Üks neljast: Tallinna tehnikaülikool valib uut rektorit
Tehnikaülikooli rektoriks kandideerib Eesti teaduse au ja uhkus – kolm akadeemikut ja küberneetika instituudi direktor: Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere, Mart Ustav. TTÜ rektorivalimised toimuvad 22. mail. Kandidaatide avalik väitlus on 14. aprillil TTÜ aulas. Uus rektor astub ametisse 1. septembril.
Õpetajate Leht pakkus TTÜ rektori kandidaatidele võimalust avaldada oma n-ö mitteametlik valimisplatvorm. Sest kindlasti jääb ametlikus platvormis kõrvaliseks ja kajastamata üht-teist, mis tuleb ka välja öelda. Rektorikandidaatide n-ö ametlikud valimisplatvormid avaldatakse toimetamata kujul TTÜ rektori valimiste veebilehel.
Küsimustering, millele ootasime vastust, oli järgmine.
- Miks otsustasite kandideerida TTÜ rektoriks?
- Mida on vaja n-ö ära teha?
- Kuidas ühendada õppe- ja teadustegevust ning innovatsiooni?
- Kust võtta raha?
Jaak Aaviksoo
Füüsik, poliitik, Eesti teaduste akadeemia astronoomia ja füüsika osakonna juhataja
1. Mul on seljataga 20 aastat teadustööd Eestis ja välismaal, 15 aastat ülikooli juhtimist ning ligi kümme aastat poliitikutööd. TTÜ ettepanek on tõsine ja väärikaid väljakutseid pakkuv – usun, et selle kogemuse ühitamine ülikooli arengupotentsiaaliga võimaldaks tõepoolest midagi ühiselt ära teha. Pealegi, tehnikaülikool on väga hea ülikool, mis on viimastel aastatel kiiresti arenenud.
2. Sõnastasin oma visiooni nii: TTÜ võiks areneda ülikooliks, mis oleks noortele esimene valik oma haridustee jätkamisel, ettevõtetele esimene valik spetsialistide ja kompetentsuse otsinguil ning teadlastele ja õppejõududele parim tööandja. See nõuab eelkõige sihikindlat tööd tehnikaülikooli põhikompetentsuste tugevdamisel ning oma tegevuse kujundamisel vastavuses üliõpilaste, tööandjate ja ühiskonna ootustega. Märksõnad on kvaliteet, avatus ja koostöö. Tuleb jätkata ülikooli struktuuri nüüdisajastamisega, koondades ja suunates ülikooli eri üksuste võimeid ühise eesmärgi teenistusse.
Näen vajadust ja võimalusi õppetööd senisest rohkem väärtustada. Iga ülikooli peamine vara – hea maine – kasvab eelkõige vilistlaste ja tööandjate veendumuses, et sealt saab hea hariduse. Probleem on suur väljalangus ja doktoriõppe madal tulemuslikkus, milleks tuleb ilmselt üle vaadata vastavad motivatsioonisüsteemid, sealhulgas riigi tasandil.
3. See ühendamine peab leidma aset inimeste peades – kui me näeme teadustöös eelkõige isiklikku ja kollektiivset õppimist, iga uue teadmise juures küsime, milleks ja kellele võib see olla kasulik, ning ammutame oma teadustööks ainest tegelikus elus kerkinud probleemidest, siis pole vaja väliste vahenditega midagi „ühendada”.
Sellise mõtteviisi võimaldamiseks on vaja muutusi ka välises keskkonnas – seadustes, määrustes, rahastamisreeglites –, mis senisest oluliselt enam motiveeriks mitte ainult publikatsioonidekesksele teadustööle, vaid uuel teadmisel põhinevale arendustööle ja innovatsioonile. Head eeldused selliseks muutuseks on loodud uue teadusstrateegiaga, ent need võimalused tuleb ära kasutada.
4. On üks lihtne reegel: kui sa teed midagi, mida teistel inimestel on tõesti vaja, annavad nad sulle raha. Seepärast tuleb teha varasemast tihedamat koostööd oma peamiste partneritega, eelkõige riigiasutustega, aga ka ettevõtetega nii kodu- kui ka välismaal ning kindlasti ka üliõpilaste ja vilistlastega. Seejuures on oluline neid ka kuulda võtta ja vajadusel ennast muuta, mis võib tähendada loobumist senisest mugavast tegevusest ja julgust suunduda uutele jahimaadele.
