Iga tund võib olla riigikaitsetund

17. apr. 2015 Victoria Parmas Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Kuigi riigikaitse on tunniplaanis eraldi tund, võib seda teemana leida mitmest muustki ainetunnist. Oleneb õpetajast, kui palju ta riigikaitset oma tundi toob.

Rocca al Mare koolil on selles mõttes vedanud – nii ajaloo- kui ka geograafiaõpetaja on kaitseliitlased ning geograafiaõpetaja ühtlasi riigikaitseõpetaja.

„Meie koolis on asjad ideaalilähedased, sest meil on riigikaitseõpetaja tegevõpetaja, kes on iga päev koolimajas,” selgitab geograafiaõpetaja Marek Nisuma, kes on läbinud riigikaitseõpetaja täienduskoolituse ja õpetab seda ainet Rocca al Mare koolis juba üheksa aastat. „Selliseid koole, kus riigikaitseõpetust õpetab mõni aineõpetaja, võib Eestis üles lugeda kahe käe sõrmedel. Meie aga saame omavahel teiste ainete õpetajatega arutada, mida, kuidas ja kui palju on kellegi tundides riigikaitseõpetust käsitletud. Meil on ülevaade üksteise tegemistest ja me teame, kas põhikooliõpilane on õppinud näiteks kompassi kasutama, et siis kaardi teemaga riigikaitses edasi minna. Samal ajal õpetab enamikus koolides riigikaitset tegevväelane või kaitseliitlane, kellel võtab õpilase taustainfo väljauurimine aega.

„Kui võtta lahti riigikaitseõpik ja vaadata, mida see aine endas sisaldab, siis on seal teemadena sõjaajalugu, mõned leheküljed edasi NATO, veel edasi topograafia ja orienteerumine,” selgitab geograafia- ja riigikaitseõpetaja Marek Nisuma. „Kui õpilane jõuab 10. klassis riigikaitsetundi, on tal esimene ring neile teemadele teistes ainetes juba peale tehtud. Ta on ajaloos õppinud Liivi sõda ja Põhjasõda, geograafias kaarditundmist ning teinud ühiskonnaõpetuses tutvust eri organisatsioonidega, sealjuures NATO-ga. Ühiskonnaõpetuses on riigikaitsest lausa eraldi peatükk. See kõik teeb riigikaitseõpetaja töö lihtsamaks,” ütleb Marek Nisuma.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Martsik räägib Rocca al Mare kooli kolme õpetaja koostööst lähemalt: „Kuna geograafia- ja ajalooõpetaja on kaitseliitlased, siis on nad meie koolis riigikaitseõpetuses tugevad praktikud. Mina räägin oma tundides rohkem austusest ja armastusest riigi vastu, samuti meie riigi tugevatest külgedest. Ka ühiskonnaõpetuse ülesanne on panna õpilasi ühiskonda, sealhulgas riigikaitset märkama, sest osa õpilasi ei adu seda veel üldse.”

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ronald Juurmaa märgib omalt poolt, et praeguses ajaloo õppekavas on sõdade osakaal viidud miinimumini, kuid tema käsitleb neid ikka. „Mulle meeldib minna üksikisiku tasandile ning selgitada, miks nii või teisiti käituti. Isiklikud kogemused kõnetavad õpilasi kõige rohkem ja jäävad ka paremini meelde. Rääkisime hiljuti terve tunni 12. klassi poistega ajateenistusest, sest neil on see kohe-kohe ees ja puudutab igaüht,” ütles kuus aastat tagasi kaitseväeteenistuse läbinud ajalooõpetaja.

Mida teha hübriidsõja ajal?

Mõni geograafiatund algab Rocca al Mare koolis aga hoopis nii: „Täna me geograafiast ei räägi. Räägime Tartu rahust,” või siis „räägime Ukraina sõjast”. Geograafia- ja riigikaitseõpetaja Marek Nisuma sõnul on meedias kajastatu lahtimõtestamine sama oluline kui õppekavas seisev tarkus.

„Me oleme ju terve aasta juba hübriidsõjas. Et õpilane teab, mis on soo ja mis küngas, on ka oluline, aga sama oluline on orienteeruda propagandasõjas, mis meie ümber käib. Me peame oma õpilasi kaitsma ka selles sõjas, kus kuulid ei lenda,” räägib ta ja toob näite, et riigikaitsega võib olla seotud ka Facebook. „Üks õpilane küsis, kas ta võib riigikaitselaagris filmida. Muidugi võib, kuid peab olema väga ettevaatlik sellega, kuhu ta filmitu üles paneb. Kui Vene meedia meie huumorisaadet natsiteemana esitas, ei või teada, kuidas vaenulik propaganda sinu enda filmi kasutada võib.”

