Aasia kultuurist uutmoodi kehalise kasvatuseni
Jõhvi riigigümnaasiumi hoone kerkib jõudsalt. Sama jõudsalt tegeldakse ilusale koolimajale sisu loomisega.
Kooli infopäevale Jõhvi raekotta tuli saalitäis rahvast, nii neid, kes selles koolis õppida tahavad, kui ka tulevaste õpilaste vanemaid. Mitte ainult Jõhvist ja Ida-Virumaalt, vaid ka Lääne-Virust.
Kooli otsitakse näiteks kehalise kasvatuse õppetooli juhatajat. Mida see tähendab? „Kehalist kasvatust saab teha mitut moodi. Võib teha 45-minutilise tunni või paaristunni päeva sees. Meil on teine plaan. Otsimegi inimest, kes seda teistmoodi korraldaks, kes muudaks kehalise kasvatuse lastele meeldivamaks ja mugavamaks. Kasutan isiklikku tippsportlase kogemust, et teha uutmoodi, kuid õppekavasse kirjutame ikka kolleegidega kokkulepitu,“ selgitas Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea. Täpsemalt ta praegu rääkida ei taha, viidates, et kõik sõltub konkreetsest inimesest, kes sellele kohale leitakse, ja õppekavast, mida praegu koostatakse.
Tunni pikkuseks 75 minutit
Õppeaasta kavatseb gümnaasiumi juht jagada viieks perioodiks, koolitunni pikkus on aga Eestis väga uudne – 75 minutit. „Analüüsisime olukorda ja leidsime, et 45-minutisest õppetunnist on vähe, et materjali süveneda ning kasutada tänapäevast metoodikat. Paaristund ehk 90 minutit jääb liiga pikaks. Eesti koolides kasutatakse ka 60- ja 75-minutisi õppetunde. Leidsime, et optimaalne on 75 minutit,” sõnas Valgepea. Ta on läbi käinud umbes 30 kooli ja suhelnud paljude haridustegelastega, et oma koolile õiged lähteandmed saada. „Õpin teiste kogemustest, olen elukestev õppija ning õppevorm, mille käigus suhtlen teiste inimestega, sobib mulle suurepäraselt,” lisas Valgepea. Talle on muljet avaldanud Rocca al Mare kooli õppefilosoofia ja koostöökorraldus. Samuti on Valgepeale silma jäänud koolid, kus õpilased saavad tavapärasest rohkem oma tööd planeerida. „Nendes koolides on õpilane rohkem subjekt kui objekt,” jätkas ta, loetledes veel palju tavapärasest erineva õppetöökorralduse ja -filosoofiaga koole Eestis.
Hea kool peab toetama õpilase motivatsiooni, arendama tema õppimisoskusi ja kooli hindamismudel peab õpilast toetama, on Jõhvi uue kooli juht veendunud. „Kool ei ole ainete õppimise koht, vaid seal aidatakse õpilastel inimeseks saada. See on meie kristliku hariduskultuuri alus,” on Valgepea seisukoht. Inimeseks olemine eeldab üllaid eesmärke, üksteise toetamist, suurema sihi nägemist, mitte pelgalt tööl käimist ja palga teenimist. „See viimane on kõige primitiivsem, mida eesmärgiks seada,” tõdes koolijuht. Paraku inimeseks saamise ainet õppekavades pole, õppekavad on niigi tihedad ja õpetajatel jääb aine õpetamise kõrval inimese kasvatamiseks liiga vähe aega. Jõhvis avatav kool tahab seda olukorda muuta. „Maailm on aga tervik ja ka õppekavades tuleb lähtuda tervikust. Tuleb õpetada tervikut, mitte tükke,” avas Valgepea oma kooli õppefilosoofiat.
Akadeemiline õpe koos tegeliku eluga
Kooli infopäeval olid kohal ka Virumaa ettevõtete personalijuhid. „Tahame viia akadeemilise õppe ja tegeliku elu kokku ning otsime selleks partnereid. Esimesed kolm vaala meil on: Eesti Energia, Viru Keemia Grupp ja Eastman Specialities (Kohtla-Järvel asuv Ameerika Ühendriikide emaettevõttele kuuluv keemiatööstus, mis toodab bensoehappe baasil plastifikaatoreid ja konservante praktiliselt kogu maailma turule). Saame nendest firmadest juhendajaid, kes aitavad õpilastel uurimistöid teha ja viivad läbi praktikume; kasutada nende taristut, toetada loodusainete ja matemaatika õpet. Juhendajad omakorda saavad nii pedagoogika lisateadmisi. Sel juhul on neil võimalik ka meie koolis valikaineid õpetada. Viime kaks valdkonda kokku ja tihe koostöö tegeliku eluga ongi meie eesmärk,” rääkis Valgepea.
„Viru Keemia Grupp (VKG) on tegutsenud aastakümneid. Üle hulga aja rajatakse siia põnevat kooli. Olla sellise kooli alguse juures on väga huvitav. Tööandjad nurisevad sageli, et õigeid töötajaid ei tule ei üli- ega kutsekoolidest. Uuel gümnaasiumil on kavas inseneriõppeks ettevalmistamine. Näeme inseneride leidmisega vaeva ja tahame selle kooli asutamise juures kaasa rääkida,” tutvustas Virumaa ühe suurema tööandja huvi VKG personalijuht Tea Allikmäe. VKG annab tööd kahele tuhandele inimesele, aga ettevõttega on ühel või teisel moel seotud umbes 10 000 inimest. Kui teatakse, et suur firma on noorte idavirulaste panusest huvitatud, on Allikmäe sõnul noortel kindlus edasiõppimiseks ning nende vanematel kindel tunne, et lapsed tulevad koju tagasi.
Üks kooli eesmärke on arendada noorte inimeste loovust. „Disainer on nii insener ja programmeerija kui ka iga kunstnik, kes tegeleb millegi praktilise loomisega inimese heaks. Teeme õppekava koostamisel koostööd Eesti disainikeskusega. Tahame, et meie õpilased suudaksid piiridest üle vaadata ja luua midagi uut. Selle eeldus on empaatiavõime,” rääkis Valgepea.
Aasia-teemalised valikained – Hiina, Jaapan, Venemaa
„Asume Ida-Virumaal ja hakkasime vaatama, mis seoks meid idaga. Leidsime, et on kolm suurt riiki ja rahvast – Hiina, Jaapan ja Venemaa. Need on mõjukad riigid ning suured tööandjad. Esimene samm, mida saame nende rahvaste tundmaõppimiseks teha, on õppida nende keelt ja kultuuri. Kui meie õpilane on nendega tuttav, on globaliseeruvas maailmas võimalik rohkem tööd leida,” ütles Valgepea. Hiina ja jaapani keele ja kultuuri õppimisel on partner Tallinna ülikool, samuti teeb gümnaasium koostööd TLÜ kasvatusteaduse instituudi ja hariduse innovatsioonikeskusega. Nende asutustega koos töötatakse välja gümnaasiumi pedagoogiline kontseptsioon ja korraldatakse õpetajate täiend- ja ümberõpet. Tallinna ülikool saab Jõhvi riigigümnaasiumilt aga tagasisidet, kuidas nende väljatöötatud metoodika ennast praktilises koolitöös õigustab, mis aitab ka ülikoolil uueneda.
„Lähtume sellest, et kool ei ela omaette mullis, vaid on tihedalt praktilise eluga seotud,” võttis Jõhvi riigigümnaasiumi direktor oma kooli eripära kokku. Jõhvi riigigümnaasiumi esimesed õpilased asuvad õppima sel sügisel.