Teatrihuvilised noored vallutasid Endla. Järgmine aasta võetakse Kuressaare

27. märts 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Ühe päevaga valmis Endlas koolinoorte ja professionaalide koostöös lavastus „Mõttetu mees.” Noortele osatäitjatele tehakse grimmi.

Alapealkirja „Teater on inimene” kandis 11. märtsil Pärnus toimunud tasuta teatripäev koolinoortele. Maakonna õpilastele pakkusid hommikust õhtuni töötube ja etendusi Eesti teatrid, Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kunstiakadeemia.

„Teater on inimene” tõstab esile kõiki inimesi, kes teatris toimuvasse oma panuse annavad. Kõik, mis teatris sünnib, on paljude inimeste töö tulemus. Samuti tähistab see laval ettekantavat – inimest, tema tundeid ja tegusid.

Koolinoorte teatripäeva idee sündis aastapäevad tagasi Eesti etendusasutuste liidu koosviibimisel, esimeseks korraldajaks sai juhuse tahtel Endla teater ning esimesteks õnnelikeks seeläbi Pärnu linna ja maakonna õpilased.

Teatripäevale registreerus üle viiesaja 1.–12. klassi õpilase, kes said osa kuuest etendusest ning enam kui kuuekümnest töötoast.

Töötoad tutvustasid teatritegemise tahke ning neid jagus eri vanuses ja erinevate huvidega õpilastele multimeediast näitlejameisterlikkuseni. Sinna vahele mahtusid videokujundus, butafooria, lavavõitlus, kõnetehnika ja palju muud. Töötoas võis näiteks luua turundusplaani, valmistada butafoorse koogi või joonistada sõbrale loomanäo.

Päeval proov, õhtul esietendus. Peaosalist Anti-Holger Mutikut juhendab lavastaja Ingomar Vihmar.

Päeval proov, õhtul esietendus. Peaosalist Anti-Holger Mutikut juhendab lavastaja Ingomar Vihmar.

Nii sõitis rahvusooper Estonia Pärnusse kolme haridusprogrammiga: „Hunt ja seitse kitsetalle”, „Ka ooper kõlab tuttavalt” ja „Päikesekuningast Kratini – balletiajaloo kiirkursus”.

Drakadeemikutest olid kohal Mihkel Seeder (VAT Teatri töötuba „Näidendi kirjutamine”), Kairi Kruus (Eesti Draamateatri töötuba „Millest me räägime, kui me räägime teatrist?”) ja Liis Aedmaa (Ugala teatri töötuba „Kuidas sünnib näidend?”).

Endla teater korraldas omalt poolt programmi „Teater 1 päevaga”, kus gümnaasiumiealised noored said Endla teatri töötajate juhendamisel tuua lavale lühietenduse, käies selleks läbi kõik etapid näidendi kirjutamisest lavastamise, kujundamise ja näitlemiseni.

Näidendi leidmiseks korraldas Endla teater gümnaasiuminoortele „Hea idee” konkursi. Parimate kirjutiste autorid kutsuti Endlasse Drakadeemia näidendi kirjutamise koolitusele, mis toimus VAT Teatri dramaturgi Mihkel Seederi juhendamisel.

Kõik on valmis! Kell 7 õhtul algas etendus. Fotod: Madis Sinivee

Kõik on valmis! Kell 7 õhtul algas etendus. Fotod: Madis Sinivee

Parimaks näidendiks tunnistati Miina Härma gümnaasiumi 11. klassi õpilase Taavi Tuuliku lühinäidend „Mõttetu mees”. Esietendusele koolinoorte teatripäeva õhtul kell 19 Endla teatri suures saalis olid oodatud kõik huvilised.