Õpetajate sõnul kuuleb õpilaste suust kahte vastandlikku suhtumist Eesti riigi kaitsmisse: on neid, kes on vabatahtlikult kaitseliiduga liitunud, kuid ka neid, kes on Eesti riigi kaitsevõime suhtes skeptilised. Kuidas viimaste õpilaste motivatsiooni tõsta?

„Mida vähem õpilane riigikaitsest teab, seda skeptilisem ta on,” tähendab õpetaja Marek Nisuma, kes viib kahtlejad klassis rippuva suure Vabadussõja kaardi ette ja küsib: mis riigis me elaksime, kui ka 1918. aastal oleksid kõik skeptilised olnud?

Marek Nisuma: „Siis olid kahtlejad täiskasvanud mehed, kes ei tahtnud sõtta minna. Läksid aga koolipoisid ja 3000 tsaariarmees väljaõppe saanud ohvitseri ja saigi see idametsaline vastu kõrvu ja saab ka nüüd, kui vaja.”

Teda toetab ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Martsik: „Kui lükkad vastutuse teistele, ennast ise ei aita ja annad alla juba enne võitlust, kes sulle siis appi tuleb?”

„Ükski Virginia kutt ei hakka siin meie eest sõdima, kui me ise ei proovigi ennast kaitsta,” on Marek Nisuma kindel.

„Ka viimase viiekümne aasta sõdade põhjal võib leida näiteid sellest, kuidas väikeste ressurssidega on võimalik vaenlane tagasi lüüa,” täiendab kolleege ajalooõpetaja Ronald Juurmaa.

Oodatud riigikaitselaager

Ühes asjas on Rocca al Mare koolil veel vedanud – selle kooli riigikaitselaagreid viib läbi side- ja staabipataljon. Enamikus koolides korraldavad riigikaitselaagreid õpetajad ja kaitseliitlased koostöös Kaitseliidu malevatega ning seal on korraga väga palju õpilasi koos, lausa mitmest koolist.

„Näiteks minu kolleegil Jõgeval polegi teist võimalust, sest seal ei asu ühtki kaitseväe üksust. Tuleb läbi ajada kaitseliiduga, kes on lähtuvalt oma põhiülesandest nagunii ülekoormatud. Laagrid tõstavad aga riigikaitseõpetuse populaarsust, sest koos laagrist tulnutega jõuavad kooli igasugused lood,” lausub geograafiaõpetaja Marek Nisuma ja räägib loo Petsi saabastest, mis on omaette legend nii koolis kui ka väeosas.

„Mõni aeg tagasi käis Rocca al Mare koolis Peeter, kes läbis riigikaitse kevadtalvise laagri omal soovil lausa kolm korda. Hoolimata õpetaja Marek Nisuma märkustest, tuli ta iga kord laagrisse kummikute asemel linnakingadega. Kingad said kohe läbimärjaks, kuid Pets ei virisenud. Ja viimase laagri viimasel rivistusel kingiti Peetrile Nokia kummikud. Kui õpetaja Marek Nisuma paari aasta pärast pataljoni külastas, oli esimene ajateenija, kes talle trepi peal vastu tuli ja au andis, seesama Peeter.

Riigikaitselaagri kõige raskem osa on Marek Nisuma väitel kehv ilm ja suur koormus. Pärast 15-kilomeetrist varustusega rännakut oled väsinud ja läbimärg, aga siis tuleb külma telki minna ja ahi küdema panna, õppused läbi teha ja söök valmis saada – see ei ole just mugav olemine.

„Kui esimesel ööl on laagris ih-ih-hii ja ah-ah-haa, siis teisel ööl on vaikus telgis,” ütleb Marek Nisuma ja toob välja teisegi probleemi – ei olda harjunud väikeses ruumi koos olema. „Nii laagris telgis kui ka hiljem kaitseväes pead aga olema külg külje vastas igasuguste inimestega – keegi norskab, keegi müksab, keegi ei pese sokke, ja sa pead jääma normaalseks.”

Vabatahtliku ainena õppekavas oleva riigikaitse kursuse läbib Rocca al Mare koolis umbes pool gümnasistidest. On aastaid, kus tüdrukuid on kursusel rohkem kui poisse.

Üks stiimul on kindlasti kursuse praktiline osa ehk laager, kuid ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Martsiku arvates pole vähe tähtis seegi, et õpilased saavad aasta lõpus aktusel märgi rinda: „See märk on kaitseministeeriumis nummerdatud riiklik tunnustus. Kui õpilane sõjaväelasliku hüüdega koolipere ette kutsutakse ja talle märk antakse, on uhke tunne küll.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!