltööle.

Meie tudengid on usinad ka rahvusvahelist kogemust omandama. Meil on partnerülikoolid Soomes, Bulgaarias, Hispaanias ja Inglismaal.

Millised meeleolud koolis juubeliaastal valitsevad?

80 aastaga on meie kool saavutanud Eesti haridusmaastikul olulise koha, kuid kõrgharidusreformi ja ülikoolis toimuva reformi käigus see positsioon kindlasti muutub mõnevõrra. Kuidas täpselt, ei oska veel öelda, sest muudatused ülikoolis alles hakkavad kuju võtma.

Kui valdkonniti vaadata, siis meie kooli lõpetanud moodustavad alushariduse, sotsiaaltöö ja noorsootöö erialal töötajatest enamiku. Kolmveerand Eesti praegustest lasteaiaõpetajatest on lõpetanud pedagoogilise seminari.

Alushariduses oleme välja töötanud kolm erialasuunda: sobitus- ja erirühma õpetaja, lasteaia haridustehnoloog ja lasteaia liikumisõpetaja. Pean seda väga heaks kooli ja praktikabaasi koostöö ilminguks. Tudengid on praktikal käies toonud kooli info reaalsete vajaduste kohta, koolid on selle praktikabaasidega läbi arutanud ja sealt ongi kasvanud välja uued õppekava suunad. See on hea näide, kuidas akadeemilisus ja tegelik elu kokku saavad.

Silver Pramann: See kool loodi 1935. aastal naisliidu algatusel. Eks sealgi olid omad poliitilised mängud, nagu ikka, aga fakt, et üks mittetulundusühing sellise asja ära tegi, on väga uhke.

Silver Pramann: See kool loodi 1935. aastal naisliidu algatusel. Eks sealgi olid omad poliitilised mängud, nagu ikka, aga fakt, et üks mittetulundusühing sellise asja ära tegi, on väga uhke.

Murelikuks teeb teadmatus tuleviku ees. Muutub ülikoolide rahastamine, üliõpilaste arv väheneb iga aastaga. Tudengid on muutunud eakamaks. Paljudel tudengitel on eelnev kõrgharidus. See tingib vajaduse õppemeetodid ja õppekavad üle vaadata.

Rõõmustab, et järjepidev õppetöö on meie koolis nii pikka aega toimunud. Kooli on aja jooksul muutuste pöörises väga palju liidetud-lahutatud ja muudetud. Kool on ümberkorraldustega kohanenud. Hea meel on näha, et vilistlased hoiavad kooli järjepidevust, tulevad tagasi õpetama ja tähistavad meiega koos kooli juubelit.

Kui palju on nii pika ajalooga koolil vilistlasi?

Neid on tuhandeid. Andmebaasid on erinevad ja Nõukogude ajal kooli ajalugu katkestati. Aastapäevi hakati tähistama otsast peale. Juubeliaastal ei tee me ühte suurt aktust, kuhu vaid valitud mahuksid, vaid praeguste erialade kaupa. Erialadele, mida meil enam ei õpetata, teeme eraldi ürituse.

Millised on juubeliaasta olulisimad sündmused?

Neid on palju ning eri sihtgruppidele. Ei tahaks üht teisele eelistada. Suuremad üritused on erialati alushariduse, noorsootöö ja sotsiaaltöö konverents, kus mõtestame nii nende erialade minevikku, olevikku kui ka tulevikku.

Mis saab erialadest tulevikus?

Raske öelda. Tähistame tänavu sotsiaaltöö eriala õpetamise 15. aastapäeva. Edaspidi jätkub õpe Tallinna ülikoolis bakalaureuse- ja magistritasemel. Ka lasteaednike koolitus läheb bakalaureusetasemele, alushariduse viimane lend rakenduskõrghariduse õppekaval lõpetab meil sel kevadel. Noorsootöö erialal alustab tänavu kaua oodatud magistrikursus. See teeb rõõmu.

