Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm

10. apr. 2015 Karl Kello Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Eelmise aasta viimases Õpetajate Lehes kirjutas kasvatusteadlane Tiiu Kuurme inimese vertikaalsest ja horisontaalsest dimensioonist („Aja vaim ja vaimuta aeg”). Horisontaalse mõõtme all tuleks mõista toimetuleku kohustatust, s.o inimese toimetulekut ümbritseva tegelikkusega. Vertikaalne mõõde tähendab õilistada oma loomust, ületada iseend, leida ideaalid, teenida ilu ja headust, olla väärikas. Inimese osaks on jäänud siiski olla pigem ise toode/materjal ja tarbida teiste tooteid. Tundes vastutust tuleviku ees, peaksime suutma prognoosida, mis saab, lootes läbi ajada vertikaalse dimensioonita, tõdeb ta.

Kui inimest iseloomustab vertikaalne mõõde, mis väljendub pürgimuses vaimsetesse kõrgustesse, peaks sama asi kehtima ka inimeste maailma kohta. Esimeseks suureks ponnistuseks teel vertikaalsesse maailma oli inimese jaoks ilmselt tõus tagajalgadele. Pilk pöördus jalge eest maast tähistaevasse. Horisontaalse maailma arengusuund on globaalne küla, kus vaimsus kipub ühetaolistuma, probleemid samas suurenema. Globaliseerumine, see on lihtsalt imperiaalse laiutamise uus tase. Laiutatakse alati kellegi arvelt. Loomulik, et ühes külas on üks tempel – rahatempel. Käesoleva aasta jooksul peaks 1% Maa elanikest saama rikkamaks kui ülejäänud 99%, ennustab rahvusvaheline heategevuslik konföderatsioon Oxfam.

Ebavõrdsuse plahvatus

Mitte ainult rikkus ei jaotu horisontaalses maailmas ebavõrdselt, vaid ka laenude tagasimaksmine. Euroopa pangad kannavad tänavu maha väidetavalt saja miljardi euro eest rämpslaene, saab teada konsultatsioonifirma Price­Water­house­Coopersi (PWC) värskest raportist. Ikka rohkem kui mullu – eelmisel aastal kadus bilanssidest välja 91 miljardi eest neid nn rämpslaene. Mahakandmine on kasvanud aastast 2010, mil Euroopa keskpank ja riikide finantsinspektsioonid karmistasid pankadele esitatavaid nõudeid. Kas on keegi kuulnud, et kirjutataks maha üksikisiku võlgu? Mida ütleb pühakiri niisuguse asja kohta? „Igal seitsmendal aastal pühitse vabastusaastat! Ja vabastusaasta kord on niisugune: iga võlausaldaja, kes oma ligimesele on laenanud, loobugu sellest; ta ärgu pigistagu oma ligimest ega oma venda, sest vabastus on välja kuulutatud Issanda auks. Võõralt sa võid nõuda, aga mis sul on saada oma vennalt, sellest loobu” (5Ms 15:1–3). Ja kui kätte jõuab viiekümnes aasta, s.o kui seitse korda seitse aastat täis saab, on see juba juubeliaasta: „Juubeliaastal mingu põld jälle sellele, kellelt see on ostetud ja kelle pärusmaa see on!” (3Ms 27:24). Praeguses elus võib juhtuda, et juubeliaastal saavad lapselapsed parasjagu oma esivanemate võlad makstud.

Vertikaalses maailmas sõltub tõus püramiidi tippu üldjuhul teatud vaimuomadustest. Horisontaalses maailmas laiutab keskpärasus, igasugused väärtused on aktsepteeritavad, sh eelkõige uustekkelised, kontrollimata väärtused. Horisontaalses maailmas tegeldakse tõsimeeli väärtuskasvatusega, kuigi igasugune kasvatus on väärtuskasvatus. Et valimised võidab see erakond, kes kõige rohkem raha külvab, on kindla peale horisontaalne lähenemine. Üldise keskpärasuse foonist esiletõusmise nimel tehakse mida tahes. Solvutakse, kui ka põhjus puudub.

