Gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla?
Pikka aega on olnud õhus idee, et väiksed maagümnaasiumid võiksid liituda naabruses asuva kutsekooliga, kuid viimasel ajal räägitakse sellest järjest vähem.
Eestis on gümnaasiumi ja kutsekooli ühinemise kohta hea näide: Väike-Maarjas liitusid 2008. aastal gümnaasium ja kutsekool ning ollakse igati rahul.
Hea eeskuju pole aga leidnud järgimist. Pikalt peeti läbirääkimisi Põltsamaa gümnaasiumi ja lähinaabruses asuva ametikooli ühendamise üle, kuid lõpuks liideti ametikool hoopis Järvamaa kutsehariduskeskusega. Räägitud on ka Räpina gümnaasiumi ja aianduskooli, samuti Kärdla gümnaasiumi ja Hiiumaa ametikooli, Parksepa keskkooli ja Võrumaa kutsehariduskeskuse, Palamuse ja Luua jt ühinemisest, kuid ideest kaugemale jõutud pole. Miks on liitumise mõte päevakorrast maas?
Sihtgrupid on väga erinevad
Hiiumaa ametikooli direktor Ülo Kikas pakub üheks põhjuseks, miks ametikool ja Kärdla gümnaasium liitunud pole, lisaks juriidilistele küsimustele tõsiasja, et ametikooli ja gümnaasiumi õpilase profiil ja koolide õppekorraldus on väga erinevad. Ametikoolis õppija on keskmiselt 35-aastane, gümnaasiumis 17–18. Üle poole ametikooli õpilastest on pärit mandrilt, õppetöö toimub kohapeal ühel nädalal kuus, lisaks praktika üle Eesti ja välisriikides. Seevastu gümnaasiumiõpilased on hiidlased, kes õpivad päevaõppes. Viiendikul ametikoolis õppijatest on kõrgharidus, Kärdla koolist tulijad on kõik läbinud üheksa klassi. Liitumise teeb mõnevõrra raskeks ka tõsiasi, et ametikool asub Kärdla gümnaasiumist paarikümne kilomeetri kaugusel.
Samas märgib Ülo Kikas, et nii ametikool kui ka gümnaasium on koostööst igati huvitatud. Gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa on oma õpilastele teada andnud, et ametikool on valmis pakkuma neile aianduskursust, kuid kahjuks ei olnud esimesel korral piisavalt huvilisi. Ivo Eesmaaga on arutatud ka gümnasistidele eelkutseõppe väljaarendamise võimalusi. Ametikool omakorda on kasutanud oma kursuste läbiviimiseks Kärdla gümnaasiumi õppekööki.
Kui Kärdla gümnaasiumist saab riigigümnaasium, on Hiiumaal kaks väikest riigikooli ja ilmselt tekib uusi koostöövõimalusi. Praegu arutataksegi, kuidas sel juhul edasi minna.
Liitumiseks on vaja vastastikust huvi
Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom märgib, et kuulis Räpina gümnaasiumi ja aianduskooli liitmise ideest juba ammu, kuid seni pole kumbki pool ühinemiseks tungivat vajadust tundnud. Aianduskoolil poleks liitumise vastu midagi, kuid gümnaasiumile seda peale suruda ei saa, toonitab Kalle Toom. Koostööd otsivad siiski mõlemad pooled, näiteks korraldatakse aianduskoolis eelkutseõppe kursusi.
Kalle Toom näeb koostöövõimalust paljude piirkonna üldhariduskoolidega. Näiteks tulevases Põlva riigigümnaasiumis võiks olla tugev looduse suund, mille õpetamisel saaks aianduskool toeks olla. Hiljuti peeti aianduskoolis Setumaa koolide ettevõtluspäeva, kus osalesid Meremäe, Misso, Värska ja Mikitamäe kool. Põlvamaa loodusainete päevale tulid Põlva gümnaasiumi õpilased. Aprilli keskel külastas aianduskooli Eesti lasteorganisatsiooni ELO 70-liikmeline rühm. Eelmisel aastal korraldas aianduskool kõigile Eesti üldhariduskoolidele tomatiprojekti, tänavu saatis oma tuhandele sõbrale kaks suhkrulehe- ja sidrunmelissitaime. Aianduskool külastab põhikoole ja põhikoolid käivad külas aianduskoolil. Hiljuti käidi Konguta koolis ja mais tulevad õpilased Räpinasse aianduspäevale.