Ega number või kooli nimi midagi muuda. Peaasi, et õpitakse. Meil on väga kõrge lõpetajate protsent. Eriti lasteaiaõpetajad on väga usinad õppijad.

Muidugi tekitavad muutused majas tuuletõmbust, aga samas see karastab. Mul on hea meel, et kooli vaimsus, väärtused, koostöö praktikabaaside ja vilistlastega on kestnud, ja olen kindel, et nii see jääb.

Praegu on põnev aeg, kus kõik on võimalik. Kooli nimi ei jää kindlasti samaks, aga kuna meil on 12 nime juba olnud, siis 13. ei muuda enam midagi.

Heal lapsel mitu nime

  • Kodumajanduse instituut (1935–1940)
  • Sotsiaal- ja kodundusinstituut (1940–1944)
  • Lastekasvatajate ja eritoitlustuse instituut (1944)
  • Tallinna toitlustus- ja eelkoolikasvatuse tehnikum (1945)
  • Tallinna õpetajate seminar (1945–1947)
  • Tallinna eelkoolikasvatuse seminar (1947–1950)
  • Tallinna eelkoolikasvatuse kool (1950)
  • Tallinna eelkoolikasvatuse pedagoogiline kool (1950–1964)
  • Tallinna koolieelse kasvatuse kool (1964–1966)
  • Tallinna pedagoogiline kool (1966–1986)
  • Tallinna pedagoogikakool (1986–1995)
  • Tallinna pedagoogiline seminar (1995–2012)
  • Tallinna ülikooli pedagoogiline seminar (aastast 2012)

Juubelisündmuste kava

Jaanuar

  • 5.01 TLÜ pedagoogiline seminar kuulutas välja üliõpilastööde konkursi
  • 12.01 avati Peeter Põllu näitus

Veebruar

  • 12.02 avati näitus „Lasteaiaõpetaja õpetamisest Tallinna pedagoogilises seminaris”
  • 9.–13.02 toimus alushariduse teemanädal „Liikumine lasteasutuses”
  • 16.–22.02 toimus teemanädal „Inimõigused ja noorsootöö”
  • 18.02 avati näitus „Sotsiaaltöö õpetamisest Tallinna pedagoogilises seminaris”

Märts

  • 1.03 ilmus kooli juubeliaastale pühendatud trükis, mis võtab kokku kooli ajaloo ning sisaldab intervjuusid vilistlastega
  • 5.03 toimus konverents „Kasvatustegelikkus õppija ja õpetaja pilgu läbi II”
  • 6.03 ilmub juubeliaastale pühendatud vaheleht Õpetajate Lehes
  • 20.03 ilmub juubeliaastale pühendatud vaheleht Õpetajate Lehes
  • 23.–27.03 alushariduse teemanädal „Erivajadustega lapsed”
  • 25.03 teaduslik-praktiline konverents „25 aastat sotsiaaltöö õpetamisest pedagoogilises seminaris” ja vilistlaspäev

Aprill

  • 2.04 ilmub juubeliaastale pühendatud vaheleht Õpetajate Lehes
  • 7.04 alushariduse eriala kontsert-aktus Estonia kontserdisaalis
  • 17.04 ilmub juubeliaastale pühendatud vaheleht Õpetajate Lehes
  • 20.–24.04 alushariduse teemanädal „Infotehnoloogia lasteasutuse õppetöös”
  • 23.04 rahvusvaheline ekspertseminar „Mitteformaalne õppimine ja töö noortega” ja eriala tunnustusüritus
  • 24.04 seminar „Mitteformaalne õpe õues”
  • ilmub noorsootöö valdkonna artiklikogumik,
  • avatakse näitus „Noorsootöö eriala õpetamine Tallinna ülikooli pedagoogilises seminaris”
  • avatakse näitus „Tallinna ülikooli pedagoogiline seminar 80”

Mai

  • 14.05 juubeliaktus kooli töötajatele, üliõpilastele ja partneritele

Ootame juubeliüritustel kaasa lööma vilistlasi, endisi ja praegusi õppejõude ning kooli pikaajalisi koostööpartnereid.