Partnerite otsinguil tuleb vaadata üha enam ka Eesti piirest väljapoole – kui meil on unikaalseid võimeid ja oskusi, on nõudlus nende järele üleilmne. Ja hinnad on maailmatasemel.
Mart Ustav
Biomeditsiiniteadlane, TÜ tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, Eesti teaduste akadeemia asepresident
1. Minu poole pöördusid kuratooriumi liikmed ja TTÜ töötajad, kes arvasid, et olen oma oskuste, teadmiste ja ettevõtmiste poolest sobilik inimene rektori kohale kandideerima. Ütlesin, et kandideerin juhul, kui minu kandidatuuri esitab vähemalt 35 TTÜ korralist professorit ja juhtivteadurit. Läks paar päeva mööda ja minu postkasti ilmus esildis, kuhu oli alla kirjutanud 55 inimest. Mul ei jäänud midagi muud üle, kui oma lubadust täita.
2. Esmase ülesandena näen vajadust koostada uus TTÜ arengukava, mis planeeriks meie tegevust järgmise viie-kümne aasta jooksul kõigis tegevusvaldkondades. Arengukava loomine algab teadlaste-õppejõudude isiklikest plaanidest, millest lähtudes luuakse üleülikooliline arengukava, et 2015. aasta lõpuks oleks meil selge raamistik, kuhu ja kuidas tahame välja jõuda.
Absoluutselt prioriteetne on edendada ettevõtlussuhteid ja ettevõtetega koostööd. Järgneval EL-i SF rahastamise perioodil peab TTÜ olema ettevõtetele atraktiivne teaduspartner teadus- ja arendustegevuses programmi läbiviimisel. Kõigepealt peame inventeerima käimasolevaid projekte ja analüüsima teadusprojektide progressi – sh hindama inim- ja finantsressursi ning tegevuse tulemit ja perspektiivi. Rektoril, nõukogul ja kuratooriumil tuleb ülikooli akadeemilise perega kokku leppida, millistele strateegiliselt olulistele uurimissuundadele erilist tähelepanu pöörata, kindlustamaks teadussuundade ja uurimistöö areng keskpikas perspektiivis.
Õppekavade süsteem vajab olulist optimeerimist, täiendamist ja integreerimist. Erialase ettevalmistuse mitmekesisus saavutatakse magistritaseme õppekavadega. Õppijatel peab tekkima potentsiaal saada mitte ainult töövõtjateks, vaid ka tööandjateks.
3. TTÜ on teaduse, tehnilise progressi, tehnoloogiaarenduse ning innovatsiooni keskus Eestis. Samas ei ole seni leitud ettevõtetega Eestis ja välismaal piisavat kontakti, et see avalduks sõlmitud ettevõtluslepingute või tööstuslike tehnoloogiliste arendusprojektide kaudu. Seepärast peame otstarbekaks eelisarendada seda tegevusvaldkonda. Selleks luuakse tehnikaülikoolis rektoraadis arendusosakond, mida juhib suurtööstuses teadus- ja arendustegevust edukalt juhtinud teadlane prorektori ametis. Selle osakonna ülesanne on ühelt poolt käivitada aktiivne tehnokraatlik dialoog ettevõtetega ja teisalt praktilise tööstuse finantseeritud koostöö. Lisaks luuakse arendusosakonnas spin-off-ettevõtete loomise ja arendamise talitus.
TTÜ määratleb Eestile prioriteetsed ja maailmale olulised uurimissuunad, koordineerib uurimisrühmade tegevust ja aitab kaasa raha juurdevoolule tehnikaülikooli. Peame olema ettevõtlusele aktiivne partner ja looma ettevõtetes töötavatele spetsialistidele võimalused nende kvalifikatsiooni tõstmiseks ning ühisprojektide algatamiseks ja läbiviimiseks. Rahakattega skeemid selleks on olemas – neid tuleb suuta kasutada.
4. Enamik teadustööks kasutatavast rahast on senini tulnud Eesti riigieelarve kaudu, sh EL-i tõukefondide ressurss. Senine rahastamine ei rahulda TTÜ teadustegevuse vajadusi ja ambitsioone. Seepärast on vajalik ülikoolis tehtava teaduse rahvusvahelistumine ja selleks raha saamine. TTÜ peab oluliselt suurendama osalust H2020 projektides ja selle kaudu suurendama oma teadustegevuse eelarvet. Kokkuvõtvalt: peame seadma oma eesmärgiks tehnikaülikooli eelarve vähemasti kahekordistamise järgmise viie aasta jooksul.
