Toetus annab teadus­huvilistele suurema hoo

Eesti esimesel teaduse populariseerimise projektikonkursil 2007. aastal pälvis rahastuse viis projekti kogusummas 620 000 krooni. Järgmisel konkursil oli toetusesaajaid juba 17. Mullu andis Eesti teadusagentuur populariseerimistegevuseks toetust kogunisti 38 projektile kogusummas 220 000 eurot.

Eelmise aasta konkursi eelarve ülemärkimine oli juba seitsmekordne. Teadusagentuurile laekus 179 taotlust kogusummas 1 558 713 eurot. 2013. aastal küsis sada taotlejat kokku 783 352 eurot, jaotada oli 152 000 eurot.

„Teaduse populariseerimise konkursid on olnud väga menukad,” märgib Eesti teadusagentuuri programmi TeaMe koordinaator Katrin Saart. Kasvanud on nii toetuse küsijate-saajate kui ka jaotatava raha hulk. Kaheksa aastaga on kokku toetatud 192 projekti, kusjuures aastail 2007–2010 maksti välja 6 818 200 krooni ja aastail 2011–2014 692 253 eurot. Kokku seega ligi miljon eurot.

Konkursi kasvava populaarsuse üheks põhjuseks peab Saart uute tegijate juurdetulekut valdkonda. Lisaks teaduskeskustele ja ülikoolidele on populariseerimise tuuled nakatanud ka muuseume ja koole. Ja muidugi usuvad ja loodavad konkursi korraldajad, et huvi teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ja kasutusoskuste vastu ühiskonnas veelgi suureneks.

Peaaegu igal aastal on konkursil osalenud MTÜ Eesti Füüsika Selts,  teaduskeskus Ahhaa, Tartu ülikool mitmete projektidega, Saaremaa ühisgümnaasium,  SA Akadeemiake, Tallinna tehnika- ja teaduskeskus Energiakeskus, aga ka väike ja nutikas Konguta kool ning Eesti suurima õpilasarvuga Viimsi kool.

Saaremaa ühisgümnaasium on saanud oma miniteaduspäevi läbi viia eelkõige just tänu teaduse populariseerimise konkursi toetusele.

„Miniteaduspäevade korraldamine on suhteliselt kulukas,” räägib ürituse eestvedaja, õpetaja Indrek Peil. Raha nõuavad osalejate majutus ja toitlustus, tegevuste läbiviimine, trükised, mandrilt kutsutavate teadlaste transport ja töötasud, auhinnad tublimatele.

„Lisaks korraldajate mitterahaline panus töötundidena,” märgib Peil. Vaid kooli omavahendite ja osalustasu toel poleks võimalik selliseid konverentse ellu viia. Toetanud on ka hasartmängumaksu nõukogu ning kohalik omavalitsus. Paaril korral on õnnestunud kasutada EL-i sotsiaalfondi abi ja paraku on koguda tulnud ka osavõtutasu.

„Kui varasematel aastate oli asutustelt toetust kergem leida, siis viimasel ajal on kasvavate hindade tingimustes võimalused kokku kuivanud,” ütleb Peil.

Tänavused miniteaduspäevad on koolile juba üheksandad, teaduse po­pu­­lari­seerimise konkursilt on toe­­­­­­­­­tust saadud alates 2008. aastast. Kind­lasti osaleb kool ka seekord konkursil, kinnitab õpetaja Peil.

Raha annab paindlikkust

„Kindlasti oleks meie tegevus ka projektita võimalik, aga oleksime tõenäoliselt rohkem tuulte keerises, kus peaksime pühendama rohkem aega projektide kirjutamisele ja bürokraatiale, ning tõenäoliselt ei oleks me oma tegevuses nii paindlikud kui praegu,” lausub ülikoolidevahelise noorte teaduse populariseerijate võrgustiku „Elus teadus” eestvedaja Kristi Parro. Esimest korda kirjutas Parro projekti maaülikooli ärksate doktorantiderühma juhina 2011. aasta kevadel.

„Olime oma tegevusega värskelt alustanud ja usun, et selle rahastuseta oleks projekt kiiresti hääbunud,” meenutab Parro. „Projekti kirjutamine sundis meid oma eesmärke ja võimekust hindama päris alguses, mistõttu saime hoo kiiresti sisse.” Teadusagentuuri rahastus on aidanud elusteaduslastel katta kõik tegevuskulud, millele terviklikult ühest kohast raha leida alati ei ole võimalik, tegutsedes vabatahtlikkuse alusel. Nii ongi õnnestunud tänu toetusele muretseda vajalikud vahendid töötubadeks, katta vabatahtlike transpordikulud, viia neile läbi koolitusi, et teaduse populariseerimine ja praktiliste töötubade tegemine veel paremini õnnestuks.

„Igal aastal oleme saanud projektikonkursilt tegutsemiseks 7000–9000 eurot. Kõige olulisem on, et saame koolidele pakkuda tasuta töötube. Projektiga katame kõik töötubadega seotud kulud ja koolil jääb meid vaid külla kutsuda ja sobiv aeg leida,” kirjeldab Parro.

„Elus teadus” on lühikese ajaga oma haaret laiendanud ja maaülikooli noorteadlased on kaasanud oma punti ka teiste ülikoolide noori. Sel aastal lisandus „Elusa teaduse” eelarvesse veel „Teaduslahing”, Eestimaa sadat kooli haarav põnev teadusvõistlus 7.–9. klassi õpilastele.