Panuse koolinoorte teatripäeva toimumisse andsid Pärnu linn, hasartmängumaksu nõukogu, Eesti kultuurkapital, Eesti etendusasutuste liit, Endla teater, Tallinna Linnateater, Vene Teater, Eesti Draamateater, VAT Teater, NUKU teater, Von Krahl, Kanuti Gildi Saal, rahvusooper Estonia, Kuressaare linnateater, Rakvere teater, Piip ja Tuut teater, Ugala teater, teater Vanemuine, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kunstiakadeemia.

Järgmisel aastal umbes samal ajal korraldab koolinoorte tasuta teatripäeva Kuressaare linnateater.

Kui palju jõuab ühe päevaga

Teatripäeva korraldaja Kaili Viidas (pildil), kuidas selline mastaapne mõte sündis?

Idee tuli etendusasutuste liidult. Mõte oli teha koolinoorte teatripäev igal aastal erinevas teatrilinnas. Seekord sattus Pärnu. Mina mõtlesin oma naiivses entusiasmis, et teeme ära. Kui ütleme ei, siis seda ei tehtagi ja aasta pärast ollakse samas olukorras. Kohe tuleb võtta härjal sarvist, siis tõenäoliselt asi toimubki.

Siis haarasite kogu Endla teatriga härjal sarvist?

Ja mõtlesime, milline võiks olla fookus. Jõudsime selleni, et peaksid olema töötoad ja etendused. Erinevad asjad, et noortele näidata – teater ei ole ainult näitleja või etendus, mida publik näeb. Iga detaili ja liigutuse taga on alati inimene. Teatrid tulid selle mõttega väga hästi kaasa, pakkusid välja oma töötube ja etendusi. Lõpuks oli meil 61 töötuba, kus liikus ringi ligi 500 last. Mõtlesime, et teeme Endla poolt eriti hullumeelse ürituse – teatrilavastuse ühe päevaga.

Iseäranis hull on see teatriinimeste meelest, kes teavad, kui kaua asjad tegelikult aega võtavad.

Vahel on ikka tehtud performance’id ja happening’e. Aga ühe päevaga teatrilavastust, kus on kõik lülid, alates näidendi kirjutamisest, polnud me varem teinud.

Põhimõte oli teha kõike koolinoortega koos. Meil olid ühised meeskonnad – lavastajate, näitlejate, kujundajate … Näidendi tekst oli olemas, kui teatripäevani jäi kuu aega. Kolm päeva enne teatripäeva valisime casting’ul osatäitjad välja ja andsime neile tekstiraamatud, et nad jõuaksid tekstiga natuke tutvuda.

Näidendikirjutajad olid enamjaolt Tartust, lavastuses osalejad enamjaolt Pärnu õpilased. Kuna projekt kestab terve päeva, on mujalt tulijatel keeruline hommikul üheksaks Endlasse jõuda ja õhtul üheksa ajal kodu poole saada.

Kui suur huvi casting’u vastu oli?

Kui ennast oli kirja pannud 20 noort, lõime registreerimise lukku. Lavastuses on 11 tegelast. Need, kes varem registreerusid, olid järelikult rohkem huvitatud.

Millest näidend „Mõttetu mees” räägib?

Üksikust mehest, kes sündis maailma, kus kõigil on mõttekaaslased, välja arvatud temal. Kuidas ta püüab hakkama saada ühiskonnas, kus üksiklus on ebanormaalne. Noor autor mõtiskleb, kas üksiklus ja üksiolek on halb või ei ole. Kuidas sellega toime tulla ning kui palju ja kuidas me üksteist vajame.

Kes lavastama hakkas?

Ingomar Vihmar koos noortega. Neli õpilast panid ennast lavastamistöötuppa kirja. Igaüks neist lavastab kaks stseeni. See on põnev sümbioos. Noortel on harukordne võimalus tuua professionaalse teatrimeeskonnaga koostöös suurele lavale näitemäng. Teha seda ühe päevaga on muidugi ka Endla teatri inimestele erakordne kogemus.

Mis kell proovid algasid?

Kell üheksa hommikul kohtusime ja lugesime näitemängu läbi. Praegu (tund enne esietendust) käib kontroll­etendus, mis on tänase päeva jooksul seitsmes läbimäng.