Andrus Salupere
Mehaanikateadlane, TTÜ küberneetika instituudi direktor
1. Tee lõpliku otsuseni kandideerida TTÜ rektorivalimistel kestis mitu kuud. Mingil hetkel sai selgeks, et mind toetavaid inimesi on TTÜ-s piisaval hulgal ja piisavalt erinevatest valdkondadest.
Seejärel pidasin natukese väiksema seltskonnaga pisut aru ja andsin nõusoleku kandideerida.
2. Tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas muutuvad ka ülikoolid pidevalt ja seega pole puudust asjadest, mis on vaja kohe n-ö ära teha. Üks, millega tuleb kohe tegelema hakata, on õppejõudude ja teadlaste karjäärimudeli töölerakendamine. Selleks vajalikku seadusandlikku akti töötatakse praegu Eesti teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös välja. Karjäärimudel peab tagama akadeemilisele personalile praegusest selgema tööperspektiivi ja panema paika ka väärika emeriteerumise põhimõtted. Loodetavasti aitab karjäärimudeli juurutamine suurendada konkurssi akadeemilistele ametikohtadele.
Teiseks tuleb kohe tegelema hakata õppekavade optimeerimisega. Ükskõik, millise nurga alt ka ei vaata, on meil liiga palju õppekavu ja peaerialasid bakalaureuseastmes. Tulevikus peaksime bakalaureuseastmes vähendama õppekavade ja peaerialade arvu ning keskenduma tugeva baashariduse andmisele, mis tagaks võimaluse jätkata õpinguid erinevatel magistriõppekavadel. Kitsamalt peaks spetsialiseeruma alles magistriõppes. Need on vaid kaks näidet „kohe tegemist vajavatest asjadest”.
3. Siia nimekirja (õppe- ja teadustegevus ning innovatsioon) tuleb lisada veel arendustegevus, ja et TTÜ-s on taas võimalik õppida arhitektuuri, siis ka loometegevus. Minu arvates ei tohi neid tegevusi üldse lahutada, vastupidi, need peavad üksteist täiendama ning moodustama tihedalt lõimunud terviku. Praegu on suurim valupunkt teadustulemuste rakendamine ettevõtluses ehk innovatsiooni osa. Probleem on tihti see, et teadlased/õppejõud ja ettevõtjad räägivad piltlikult öeldes eri keeles ega saa üksteisest aru. Vaja on välja koolitada nn tõlgid, kelle abil need kaks huvipoolt suudaksid adekvaatselt suhelda ja leida probleemidele mõlemat rahuldavad lahendused. Vaid nii suudame tagada Eesti riigi jätkusuutliku arengu nüüdisaegses maailmas.
4. Eks raha saab võtta sealt, kus teda on. Kahjuks on selliseid kohti vähe ja neis vähesteski ei oota kedagi rahamäed. Samas on selgemast selgem, et TTÜ jätkusuutliku arengu tagamiseks peab summaarne rahastamine kasvama. Riik peab meid stabiilselt rahastama väärikas mahus, mis tagab kvaliteetse õppe-, teadus- ja arendustegevuse võimalikkuse TTÜ-s. Kõigil üksustel tuleb suurendada ka lepinguliste tööde mahtu (alates rakenduslikest töödest kuni rahvusvaheliste teadusprojektideni). Lisaks on võimalik ja vajalik laiendada täiendus- ja ümberõppe teenuse pakkumist avatud ülikooli kaudu.
Jakob Kübarsepp
Tehnikateadlane, TTÜ õppeprorektor, Eesti teaduste akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja
Tallinna tehnikaülikooli arengust. Viimase aastakümne jooksul saab esile tuua edu rahvusvahelistumisel – välisüliõpilaste arv on enam kui kümnekordistunud. Märkimisväärselt on arenenud taristu, rahvusvaheliselt on tunnustatud ülikoolilinnakut. Tihenenud koostööd ettevõtetega on soosinud TTÜ asukoht teadus- ja ärilinnakus Tehnopol. Paranenud on TTÜ positsioon maailma tehnikaülikoolide hulgas.