Näiteid projektidest 2013–2014

Toredat teaduse populariseerimist leiab paljudest Eesti paikadest. Järg­ne­valt väike valik toetuse saanutest vii­masel paaril aastal.

• Kadrina vallavalitsus – „In­se­ner­tea­dus­te õpetamine Kadrina keskkoolis läbi koostöö ettevõtetega” (10 000 eurot).

Projekti käigus toimunud ettevõtmised aitasid õpilasi viia lähemale insenerierialadele loengute, õppekäikude ja ettevõtetega tutvumise kaudu. Toimus suurejooneline arvutijoonestamise võistlus CADrina. Osaleti Soomes arvutigraafika ja insenerioskuste võistlusel ja külastati seal üheksat ettevõtet. Iga ettevõtte kohta tuli õpilasel koostada ettekanne inglise keeles. TTÜ-s viidi läbi logistika õppepäev, külastati Tallinna ettevõtteid.

• Tartu ülikool – „Teleskoop tuleb külla 2014” (3510 eurot).

Projekti käigus külastati kümmet kooli üle Eesti, kus viidi läbi kaks haridusprogrammi ja teleskoobivaatlus. Haridusprogrammis „Tähistaevas” tutvusid õpilased tähistaeva ja taevamehaanikaga ning valmistasid endale pööratava taevakaardi. Vaatlustest sai osa 469 huvilist.

• Heigo Mõlder – „Remondikohvik” (3000 eurot).

Remondikohvik on sotsiaalne hacker­space, kus inimesed saavad ise parandada oma katki läinud asju ning kohtuda teiste inimestega, kes hoolivad ise parandamisest ja asjade taaskasutusest. Ürituse fookuses on katki läinud koduelektroonika. Iseremontimist juhendavad oma ala spetsialistid.

• SA Innovatsioonikeskus INNOKAS – „Virtuaalne geenianalüüs” (700 eurot).

Projekti toetusel soetas INNOKAS raamitud ja prinditud virtualiseeritud DNA-analüüsi ning 300 DNA-proovi võtmise pulgakest. Kokku on koolitatud ca 200 noort ja täiskasvanut.

• Tartu observatoorium – „Kosmose­teaduse ja -tehnoloogia populariseerimise programm” (14 000 eurot.)

Projekti eesmärk oli propageerida kosmoseteadust ja -tehnoloogiat, teadlase elukutset, et näidata Eestis üldsusele vähe teada olevaid valdkondi: kaugseiret ja kosmosetehnoloogiat ning nende võimalusi meie igapäevaelu lihtsamaks muutmiseks. Toimus kümme avalikku vaatlusõhtut Tartu observatooriumis, üle-eestiline astronoomiahuviliste kokkutulek. Koostati rändnäitus „Kosmosetehnoloogia meie igapäevaelus”. Toimus õpilasteadlaste konverents „Kosmosel on tulevikku”.

• Tartu ülikool – „Äike ja Päike” (2400 eurot).

Projekti käigus korraldati äikese ja ohtlike äikesenähtuste teemal loengud kümnes Eesti koolis, koos kooli juures tehtavate päikeseteleskoobi vaatlustega. Ühtekokku osales umbes 1160 õpilast ja õpetajat.

• SA Viimsi Keskkooli fond – „Loodus-, täppis- ja tehnikateadused – meie teadlik valik” (6400 eurot).

Projekti raames toimus algkooliõpilastele laboratoorse praktilise tegevuse teadusring Taibu. Lisaks alustati teadusringiga Nõmme põhikoolis, Randvere koolis ning Peetri lasteaias-põhikoolis. 5.–6. kl õpilased said osaleda eksperimentaalse loodusteaduse ringis, 1. klassi õpilased matemaatikaringis Nupula, 3.–6. klassi õpilased robootikaringis. Korraldati Lego sumorobotite võistlus. Toimus teadlaste öö Viimsi valla elanikele. Tegevus ei ole keskendunud ainult huvi tekitamisele, vaid on suudetud huvi hoida ja süsteemselt arendada. Viimsi kooli teadmiskeskuse Collegium Eruditionis huviringides osaleb 700 õpilast, laienetud on seitsmesse kooli.

• Eesti füüsika selts – „Teadus kooliharidusse: teadusbussi Suur Vanker uute kavade ettevalmistamine ja ringreisid Eesti koolides, aktuaalseid teemasid käsitlevad füüsikatunnid ja õppekava ning e-õpikuga seotud teadusuudised” (11 000 eurot).

Kokku loodi kolm kava: „Viikingid”, „Jääaeg”, „Gaasietendus”. Teadusbuss tegi 84 väljasõitu üle Eesti. Lisaks toimus programm „Tudeng füüsikatundi” 21 koolis, kokku anti 71 füüsikatundi.

Praegu on viimane aeg oma põnevad mõtted teaduse populariseerimiseks kirja panna, sest 2015. aasta projektikonkursi taotluste esitamise tähtaeg on kohe – 9. märtsil. Taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik Eestis teadust populariseerivad füüsilised ja juriidilised isikud.

Konkursi eelarve on 202 000 eurot. Taotletavale summale ülem- ega alampiiri ei ole. Vt ka http://www.etag.ee/teadpop/projektikonkurss/.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks aprillis.

Lugu on valminud tänu Euroopa sotsiaalfondist rahastatud programmile „TeaMe” ning ilmus esmakordselt veebiportaali miks.ee uudiskirjas.