Hariduses ei tohiks muuta muutmise pärast

10. apr. 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Alushariduse olevikku ja tulevikku vaatavad Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari alushariduse õppekava juht Sirje Almann ja tsükliõppe õppekoordinaator Juta Luuri.

Meil on väga hea kaader, kellega koos tööd teha. Kes on siin töötanud 30 aastat, kes 20 aastat, sõnab Sirje Almann. Meeleolu on ühtaegu juubelihõnguline ja nostalgiline, sest sügisest kaob pedagoogiline seminar struktuuriüksusena.

Kui popp on õppida alushariduse pedagoogiks?

SA: Konkursi järgi otsustades on see populaarne eriala. Tallinna ülikoolis oli alushariduse pedagoog konkursilt kolmandal või lausa teisel kohal. Populaarsus tähendab aga ka seda, et tsükliõppesse tuleb palju juhuslikke. Tullakse mõttega, et õpetajal on pikk puhkus ja ta saab palju õues olla, ning lihtsalt armastatakse lapsi. Aga kuna konkurss on nii suur, on võimalik valida need, kes saavad aru, mida nad õppima tulevad. Eriala on populaarne ja ma arvan, et see jääbki nii. See on väga naiselik ja humaanne eriala, ja kui sellele antakse uusi nüansse, mis ei lähtu sellest, nagu oleks tegemist ainult kasvataja ja ninnunännutajaga, vaid et inimene peab olema tark, siis usun, et see muutub veelgi populaarsemaks.

Alusharidusele tuleb eriti rõhku panna, et põhi oleks tugev. On väga oluline, et seda mõistetaks.

Kui palju noormehi eriala vastu huvi tunneb?

SA: See huvi on Eestis peaaegu olematu. Eelmisel aastal astus üks noormees tsükliõppesse, aga katkestas. Soomes on see protsent nelja piires. Seal kipub pea igas majas üks meesõpetaja olema.

Kas haridustehnoloogia suund seda huvi ei suurenda?

SA: Suund üksi mitte. Haridus­tehnoloog toetab kolleegi, meeskonda, aitab õppekava uuenduslikumaks muuta, luua veebipõhiselt sidemeid lastevanematega. Õpetaja peab olema suuteline seda kõike tegema.

Kui suur on väljalangus erialalt?

JL: Üldiselt väike. Võib-olla on see natuke tõusnud, aga põhjuseks on pigem see, et lasteaiaõpetajaks õppija ei tule vahel toime keeleõppenõudega, eriti mis puudutab tsükli- ja kaugõpet. Vajaliku taseme saavutamine on päris suur töö ning jõudma peab B1-tasemele.

Mille üle võime Eesti alushariduses uhked olla?

SA: Väga palju on lasteaias hoolimist lapsest ja tema perest, südame valutamist ja märkamist lasteaedniku poolt. Elu ei ole alati lihtne, ei maal ega linnas, ja lasteaednik näeb kõike. Laps on kodu peegel. Meil on tublid õpetajad, kes muudavad lapse päeva sisukaks ja rõõmsaks. Laps on hoitud ja õpetatud, kõht on täis, pea silitatud, sülle võetud. Lasteaias on muusikaõpetus, liikumistegevused, väga palju kunstitegevust. Lasteaednik on väga loominguline. Ta püüab seda ka lapsele edasi anda.

"Loomulikult peaks riik kehtestama lasteaiaõpetajale alampalga," leiab Sirje Allmann.

“Loomulikult peaks riik kehtestama lasteaiaõpetajale alampalga,” arvab Sirje Allmann.

JL: Lasteaiaõpetaja on väga õpihimuline. Tahab ennast täiendada ja olla innovaatiline. Kas ta seda kõike alati suudab, aga ta vähemalt tahab asjadega kursis olla ja teab, mille poole püüelda. Õpihimu näitab kas või see, et tsükliõppes on 2/3 neid, kes juba töötavad lasteaias ja tulevad seetõttu õppima, et soovivad sinna tööle edasi jääda.