Lisainfo juubelisündmuste kohta: www.tlu.ee/tps80.

Jälgi meid ka Facebookis: https://www.facebook.com/pedagoogilineseminar.

 

Sotsiaaltöö eriala konverents ja vilistlaspäev

Teaduslik-praktiline konverents „25 aastat sotsiaaltöö õpetamisest pedagoogilises seminaris” ja sotsiaaltöö eriala vilistlaspäev toimub 25. märtsil TLÜ pedagoogilises seminaris, Räägu 49. Ootame osalema pedagoogilise seminari sotsiaaltöö eriala vilistlasi, praeguseid ja endisi õppejõude, koostööpartnereid ja mõttekaaslasi. Vajalik on eelregistreerimine. Info: Kai Truus, sotsiaaltöö osakonna koordinaator, Kai.Truus@tlu.ee, 639 1754.

Konverentsi kava

10.00–10.30 tervituskohv ja osalejate registreerimine

10.30–11.30 konverentsi avamine; sotsiaalministeeriumi tervitus

11.30–12.00 jaotumine valdkonniti eri ruumidesse

12.00–13.15 ettekanded ja rühmatööd valdkondade kaupa:

  • sotsiaalhoolekande üldküsimused – aula, valdkonda juhib V. Neare
  • lastele ja peredele suunatud sotsiaaltöö, sh lastekaitsetöö – ruum 409, valdkonda juhib H. Põdder
  • sotsiaaltöö puuetega inimestega – ruum 410, valdkonda juhib K. Adra
  • sotsiaaltöö eakate inimestega – ruum 411, valdkonda juhivad M. Pukk ja M. Grass
  • ennetustöö, varajane sekkumine ja võrgustik sotsiaaltöös – valdkonda juhib H. Hilborn

13.30–14.00 konverentsi lõpetamine, esinejate ja teenekate õppejõudude tänamine

14.00–16.00 kohv ja suupisted

Näitus „TLÜ pedagoogiline seminar 80”

Eesti naisliidu kodumajanduse instituudi õpilased 5. oktoobril 1935 õmbluspraktikal. Foto: ARHMUS

Eesti naisliidu kodumajanduse instituudi õpilased 5. oktoobril 1935 õmbluspraktikal. Foto: ARHMUS

Aprillis avatav näitus annab ülevaate Tallinna pedagoogilise seminari 80-aastasest ajaloost. Eri aegadel on koolis õpetatud lasteaednikke, sotsiaal- ja noorsootöötajaid, muusikaõpetajaid ja ka vanglaametnikke. Teretulnud on vilistlaste fotod, meenutused, õppematerjalid ja esemed. Näitust avama on oodatud kõik kooli vilistlased, endised ja praegused töötajad ning koostööpartnerid ja teised kooli ajaloost huvitatud.

1935. aasta 5. septembril alustas tegevust Eesti naisliidu asutatud uut tüüpi kolmeaastase õppeajaga kõrgema astme kutsekool – kodumajanduse instituut. Eesti naisliidu eesmärk oli selle õppeasutuse loomisel anda naistele kutseõigus sotsiaal- ja kodumajanduse aladel ning võimaldada neil omandada teadmisi ja oskusi, mida nad saaksid rakendada kodus ja perekonnas. Kõigepealt taotleti elulähedust. Selle tagamiseks oli tihe koostöö tolleaegse sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linna sotsiaalosakonnaga.

Esimesel aastal avati eriklass kodumajanduse alal ning selle baasil hakati instituuti välja arendama. Uue kooli ülalpidaja oli Eesti naisliit, õppejõudude palgad maksis Eesti Vabariik …

Näitus „Lasteaiaõpetajate koolitamine läbi aegade Tallinna ülikooli pedagoogilises seminaris”

Näitus annab ülevaate lasteaiaõpetajate koolituse ja alushariduse eriala arengust.

1. augustil 1937 avati Eesti naisliidu ülalpeetavas kodumajanduse instituudis kodukasvatajate-lastehoidjate klass keskkooli lõpetanuile. Õpinguid alustas seitse neidu.