Õppetegevus. Kõrghariduse nüüdisajastamisel on järgnevatel aastatel fookuses eelkõige õppekavade süsteem, lõpetanute konkurentsivõime tööturul, diferentseeritud lähenemine üliõpilastele, õppetöö tulemuslikkus, õppetegevuse keskkond ning rahvusvahelistumise jätkuprogramm.
Õppekavade süsteem peab olema kooskõlas töömaailma muutuvate vajadustega, õppurite huvidega ning demograafiliste arengutega. Oluline on parandada lõpetanute konkurentsivõimet rahvusvahelisel tööturul. Selleks tuleb pöörata esiteks tähelepanu õppejõudude pedagoogilisele professionaalsusele. Teiseks tuleb õppekavaarendusse ja õpetamisse senisest märksa enam kaasata tippspetsialiste ettevõtetest ja avalikust sektorist. Kolmandaks tuleb õpetamisel oluliseks pidada üldpädevuste omandamist. Kõrgharidus on kvaliteetne, kui lisaks erialastele teadmistele ja oskustele on lõpetaja kohanemisvõimeline kiirelt muutuvas maailmas, uuenduslik ja ettevõtlik.
Seoses kõrghariduse massistumisega on üliõpilaskond varasemast mitmekesisem. Asjakohane on seetõttu diferentseeritud lähenemine, pakkudes õpingute alguses tasandusõpet, võimekamatele süvaõpet, kõrvalerialaõpet, kaasamist teadus- ja arendustegevusse. Tuleb (taas)käivitada eriala- või valdkonnapõhised sisseastumiskatsed või -vestlused kõrghariduse kahel esimesel astmel, arendada üliõpilaste õpioskusi ning nõustamiskorraldust. Jätkub rahvusvahelistumise programm, mille tulemusena kasvab ingliskeelsete õppekavade arv, välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaal, üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus.
Teadustegevus. Olulised on eelkõige doktoriõppe tulemuslikkus ja kvaliteet, kõrgel tasemel teaduspublikatsioonide arvu suurendamine, teadustaristu, uurimisgruppide osalus Eesti ja EL-i teadusuuringute programmides. Doktoriõppes tuleb eelkõige suurendada nõudlikkust doktorantide ja juhendajate valikul, tugevdada partnerlust ettevõtete ja avaliku sektoriga uurimisteemade valikul ja juhendamisel. Kõrgel tasemel teaduspublikatsioonid parandavad uurimisgruppide potentsiaali rahvusvaheliseks koostööks ülikoolide ja ettevõtetega ning TTÜ teaduse rahvusvahelist nähtavust. Koostööpotentsiaali ja -võimekust parandab ka nüüdisaegne teadustaristu. Jätkusuutlikkuse tagab akadeemiliselt võimekate üliõpilaste kaasamine teadustegevusse alates bakalaureuseõppest.
Ühiskonna teenimine. TTÜ intellektuaalne kapital ja taristu on rakendamiseks nii tasemeõppes ja teadustöös kui ka teenuste osutamisel. Fookuses on paindlikud elukestva õppe võimalused, LTT-valdkonna populariseerimine, panustamine Eesti regionaalarengusse ning partnerlus ettevõtlus- ja avaliku sektoriga. Tuleb parandada täiendusõppe, lisaerialaõppe ning ümberõppe kättesaadavust. TTÜ peab olema inseneride tippkompetentsuse püsiva arendamise keskus. LTT-valdkonna populariseerimisse kaasatakse TTÜ liikmeskond (sh üliõpilased), ettevõtted ja vilistlased. Kokkuvõtvalt, ühiskonna huvide teenimine ja partnerlus ettevõtete ja avaliku sektoriga peab muutuma ülikooli strateegia oluliseks nurgakiviks.
Rektoril peab olema oskus (ja vajadus) töötada meeskonnaga, arvestada asjatundjatega. Isepäised inimesed on pigem lõhkujad, milleks sobivad eriti nn parteisõdurid. Tuletagem meelde, et üks kandidaat “surus” isepäiselt läbi Tallinna kesklinna materjali poolest häbiväärse samba, ehkki Eesti kunstnikud täiel häälel olid sellele vastu.
Loodan, et uus Riigikogu leiab 2-3 miljonit, et sammas katta graniidiga ja Vabadusrist pronksi töödelda. Praegu on isegi häbi vaadata pärgade panekut siia… Arhitektuuriliselt on aga kompleks kaunis.