Praegu väärtustatakse vaid suuri koole
Parksepa gümnaasiumi direktor Ilmar Kesselmann meenutab, et neil oli väga hea koostöö Võrumaa kutsehariduskeskusega, kus gümnasistid said läbida eelkutseõppe. Kui aga tuli kolme õppesuuna nõue, siis eelistasid õpilased eelkutseõppele uusi õppesuundi ja praegu on Parksepa gümnasistidel kutsehariduskeskuses ainult robootika-, käsitöö- ja kodundustunnid. „Praegune hariduspoliitika tahab näha ainult suuri riigigümnaasiume. Väikseid pole vaja ei eraldi ega koostöös kutsekooliga,” ütleb Ilmar Kesselmann. Ta arvab, et Parksepa kool ja Võrumaa kutsehariduskeskus peaksid tegema ühiseid ajurünnakuid, et selgitada välja, kuidas mõlema kooli ajupotentsiaali paremini ära kasutada.
Koostööd saab teha ka liitumata
Üldhariduskoolid ei liitu kutsekooliga ilmselt sellepärast, et koostööd saab teha ka liitumata, märgib Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus. Viljandi maakonnas on Olustvere ja Vana-Võidu kool käinud kogu aeg üldhariduskoolidega ühte jalga. Kutsekooli- ja gümnaasiumijuhtidele peetakse ühiseid koolitusi ja õppereise, gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel on koos spordivõistlused jne. Viljandimaal ei arvata, et gümnaasiumiõpilased ja -õpetajad oleksid teistsugused kui kutsekooli omad.
Ka gümnaasiumi ja kutsekooli tööjaotuse korraldamiseks ei pea koolid liituma, märgib Loodus. Näiteks Viljandi kutseõppekeskusel on Viljandi gümnaasiumiga ühine robootikaring. Kutseõppekeskusel on seadmed ja sealt käiakse gümnaasiumiõpilastele robootikat õpetamas. Gümnaasium ise seda suunda välja ei arenda. Gümnaasium on aktiivsem aga tarkavararenduse suunal.
Tarmo Loodus leiab, et vähe on rääkida ainult kutsekooli ja gümnaasiumi koostööst – tuleb rääkida ka kutsekooli koostööst ülikooliga. Viimasel koolijuhtide koolitusel Tartu ülikoolis, kus olid Viljandimaa gümnaasiumide ja kutsekoolide juhid jälle koos, analüüsiti ühe teemana töölepingute juriidilist külge ning kutsekoolidele pakkus see teema täpselt sama palju huvi kui gümnaasiumidele. Kui tutvustati Tartus ülikooli keemia, füüsika ja bioloogia rändavate õpikodade tegevust, tekkis kutsekoolirahval kohe küsimus, miks külastavad need põnevad õpikojad ainult üldhariduskoole, samas kui kutsekooli autoremondi erialal õppijail on vaja tunda keemiat ja füüsikat ilmselt isegi põhjalikumalt kui gümnaasiumis. Keemia on ju aku keemiline koostis, värvide ja korrosioonitõrjevahendite keemia, rehvide materjal jne. Füüsikat pole auto juures vähem: elektriseadmed, tugevusarvutused jms.
Tarmo Loodus pakub gümnaasiumi ja kutsekooli koostööks ka ühe uue võimaluse – gümnasistid remontigu kutsekoolis üks auto ära. Sellega astuksid nad pika sammu edasi nii keemias kui ka füüsikas, teiseks on selline õpe moodsalt juhtumipõhine ehk probleemikeskne, kolmandaks harjutataks üheskoos autot remontides meeskonnatööd jne.