Kas tekst jääb pähe?

Leppisime kokku, et peategelane võib osa­raamatut kasutada. Etendus kestab ikkagi pool tundi ja teksti on palju. Professionaalse näitlejana arvan, et mina nii kiiresti selle päheõppimisega hakkama ei saaks. Seal on dia­loogid, mono­loogid, luuletus … Aga meie peaosaline Anti-Holger Mutik on väga tubli.

Tähtis tiim on ka kunstnikud, kes kogu kujunduse loovad. Lavastusel on video-, valgus- ja lavakujundus, kostüümi- ja grimmikujundus … Muusikalise kujunduse teevad Endla professionaalid, aga igal pool on noorte käsi mängus ja neil on väga suur sõnaõigus.

Aga kuidas sobivad kostüümid leiti?

Samamoodi, noored valisid, mis kellelegi sobib. Nüüd on laod tühjaks tassitud ja näitlejad riides.

Endla rahvas ka ei teadnud, kuidas see kõik välja kukub. Nüüd, natuke enne esietendust võin öelda, et ükskõik, milline tulemus on, protsess jääb meile meelde eluks ajaks ja loodetavasti ka noortele. Mina olen väga rõõmus – järelkasv on tubli.

Mängurõõm ja avatud meel kuluvad ära nii saalis kui ka laval

Salme Reegi preemia žürii liige Kirsten Simmo (pildil), kui pingeliseks kujunes tänavu Salme Reegi auhinna nominentide valik? Miks jäid sõelale just need lavastused?

Mitu head lavastust jäi kahjuks viie hulgast välja, selles mõttes oli lõppvalik tihe. Samas ei saa kogu uuslavastuste hulka arvestades öelda, et tase ühtlaselt kõrge oleks. Endiselt on teatrite repertuaaris küllalt palju lavastusi, mille loomise põhialustes tuleb sügavalt kahelda – kas ei mõelda piisavalt sihtgrupile, ei pingutata materjalivalikuga või pole teostus tegijaile eneseteostuseks. Viie nominendi puhul neid küsimusi ei tekkinud – kõik need on omanäolised, tugeva kunstilise tasemega ning mitmekülgset elamust pakkuvad lavastused.

Mis valmistas teile kui žürii liikmele iseäranis üllatust ja rõõmu?

Hea meel on eelkõige õnnestunud lavastuste pärast. Rõõmu teeb, kui näed, et teatritegija areneb, otsib ja süveneb ning pühendab oma põhilise loomeenergia just noore vaataja teatrile. Üllatusi pakub iga etendus, sest laste- ja noorteteatris on eriti oluline publiku ja teatritegija koostöö – kui lavastus läheb lapsele korda, siis jagub tema rõõmu ja emotsiooni ka saalis viibivale suurele vaatajale. See on palju „elusam” kogemus, kui täiskasvanute teatris tunda saab.

Kui konkreetsemaks minna, siis väga puudutas Leino Rei hooliv ja tundlik lavastus „Siil udus” Tartu Uues Teatris – Leino Rei puhul võib esile tõsta just seda pühendunud noore vaataja teatri loojat, kes otsib ja areneb ning üllatab leidlike lahendustega. Väga huvitav oli Helen Rekkori varjuteatrilavastus „Üle vee” – hea näide, et kaasahaaravat lugu on võimalik jutustada ka varjus peituva näitleja kontuuri kaudu, kui visuaalia, muusika ja tegijate loomisjulgus seda toetavad. ZUGA ühendatud tantsijate „Käik” on ühekorraga nii tantsu- kui ka osalusteater – õpetajad ei tohiks karta, et lapsed ei saa tantsust aru või ei suuda toimuvat jälgida. Need tantsijad mõistavad erakordselt hästi, kuidas lapsi ennast jälgima panna, ning tõmbavad kõik mänguga kaasa – etenduse lõpuks on lava täis õnnelikke lapsi, kes on uue kogemuse võrra rikkamad.