Õppeaeg oli üks aasta pluss pool aastat praktikat kooli kontrolli all. Ülesanne oli valmistada ette väikelapse hoidjaid ja kasvatajaid. Õpilased omandasid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi tervishoiu, rõivastuse, toitlustamise ja kasvatuse erialadel …

Näitus „Sotsiaaltöö eriala õpetamisest Tallinna ülikooli pedagoogilises seminaris”

Näitus annab ülevaate sotsiaaltöö eriala arengust läbi aegade.

Inimõiguste nädal pedagoogilises seminaris

Inimõiguste kohvik. Foto: Merle Harjo

Inimõiguste kohvik. Foto: Merle Harjo

Veebruaris oli pedagoogilises seminaris noorsootöö erialal inimõigusteteemaline nädal. Noorsootöö lektor Ilona-Evelyn Rannala räägib, et selline nädal otsustati korraldada ühiskonnas toimunud sündmuste tõttu, mis kõnetasid ka tulevasi noorsootöötajaid ja praktikuid ning panid küsima, kuidas noortega nendel teemadel rääkida. Sellised sündmused olid näiteks kooseluseaduse ja lastekaitseseaduse vastuvõtmine ning puuetega inimeste tööhõivereform. Seetõttu käsitleti kolme põhiteemat: laste õigused, puuetega inimeste õigused ja kaasatus ning LGBT inimeste õigused. Neid teemasid plaanitakse edasi käsitleda.

Kuulati võrdõigusvoliniku nõuniku Hille Naaberi avalikku loengut võrdõiguslikkusest ning seadustest, mis Eestis selle kohta kehtivad. Elavat huvi tekitas inimõiguste kohvik, kus kõiki kolme teemat käsitleti vestlusringis. Väitlusjuht oli Urmas Vaino. Laste õiguste teemal olid külalisteks spetsialistid ja praktikud õiguskantsleri büroost, lastekaitseliidust, õpilasesindustest ning sotsiaalpedagoog. LGBT teemal esinesid Lisette Kampus ning näitleja Henrik Kalmet, kes kutsuti teemasid tõstatama.

Eri teemadel, näiteks laste õigused ja laste vaesus, toimusid töötoad. Majas oli inimõiguste keskusest laenutatud näitus homoseksuaalide tagakiusamisest Hitleri ajast tänapäevani, näitus erivajadustega inimeste kaasatusest, mis koostatud nende endi tehtud fotodest, ning inimõigusteteemaliste raamatute väljapanek.

Huvi inimõiguste nädala vastu oli suur, avalik loeng ja inimõiguste kohvik oli osalejaid tulvil täis registreeritud. Kõiki üliõpilasi huvitavaid teemasid, näiteks pagulust, käsitleda ei jõudnudki. Tudengeile meeldisid praktilised töötoad, kus sai filmi vaadata, väiksemas seltskonnas arutada, ise teha. Näiteks laste õiguste töötoa valmistasid üliõpilased ette ise – suhtlesid lastekaitse liiduga, arutasid kursusega, milliseid teemasid käsitleda, valisid sobivad filmid ja mängud ning lastekaitse liit modereeris arutelu.

„Üliõpilased said korraldamiskogemuse, ja just seda, mis neid huvitas. Nad said kontaktid edaspidiseks koostööks. Usun, et ka järgmisel aastal tasub praktilistele töötubadele rohkem rõhku panna,” leiab Rannala. „Henrik Kalmet ütles soovitusena edasiseks, et pole vaja neid teemasid käsitleda eraldi, sest läbiv teema on sama – kaasatus. Kui palju on inimesed kaasatud ühiskonda, otsustesse, mis neid puudutavad? Me ei suutnud lühikese ajaga niivõrd palju uusi teadmisi anda, kuivõrd öelda: märgakem üksteist ja õppigem kuulama, mis teisel öelda on. Hooligem üksteisest, hoolimata meie erinevustest.”