Lahendus on senisest paremini koordineeritud koostöö
Mart Laidmets, HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler: „Gümnaasiumi ja kutsekooli liitmine on õigustatud siis, kui tõuseb õppetöö kvaliteet ning selleks koondatakse vajalikud ressursid. Pole kavas liita n-ö päästmisaktsiooni käigus hästi funktsioneeriva kutsekooliga mõnda paratamatult hääbuvat gümnaasiumiosa. Sellest jääks tulu tõusmata. Sel juhul on targem keskenduda tugeva põhikooli arendamisele, pärast mida on õpilastel võimalus õppida palju valikuvariante pakkuvas riigigümnaasiumis. Viimaste ning kutsekoolide koostööd on kavas senisest paremini koordineerida, et õpilased saaksid oma vajadustest ja võimetest lähtuvalt parima hariduse.
Küll võib kaaluda regionaalseid eripärasid arvestavate gümnaasiumi ja kutsekooli baasil tegutsevate hariduskeskuste rajamist. See võib olla seotud näiteks saarelise või muul viisil eraldatud asukohaga. Loodetavasti saavad kohalikud kogukonnad üle võõristusest kutsehariduse vastu, mis mõneski kohas on liitumist takistanud. Ilmselt on see tekkinud teadmatusest selle kohta, kui kiiresti on kutseharidus viimastel aastatel arenenud ning kuivõrd laiu ja perspektiivikaid võimalusi pakub.”
Abielu peab olema võrdne!
Kalle Küttis, HTM-i koolivõrgu juht: „Iga asi on õige omal ajal ja omas kohas. Olin paarkümmend aastat tagasi veendunud, et parim variant keskhariduse korraldamiseks sellistes piirkondades (Suure-Jaani, Räpina, Põltsamaa, Kärdla, Palamuse jne) on õpetada ühes koolis nii üld- kui ka kutsekeskharidust. Praegu ma selles enam kindel ei ole. Õige aeg on mööda lastud ja praegune liitmine ei oleks pariteetne. Paljudes kohtades on gümnaasiumiosad nii väikeseks jäänud, et neid ei ole mõistlik kutsekoolidega liita. Seal rajatavad üldharidusklassid lihtsalt lahustuvad ära. Pigem arvan, et väikeste gümnaasiumide õpilased võiksid jätkata õpinguid maakonnakeskuste riigigümnaasiumides.
Põltsamaal oli asi vastupidi. Põltsamaa gümnaasium on praegu heal järjel ja seepärast polnud nõus kutsekooliga ühinema. Seal pidime liitma kutsekooli hoopis Järvamaa kutsehariduskeskusega. Ka Palamuse ja Luua kool arutasid ühinemisvõimalusi, kuid kaupa ei teinud.
Samas ei ole ma kaotanud lootust ja arvan, et mõnes kohas on liitumine siiski ka täna ainuke võimalus. Mõtlen siin kas või Hiiumaad. Arvan, et kaubal oleks jumet ka Räpinas, kus üld- ja kutseharidus enam-vähem ühesuguse kaaluga. Abielu peab olema võrdne!
Nüüd pean olulisimaks ehitada igas maakonnas välja korralik riigigümnaasiumivõrk.”
Koidula gümnaasium on hea.Seal on tore õhkkond ja head õpetajad.
Koidula kooli direktor on hea ja sõbralik ja vägagi hea .Ta tahab teha tulevikku paremaks õpilastel.
Minu uuringute tulemusel pole seal koolis midagi halba .
Kokku võttes on Koidula Kool ,hea,mõnus,hubane,turvaline,ilus,suur ja eestis parima tehnoloogiaga .Koolihoone on üks tervik, on staadion, jalgpalliväljak ja võimla .
Mida muud ikka soovida.
Võõrkeele õpetajadel on parem aksent ja suhtumine õpilastega kui mujal.