SA: Mind on viimasel ajal hakanud häirima toitlustamise küsimus. See oli meie lasteaedade üks tugevaid külgi. Emad ei jõudnud kodus teha alati nii häid sööke kui lasteaias. Mind riivab kohutavalt, kui kuulen, et firma, kes lapsi toitlustab, jätab lastel kõhud tühjaks, sest portsjonid vähenevad. Kui laps on pika päeva lasteaias, on meie vastustus, et ta saab korralikku sooja toitu. See on suur pluss Eesti lasteaedade võrdluses teistega, näiteks Saksamaal ja Taanis tullakse oma võileivakotikesega. Soomlastel on ka toitlustamine väga heal tasemel. Me ei tohi seda taset alla lasta. Oleme põhjamaa rahvas ja meie lapsed on iga ilmaga õues – vihmas, külmas, päikeses. Kõhukesed peavad täis olema, et meie kliimas vastu pidada.

Meil on tublid lasteaednikud ja head lasteaiad. Jätkuks ainult tarkust neid hoida. Mitte mõtlematult muuta, mida muuta pole vaja. Haridus ei tohi pidevalt muutuda, nii ei saa tulemust. Kui meil on midagi väga hea, hoiame ja arendame seda, aga ärme muuda muutmise pärast.

Mida teha, et alushariduses läheksid asjad paremini?

JL: Lasteaiaõpetajad võiksid koonduda rohkem liitu, Soome eeskuju on olemas siinsamas, 80 kilomeetri kaugusel. Nende liit saab varsti saja-aastaseks. Kohe, kui seal lasteaiad tekkisid, hakkasid need koonduma. See on näide, et ühtsuses peitub jõud. Kui meie lasteaednikud koonduksid rohkem lasteaednike liitu, saaks ehk nende sõna kuuldavamaks, nad ise nähtavamaks. Meilgi on liit, kellele pole midagi ette heita, aga jõust jääb veel puudu.

Alushariduse pedagoogi koolitus ja õppekava peab olema niisugune, et kui noor inimene läheb tööle, tunneb ta end seal kindlalt. Loomulikult peab õppekava eluga kaasas käima. Kui kohalikus omavalitsuses on isik, kes tunneb läbi-lõhki alushariduse poolt, suudab nõustada ja infot jagada, siis on näha, et inimesed tunnevad ennast seal kindlamalt. Hea näide on Pärnu.

Mida arvate süsteemist: üks õpetaja ja kaks abi?

SA: Ei oska ennustada, mida see kaasa toob. See on värske asi ja suhtumine on kahetine. Võib-olla on see hea, võib-olla lõhub süsteemi. Võib-olla teeb haiget mõnele õpetajale, kes tunneb end alandatuna. Meie arvates on vaja teha põhjalik seire, et niisugust asja otsustada. Ei saa kohe luua seadust, sest tegemist on lastega ja hariduseluga, mitte paberiga.

JL: Ja kas see peabki olema seadusega määratud? Pigem võiks anda võimaluse kohapeal otsustada, millist teed minna.

SA: Kuidas meeskond töötab, oleneb palju ka lasteaia direktorist.

Kas ja kes peaks kehtestama lasteaiaõpetajale alampalga?

SA: Loomulikult peaks seda tegema riik. Lasteaed on ju haridusministeeriumi alla kuuluv asutus. Sellest on nii palju räägitud, aga kuna vastutulekut pole olnud, on suhtumine endine. Kuskil saab keegi kuussada, kuskil teine kaheksasada eurot. Kõrgharidusega spetsialistile peab olema kehtestatud miinimumpalk, mis annaks inimesele teatud kindlustunde.

"Kui lasteaednikud koonduksid rohkem lasteaednike liitu, saaks ehk nende sõna kuuldavamaks," leiab Juta Luuri.

“Kui lasteaednikud koonduksid rohkem lasteaednike liitu, saaks ehk nende sõna kuuldavamaks,” leiab Juta Luuri.

JL: Siin saaks lasteaednike liit palju kaasa rääkida, olla partner palgaläbirääkimistel.

SA: Lasteaednike liidu laiendamist toetame väga. Meid on ju nii palju, üle 6000. Selline hääl peaks kostma küll. Tahaks lasteaedniku enda suuremat julgust enda eest seista.

Kuidas näete alushariduse tulevikku?

JL: See peaks olema rahulik ja stabiilne ning lasteaednik ühiskonnas nähtav ja tunnustatud. Lasteaiaõpetaja töö on väga vastutusrikas, aga väga tore. Ta saab väikesele inimesele luua aluse, millele toetuda kõik järgnevad aastad. Lasteaiaõpetajal võiks olla oma igapäevatööd tehes ettenägemisvõime, et ta kujundab Eesti tulevikku.