Sisutihe või sisutühi

Horisontaalset maailma iseloomustab ekstensiivne areng. Mis lõppkokkuvõttes pole jätkusuutlik. Loosung „Kindlalt edasi!” kuulub kindla peale horisontaalsesse maailma. Mis parata, kui see tuletab meelde kolhoosiaegset anekdooti: kui tsaariaja lõpus seisime kuristiku äärel, siis nüüd oleme astunud suure sammu edasi.

Horisontaalses maailmas on teinekord nii, et kas sisutihe või sisutühi, palju vahet pole. Küsimus on, kas moodi läinud rühmatöö kuulub vertikaalsesse või pigem horisontaalsesse maailma. Hea meelega ütleks, et rühmatöö ja projektiteadus, kes neid suudaks lahuta. Rühmatöö tulemuslikkust teaduses kajastab teadusartiklite autorikollektiivi paisumistendents. Kuigi väidetavalt tekib „heureka” termilise fluktuatsioonina (mida see siis ka peaks tähendama) ikka ühe nohiku peas (vt Ago Samoson, ÕpL 20.03). Vaimutöö on vaimutöö ja ka õppetegevus koolis peaks ju vaimutööga otsapidi kokku kõlksuma. Ei kujuta aga hästi ette, kuidas luuletus saaks sündida või romaan valmida rühmatöö tulemusel. Rühmatöö tasalülitavat mõju ei maksa alahinnata. Väidetavalt on nii, et rühma iga liige annab individuaalse panuse töö õnnestumisse ja vastutab ühistöö tulemuste eest. Loodetavasti ei õpeta see vastutuse hajutamist. Päriselus vastutab siiski igaüks omaette ja enda eest. Päriselus reset-nupp ei tööta ja veendumaks, kas see funksib või ei, võib olla antud ainult üks võimalus.

Päevakajalist ka. Kahtlemata tuleb haridus-teadusministrile kasuks kaitse- ja rahandusministri kogemus, aga mida ei tea, seda ei tea – kas taoline karjäär on horisontaalse või pigem vertikaalse ühiskonna sümptom? Kohe saame teada. Igatahes, edu meile kõigile!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm”

  1. inseneR ütleb:

    Inimesed sünnivad erivõimelistena. Võimekuste hajusust iseloomustab Gaussi jaotus. Gaussi jaotuse laius on liigiti erinev, kuid ilmselt on see laius liigi kohta optimaalseks kujunenud miljonite aastate pikkuse arengu käigus.
    Kui me joonistame Gaussi jaotusele 11 paralleelset vertikaalset võrdsete vahedega sirget, siis saame 10 vahemikku, milles on vastavate võimekustega inimgrupid. Vasakul vähema võimekusega, keskel keskmise võimekusega ja paremal üle keskmise võimekusega inimesed. Kui inimene suvalisest vahemikust üritab saavutada karjääritaset, mis vastab võimekama inimese tasemele tast paremas vahemikus, siis reeglina teeb ta seda laste mittemuretsemise võika dopingu hinnaga perena(geenikombinatsioonina) iibepuudesse hääbudes. Seega pole võimalik ilma saatuslike tagajärgedeta eirata oma sünnipärast võimekust. Kui inimene loob illusiooni, et ta on võimeline hääbumise hinnaga tegema karjääri, mis ületab ta sünnipärase võimekuse, siis liigi seisukohalt puudub sel mõte, sest järgmises võimekuse vahemikus on juba võimekam inimene, kes suudab seda kõrgemat karjääri teha kestva iibelise 3+ inimesena ega pea kasutama laste mittemuretsemise võigast dopingut ja seetõttu välja langema igikestvast eluahelast. Kui igas võimekuste vahemikus olevad inimesed “läheks lolliks” ja hakkaks järglaste mittemuretsemise arvelt taotlema enda sünnipärasele võimekusele mittevastavat kõrgemat karjääri taset, siis niisugune kooslus sureks välja.
    Inimene on see, mida ta suudab kestes 3+.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!