Sel aastal ei pääsenud nominentide hulka küll ühtegi teismelistele suunatud lavastust, kuid žürii hulgas tekitasid palju vastukaja näiteks NO99 lavastus „poh, YOLO” ja Von Krahli teatri „Käbekärp” – erineva eesmärgi ja vormiga, kuid keerulist sihtgruppi silmas pidades õnnestunud tööd.

Kui hea oli läinud teatriaasta laste- ja noorteteatrile? Mis jäi enim silma ja südamesse?

Lavastuste hulk paistab iga aastaga suurenevat ning ka häid, omanäolisi ja publikuga arvestavaid lavastusi tundub justkui enam olevat, peaasi, et suudaks etenduste virvarris õigesti valida. NUKU teater võib olla küll üks kindel võimalus, aga siiski tasub alati võtta aega, et teha eeltööd. Kui ajalehtede arvustuste, lasteteatri blogi või muude meediumide kaudu tuleva info kohta ei oska seisukohta võtta, siis võiks usaldada kolleegide soovitusi. Lasteteatreid ühendava ASSITEJ Eesti keskuse kodulehel www.assitej.ee on värskelt avatud foorum, kus kõik õpetajad on teretulnud oma headest või halbadest kogemustest teada andma, jagama soovitusi ning pidama konstruktiivset dialoogi ka teatritegijate endiga. Nii on samaaegse infouputuse ja infopuuduse olukorras lihtsam orienteeruda.

Mida soovite ja soovitate laste- ja noorteteatriga tegelejatele?

Tahaks loota, et suuremad teatrid ei lähe nii lihtsalt kergema vastupanu teed ega lülita mängukavva järjekordseid „Punamütsikesi”, „Tuhkatriinusid” või mis iganes vanu ja äraproovitud tegelasi. Siinkohal on vaja julgustada ka õpetajaid ja lapsevanemaid, et teater võib pakkuda palju enamat kui lasteraamatust tuntud muinasjututegelaste taaselustamist. Mängurõõm ja avatud meel kuluvad ära nii saalis kui ka laval.

Soovin väga, et väiksemad trupid jaksaksid tegevusindu üleval hoida raskete majandusolude kiuste. Kuidas leida vajalikku toetust Miksteatrile, Piip ja Tuut Teatrile, Mustale Kastile ja mitmele teisele väiketrupile, kes on laste sümpaatia ammu välja teeninud?

Teatri- ja muusikamuuseum on uue aasta algusest võtnud vedada üht omamoodi huviringi. Tegu on teatrikunsti ringiga, kus kunst on huvi­tegevuses esikohal. Kui tavaliselt saab teatriringides näidelda, pakutakse selles ringis lastele võimalust tutvuda ka kostüümikunstniku, butafoori, grimmikunstniku ja teiste teatriametitega. Osalevad 9–12-aastased teatrihuvilised, kelle seas on poissegi. Käiakse teatrites ekskursioonidel ja harjutatakse ka ise kätt. Ringi läbiv teema on kõigile teada-tuntud „Nukitsamees”, mille põhjal valmib lastel maikuus lavastus. Foto: erakogu

Teatri- ja muusikamuuseum on uue aasta algusest võtnud vedada üht omamoodi huviringi. Tegu on teatrikunsti ringiga, kus kunst on huvi­tegevuses esikohal. Kui tavaliselt saab teatriringides näidelda, pakutakse selles ringis lastele võimalust tutvuda ka kostüümikunstniku, butafoori, grimmikunstniku ja teiste teatriametitega. Osalevad 9–12-aastased teatrihuvilised, kelle seas on poissegi. Käiakse teatrites ekskursioonidel ja harjutatakse ka ise kätt. Ringi läbiv teema on kõigile teada-tuntud „Nukitsamees”, mille põhjal valmib lastel maikuus lavastus. Foto: erakogu


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!