SA: Et laps mäletaks aastate pärast oma õpetajat kui head õpetajat. Neid emotsioone, mida lasteaiast kaasa saab, mäletatakse eluaeg. Nagu Fred Jüssi rääkis, kuidas ta lasteaias Ülle Ullaga tantsis: ta mäletab praeguseni neid kleidimustreid, seda tunnet, et tast on mees saanud. Kuidas kasvatajad andsid talle kaasa väärtused, tänu millele ta on praegu selline inimene, nagu on.

Unistame väärtuspõhisest tulevikust, kus olukord on rahulik ja kindel, et õpetajal ja lapsel oleks koos hea olla.

JL: Praegune olukord tekitab lasteaiaõpetajas närvilisust ja ebakindlust, see kandub ka lastele üle. Mõelgem selle peale.

SA: Kui inimesed kõrgetel positsioonidel laskuksid oma lapsepõlve, oma lapse tasandile, ja mõtleksid, kui oluline on lapsepõlv olnud, siis nad mõistaksid.

Meie oleme oma tööd teinud rõõmuga. Meil on olnud väga head kolleegid, õppejõud, lasteaednikud, üliõpilased. Soovime, et see nii jätkuks.

JL: Meil on olnud õhin.

SA: … Aastakümneid. Kuna nii-öelda finaal läheneb, siis on kerge nostalgia, aga meil pole põhjust viriseda.

TEA JA TOIMETA

TLÜ pedagoogilise seminari alushariduse ja täiendusõppe osakonna väljaanne Tea ja Toimeta on mõeldud lasteaiaõpetajale, koolieelse lasteasutuse töötajale ja lapsevanemale.

Tea ja Toimeta hakkas ajakirjana ilmuma 1990. Seda on tehtud koostöös kirjastusega Tea, Ilo ja Atlex. „Ajakiri käsitleb alushariduse aktuaalseid teemasid ja uuenduslikke ideid. Siin on kirjas kogemused ja uued suundumused. Kui praktikutelt on kuuldud, et keegi kuskil teeb midagi põnevat, on palutud sellest kirjutada. Ka huvitavaid lõputöid on avaldatud. Lasteaedades öeldakse, et seda on väga mõnus kasutada. See on nagu ideeraamatuke,” tutvustab Sirje Almann.

Veebipõhine Tea ja Toimeta läks käiku 2010 ja võeti kohe soojalt vastu. Õppejõud avaldasid seal lühikirjutisi, artikleid, tõlke­lugusid Soome kolleegidelt, näiteks kvaliteedi hindamise kohta lasteaedades, ilmus soovitusi ka lapsevanematele. Külastatavus oli tohutult suur, mõni päev 600–400. Järelikult oli seda tarvis.

Varsti hakati ajakirjas korraldama konkursse. Laekus palju töid ja esimesed kolm said väikese preemia. Väga populaarne oli jääskulptuuride konkurss, kuhu saadeti fotosid ja isegi videoid, milliseid skulptuure on lastega koos tehtud. Mängude konkursil osalesid nii lasteaiaõpetajad kui ka üliõpilased. Selle külastatavus oli hästi suur, sest sealt sai palju ideid.

Kuna õppejõud panid veebilehte üles artikleid, tõlkeid, nõuandeid, ütlesid eriti kaugõppe üliõpilased, kes on ju ise ka praktiseerijad, et saavad seda materjali eksamil kasutada. „Üritustel vilistlased või lasteaiaõpetajad ikka tänavad, et on selline ideepank nagu Tea ja Toimeta. On öeldud, et see on nagu väike veebipõhine metoodiline kabinet,” rõõmustab Juta Luuri.

Kuna tagasisidet ja küsimusi tuli ka lastevanematelt, tekkis idee teha neile eraldi link. Näiteks sai kirja panna soovitused, milliseid üritusi ja muuseume koolivahe­aegadel külastada.

„Tea ja Toimeta on võimaldanud õppejõudude ja praktikute head koostööd,” ütleb Sirje Almann. „Me ei saa rääkida kirjutavast õpetajast, kui ei loo talle selleks tingimusi. Ma ei mõtle eelretsenseeritavaid teadusartikleid, vaid oma tööst kirjutamist. Tore, et ka Õpetajate Leht annab alushariduse õpetajatele sõna.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!